Mäel 31 Märtsil

Blue Mountaini nõlvad, vähem kui pooled pildil, kõrguste vahe 240 m

Et Ukraina olukord tundus rahunema vastupidiselt minu eilsele ennustusele (tervelt 500 meest olla kasarmusse saadetud 40000-sest väekoondisest;), ja tänaseks ehk esmaspäevaks, Märtsi viimaseks päevaks lubas suurepärast kevadilma: +9C täis päikesega, ei jäänud muud üle kui suusatama minna :P

Huroni järv siin veel 60cm jääkihiga kaetud

Tõstukile saime 10 min peale selle käima lülitamist ja sõitsime seni kui rahvast elektri jõul üles veeti, kui pisikesed õlle ning näksipausid kõrvale jätta. Ilmaennustus seekord tabas täppi ja päikesekreem kulus marjaks ära aga ikka õnnestus vasak põsk ära kõrvetada.

Tund aega algul sai sõita võistlusraja kvaliteediga jäätunud kõva lume peal, milleks minu suusad loodud on. Jube kaif oli tuul kiivriaukudes vilistamas jää terasrantide all kriuksumas alla kihutada. Ei raatsinud isegi aega kulutada pildistamisele. Selleks ajaks kui fotoka ja mobla välja koukisin olid esimesed õlled nahas ja mägi pehme, nii et suuremat asja sõidu pildistamisest ei saanud. Panen mõned videokaadrid, seepärast ka kvaliteet alla igasugust arvestust, mitte et käed oleks värisenud.

Libastumine jääl ...

... laugel kohal lihtsam

Lõpuks oli mäepind õige paksu jääsupiga kaetud, lisaks hulgaliselt kõrgeid pehmeid kuhjatisi. Sihukestes oludes on päris raske sõita aga samas sunnib see pidevalt optimaalset asendit hoidma, muidu lendad maoli mäele. Paar korda sai lundki suhu, viskas teist suusaotsalt üles ning külili lennates sain korraliku lõuatäie, lisaks päiksekad märja lumemördiga kaetud. Suusatajaid oli suht vähe, piltide põhjal võib tekkida petlik mulje, et vaid minu pärast hoitakse tõstukeid töös :D

Tagasiteel pilt lumistest põldudest, taamal paekallas

Mäel levis rahva seas kuulujutt, et tõstukit hoitakse lahti kuni lihavõtte pühadeni - juhhei, see aasta on tõepoolest super talv. Globaalse soojenemise taustal vaadatuna kardetavasti pikim ja lumerohkeim mida meie eakaaslastel õnnestub näha ja millest järeltulevaile põlvkondadele legende jutustatakse.

Kuhu küll teel ???

Venemaa kummist piirid :)

BBC veebilehelt tõmmatud ekraanipilt, Putini loogika näitlik esitus :)
Kollases kastis: Venemaa ei ületa piire (lihtsalt) Venemaa piir liigub :D

28 märtsi hilisõhtul helistas Putin ootamatult Obamale. Olid teised tund aega lobisenud Ukraina teemadel. Putin olla tasapisi uurinud, millised võimalused oleks probleemi diplomaatiliseks lahendamiseks ning teinud ettepanekuid. Obama selle peale vastanud, pane oma pakkumine paberile (öeldes diplomaatiliselt, et sinu sõna ei maksa kärbse sittagi). Samas parem kui USA president ei unustaks, et ka kirjalikud lepingud pole kunagi Venemaale miskit tähendanud.

Hiljem olla Kerry ja Lavrov omavahel rääkinud, ning pühapäevaks kohtumise Pariisis kokku leppinud. Tundub, et Lavrov pidi miskit õige huvipakkuvat lubama, kui Kerry otsustas lennuki poolel teel USA'sse hoopiski Prantsusmaa poole pöörata. Lavrov tegi telekas avalduse, et pole ei huvi ega plaane sõjaväega üle Ukraina piiri tulla. Venemaa lausa jesuiitliku kavaluse kohta leidsin täna juhuslikult BBC uudistelehelt väga tabava ekraanilõike, vaata fotot ülalpool :)

Noh sellise lubaduse andsid venelased Krimmi kohta ka paar päeva enne okupeerimist. Huvitav mis tegelikult toimumas, kas tõepoolest hakkab Kremlil kohale jõudma, et said suure lollusega hakkama ( mida ma hästi ei usu) või on lihtsalt tegu tüüpilise maskirovkaga uinutamaks lääne tähelepanu enne rünnakut. Miskipärast, ei usu, et venelased lihtsalt heast südamest otsustavad avantüüri pooleli jätta, liiga kaugele on juba mindud. Sanktsioonide mõjust pole mõtet rääkidagi, tõsiseltvõetavaid pole ju rakendatud.

Võimalik, et tegu pakasuhhaga. Lavrov esitab mingid "uued" ideed, mis vastuvõetamatud. Läbirääkimistel ei saada kokkuleppele ja siis võib Putin "puhta südamega" öelda, et näe proovisime diplomaatiat aga Ukraina fashistid ja Lääne imperialiatid tahavad sõda. Oleme sunnitud sõjaväega oma rahvuskaaslasi kaitsma tõttama. Väekoondised nimelt on liiga valmis ja puht sõjanduslikel põhjustel ei saa neid tegevusetult liiga kaua hoida, sest jõude sõduri võitlusvõime langeb kiirelt.

Eelnevad mõtted olid laupäeva öösel töö juures kirja pandud. Praeguseks, ehk pühpäeva õhtuks ongi segunud, et Lavrovi "diplomaatilised lahendused" oli puhas jama, eelneva kordamine ja häbematu üritus Molotov-Rippendropi pakti kordamiseks Ukraina suhtes. Kerry teatas, et Venemaa ideed on mitte ainult täiesti vastuvõetamatud vaid ka vastuolus rahvusvahelise õigusega ja jultunud sekkumine suveräänse riigi siseasjadesse.

Järjest rohkem hakkab tunduma, et Putin on end nurka mänginud, kust välja tulemiseks jääb ainsaks võimaluseks agressioon.

Aga kodustest asjadest pean mainima, et lõikasin õunapuu oksad ära, millega olen jube hiljaks jäänud. Viinamarjadeni ei jõudnudki, aga maa ikka veel külmanud, ehk ei juhtu miskit hullu kui see nädal lõikamisega ühele poole saan. Kõik Putini süü, pole aega aiatöid teha, sest istun muudkui arvuti taga uudisi vahtimas ja blogistamas, märtsikuus olen kindlasti blogilugude arvulise rekordi teinud.

Eesti 10 aastat NATO's

2004 märts tagaaias Eesti NATO'sse astumise pidu.
Näitlikult sai rahvale ka (õhk)relvad kätte jagatud :)

Mäletan päris hästi seda päeva, kui Eesti NATO täisõiguslikuks liikmeks võeti. Me isegi pühitsesime tagaaias sündmust. Ehkki tol ajal ei paistnud kusagilt suunast erilist ohtu tundus selline samm igati mõistliku kindlustuspoliisina igasuguste võimalike ja võimatute arengute vastu. Juba tol ajal oli Venemaa Putini juhtimisel hakanud oma agressiivset nägu näitama, aga jõudu ega julgust veel polnud, et miskit ette võtta.

Täna tunneme, et tollane käik oli hädavajalik, ilma NATO liikmelisuseta tunneksime end hoopiski ebakindlamalt ja oleksime ilmselt üheks mesisemaks suutäieks vene karule. Praegu aga on karu sunnitud mesipuud kaugemalt piiluma ja niisama suud vesistama, sest lisaks mesilastele tiirleb ka kari vaablasi valvsalt ümber taru. Reaalselt saaks elukas hea tahtmise korral muidugi suu magusaks, aga kas paar lõuatäit mett on väärt hulka valusaid nõelatorkeid ja võimalikku hilisemat allergilist reaktsiooni?

Väga hästi võtab Eesti NATO loo kokku president Ilvese tänane kõne samanimelise raamatu esitlemisel. Kui juba presidendi peale jutt läks toon siin lingid ka tema Washinton Posti artiklile "Tegutsegem õigel ajal" ja The Daily Beastist "Venemaa võib Baltikumi ähvardada aga Eesti teab kuidas sellele vastu saada". Viimasest inglisekeelsest tõlgin vaid lühikokkuvõtte, Ilvese soovitus läänele: Minge Kremli pankade kallale nagu te läksite terroristide puhul, seadke kahtluse alla Vene passid, mida jagatakse protseduurilisi reegleid järgimata ja ärge kahelge Putini isus Venemaa territooriumi laiendamise järele.

BBC's avaldati täna väga huvitav analüüs "Vladimir Putin Nõukogude Venemaad üles ehitamas". Ennustatakse sama lõppu, mis Nõkogude Liidule osaks sai, sest kasutatavad meetodid on samad. Lihtsalt majanduslikult ei suuda Venemaa praktiliselt kogu maailmale vastu seista, ei ole tal ei rahvastikku, majandust ega ka sõjaväge, mis suudaks Putini hullumeelseid maailmavallutuslikke fantaasiaid ellu viia. Nagu eile ÜRO's selgus, saab Venemaa loota vaid paariariikide ja mõne üksiku vasalli toetusele. Võrreldes NL hiilgeaegadega on vaatamata ärplemisele Venemaa äbarik.

Huvitav, et eile suusatamas käies arutasime sõbraga praktiliselt samal teemal ja jõudsime suures osas sarnastele arusaamistele. Ukraina koha pealt leidsime, et kui Venemaa peaks selle avantüüri ette võtma, keerab ta oma majanduse põhjalikku langusesse. Esiteks sõjakulud ja hilisem okupatsiooni rahastamine, Tshetsheenia on selle kõrval lapsemäng. Teiseks Ukraina põhjakäinud majanduse ülalpidamine, aastas oma 30 miljardit dollarit vähemalt (ainuüksi Krimmi eelarveauk olevat 1.2 miljardit). Kolmandaks paratamatult järgnevate sanktsioonide mõju majandusele ja sellega kaasnev väliskapitali põgenemine, finantssüsteemi krahhist rääkimata.

Venemaa ainus püsimajäämise tee, kui allaandmine kõrvale jätta, on sellisel juhul tagasipöördumine totaalse dikdatuuri juurde, surudes juba idus julmalt maha igasugused kodumaised rahulolematuse väljendused. Lõpuks aga jõuab ta ikkagi välja järjekordse revolutsiooni või paleepöördeni, kui olud liialt väljakannatamatuks muutuvad. Ja aega kulub selleks palju vähem kui NL puhul, sest suhtelist võimsust on Venemaal vähem ning inforuumi pole tänapäeval ka kõige parema tahtmise korral võimalik täielikult sulgeda.

Lisaks on Putini suureks probleemiks asjaolu, et ideoloogiliselt üritab ta ehitada oma unistuste impeeriumi vene marurahvuslusele toetudes. Venemaa ja venelased on äravalitud rahvas, õigeusu kirik on see ainus õige, võim, riik ja juht on ülimuslikud. Suurimad vaenlased on terroristid ja fashistid, keda tuleb armu andmata hävitada. See silt aga riputatakse ilma suurema probleemita igaühe kaela, kes Kremli kildkonnaga eriarvamusel julgeb olla (ka teistele slaavlastele nagu Ukrainlased). Kõik see on otse Hitleri pealt maha kirjutatud. Aga niisuguse ideoloogiaga ei saa ühendada teisi riike ja rahvaid oma juhtimise alla, selle koha pealt oli Nõkogude Liit hulga kavalam oma internatsionaalse kommunismiideega.

Eesti ohu koha pealt läksid meie arvamused lahku. Kui mina pidasin Eesti ründamise tõenäosust asuvat nii 1 - 2 % piires siis tema arust oli see lausa 20%. Nagu juba eelnevalt mainisin, ei usu Eesti ohtu, kuna Venemaa päris kindlasti soovib vältida otsest sõjalist konflikti NATO'ga. Protsent kaks panin ainult selle pärast, et teoreetiliselt võib Putin ju lõplikult hulluks minna ja kindralid tema mahalöömisega kübe hiljaks jääda.

Venemaa sõbrad

Hääletustulemus ÜRO peaassambleel,
põnev oleks seda ka gloobusel näha :)

ÜRO Ukraina territoriaalse terviklikkuse toetamise hääletusel toetas 193 riigist 100 ÜRO vastavasisulist deklaratsiooni ja vaid 11 olid vastu (10 + Venemaa). 

Kui Ukraina ja lääneriigid tervitasid nii laialdast toetust siis Venemaa esindaja kuulutas tulemuse "moraalseks võiduks". Fakt et 5% toetust ja toetajate suhe vastastesse 1 : 9 kuulutatakse võiduks ning väidetakse, et Venemaa pole isolatsioonis näitab kui hirmuäratavalt erinevas reaalsuses Venemaa eksisteerib. Pole ju võimalik, et nad tõsiselt mõtlevad, mida suust välja ajavad.

Tähelepanuväärne on ka seltskond, kes Venemaad toetas. Nagu olen eelnevalt maininud, enamuses maailmas tekitaks järgnevate riikide toetus piinlikkust, aga siin nad on tähestikulises järjekorras:

Armenia, Belarus, Bolivia, Cuba, North Korea, Nicaragua, Russia, Sudan, Syria, Venezuela, Zimbabwe.

Kommentaarid tunduvad üleliigsed aga siiski tahaks lõpetada vanasõnaga:

Ütle mulle, kes on su sõbrad ja ma ütlen sulle kes sa ise oled. 

Tõpra taltsutamine

Minu arust sobivaim tõlge Deuche Welle artiklile "Putting Putin in his place" on "Tõpra taltsutamine". :D

Aga sellest artiklist kirjutasin tegelikult kuna too toob välja nii sarnased punktid võrreldes minu üleeelmise veebipostitusega, et peaks uurima kas tüüp pole neid mitte minult maha vehkinud :D Ma pole veel kuupäevi ja kellaaegu vaadanud aga võin kinnitada, et mina pole maha kirjutanud. Samas on võimalik ka olukord mille kohta ameeriklased ütlevad "Great minds think alike" ehk "Geeniused mõtlevad sarnaselt" :D  Loodetavasti ikka saite aru, et ma pole lolliks põrunud, see oli irooniline märkus ;)

Märtsilõpu suusklemine

Selfie Blue Mountainil :-P

Juba nädalavahetusel asusin ilmateadet piidlema. Soov veel viimast korda mäele minna enne kui kevad suusalõbudele lõpu teeb. Kolmapäev oli eriliselt hea ilm, -16C ja täispäike, võtsin juba töölt vabaks aga viimasel hetkel tekstis pisem plika, et ta ikka ei saa tulla. Muutsin ümber neljapäevaks, mil ilm ei pidanud suurem asi olema - paar kraadi külma hommikul, pilvine, lumesadu ja lõunal vihm. Ah, läheme ikka, sõita saab ka sellise ilmaga. Kerge lootus oli ilmateate ekslikkusel, mis viimasel ajal lausa legendaarseks muutunud.

Startisime õige vara, juba 6:45, et saaks hommikul normaalse ilmaga suusatada nii palju kui võimalik. Kohale jõudes tundus igati normaalne, õhukesed kiudpilved, millest isegi päike läbi kumas. Lumi kiire ja sile, rahvast vähe, ilmselt jäädi ilmateadet uskuma.

Kohvik haruldaselt tühi

Päike tuleb välja!

Tunnike sõitu ja päike tuli välja!!! Sisse näksima ei raatsinud enne minna kui alles kolme tunni pärast kui esimene pilv ette tuli. Elagu ilmaennustus :-P Negatiivse momendina tuleks mainida, et "vihmase" ilmaga põletasin oma nina punaseks, no ei võtnud lollist peast päikesekreemi kaasa.

Proff Aivari ja ...

... amatöörist minu stiilinäited :)

Suusatasime poole viieni kuni tõstuk kinni pandi, alles viimase tunni jooksul hakkas lund sadama. Kahjuks peale koolivaheaega tõstukid õhtul enam ei käi. Huvitav oli see, et kuna temperatuur ja päikesepaiste vaheldusid sai ühe päeva jooksul õige mitmete erinevate lumeoludega suusatada. Vahepeal võis lausa ühe laskumise jooksul mäepinna libedus ja lume tugevus oluliselt muutuda. Päris raske oli harjuda näiteks olukorraga kus pehme lumekuhjatis, millest eelmises sõidus siuhti suuskadega läbi läksid oli järgmiseks laskumiseks nii kõvaks muutunud, et viskas su kaarega õhku. Kõik me saime seekord küljed "valgeks" ja lund püksi:)

Huroni järv tagaplaanil ikka jääga kaetud, päike kumab pilvedest läbi.

Kõige meeldivama uudise kuulsin tõstukimeeste käest viimasel laskumisel, põhitõstukid töötavad seni kui mäel lund on, mis pidi tähendama Aprilli lõpuni. Loodame et see tõeks osutub, sellisel juhul saab kindlasti veel mõned korrad mäele.

Venemaa - Kohaliku tähtsusega jõmm

Obama eilne avalik väljaütlemine, et Venemaa on regionaalne (mitte globaalne) jõud, kelle käitumine Ukrainas näitab nõrkust, mitte tugevust, tundub mulle väga tähendusrikas. Tavaliselt lääne diplomaadid välispoliitikas nii ei väljendu. Tegu oluliselt tugevama reaktsiooniga, kui mõne tüübi viisa tühistamine.

Ilmselgelt põhjalikult läbimõeldud Putinile suunatud otsene väljakutse ja solvang. Obama tahtis avalikult näidata Putinile, et tema vastu tuntakse põlgust ja tema "austuse soovi" (nado uvazhat) üle irvitatakse. Sellise solvangu peale ei saa Moskva isevalitseja reageerimata jätta.

Tõepoolest huvitav, mis Putini vastuseks, kui järgida tüübi vanglaloogikat siis pigem väljendub see tegudes kui sõnades. Tundub, et Obama tõukab Putinit meelega takka mingile järelemõtlematule ja lollile sammule. Ega äkki tankide koondamine piirile ja Ukraina ründamine.

Tavaliselt üritavad riigid vähemalt mingit õigustust esile tuua, miks teisele kallale minnakse. Üks tavalisemaid on kellegi kolmanda " kaitsmine", just nagu pätid, kes kõige pisema saadavad tüli norima, et oleks põhjust kallale karata. Venemaa võib ka põhjuse lihtsalt välja mõelda: näiteks, et ei saa lubada fashistliku riigi teket oma naabrusse. Sihukese hämamise õnge väljaspool Vene kontrollitud meediaruumi keegi ei lähe, aga momendil taoline fakt ei paista Kremlit häirivat. Propaganda masin on vene rahvast juba mõnda aega ette valmistanud.

Samuti võimalik mingi terroriakti või sõjalise provokatsiooni korraldamine. Aga Putin on ka võimeline lihtsalt käsku andma rünnakuks, ilma seda põhjendamata, et USA' le näidata kui "võimas ja kartmatu" Venemaa on. Kui vahepeal tundus Ukraina mandriosa vastase sõjaväelise operatsiooni tõenäosus vähenevat siis nüüd on jälle väga teravalt esile kerkinud.

Mäletan kui lugesin 1988 ajakirjast "Foreign Affairs" artiklit pealkirja all "Soviet Union as one dimensional superpower". Silmas peeti, et NL on ainult sõjalises mõttes globaalne tegija, poliitilises ja eriti majanduslikus mõttes kolmanda maailma riik.

Tänane seis pole Putini Venemaal sugugi parem, ehkki väljastpoolt võib esimesel pilgul tunduda nii. Majanduslik olukord on ehk tavakodanikule veidi parem aga meeletu sissetulekute diferentseeritus loob sotsiaalsed pinged. Kogu majandus püsib loodusvarade ammutamisel veel suuremal määral kui nõuka ajal. See omakorda takistab nii tööstuse kui tehnoloogia arengut ja on viinud Vene majanduse väga haavatavasse olukorda maavarade hinna languse või sanktsioonide kaudu. Ootamatult kiire kildagaasi tehnoloogia areng lõpetab lähemal ajal Venemaa gaasimonopoli, õliliivade kasutuselevõtt on tõsiselt naftahindu vaos hoidnud.

Poliitiliselt on Venemaa palju suuremas isolatsioonis kui NL kunagi oli. Toetajateks ainult mõni sügavas sõltuvuses või siis paariariik, keda niikuinii tõsiselt ei võeta. Selliste riikide toetus on isegi Venelastele pigem piinlikkust valmistav. Separatismidzhinni pudelist välja laskmine ja avalik toore jõu kasutamine tunduvad pikas perspektiivis äärmiselt läbimõtlemata käikudena, mis võivad hakata valusalt kätte maksma.

Sõjaliselt ollakse tugevamad kui veel mõne aasta eest, ilmselt parimas seisus viimase 20 aasta jooksul. Samas kaugel NL sõjalisest võimsusest. Põhiprobleemideks on siin kaks faktorit. Esiteks kurnavad sõjalised kulutused niigi nõrka majandust ja teiseks on suhtelises mastaabis mitu olulist riiki võimsamad, eriti pean silmas Hiinat ja USA'd. Terve hulk teisi Euroopa suurriikide näol võrreldaval tasemel, küll väiksema aga tegusama armeega.

Kokkuvõttes pole Venemaa ärplemisele ja vastu rindu tagumisele vaatamata just mitte kadestamisväärses seisus.

Lõpetuseks ei saa mainimata jätta, et täna sain ühele poole Clancy viimase raamatuga "Command Authority". Täitsa nauditav lugemine, ehkki vahepeal tundus, et tegeliku elu sündmused jõuavad raamatust ette. Muidugi head võidavad nagu ikka ameerika raamatutes, aga positiivse koha pealt tuleks mainida, et ootamatult palju olukordi on suudetud suht hästi ette näha. Putini tunneb raamatus liigagi lihtsalt ära, ehkki ajaloolisi fakte on segatud, et need eelmiste lugudega kokku sobiks. Ka meeldis mulle kahe erineva ajajärgu kokku põimimine.

Segav moment oli see, kuidas ameeriklased liiga supermänlikult esinesid. Praeguste sündmuste taustal ei tundunud ka kahjuks eriti tõepärane USA sõjaliste nõuandjate osavõtt lahingutegevusest. Samas kui sügiseni Ukraina vastu peab on neil lootust ameeriklastega ühiselt sõjaväeõppusi pidada. Kes teab kaugele taoline asi võib viia, ehkki suurt lootust mul pole. Päris vinge märulifilmi annaks sellest kokku keevitada.

Muideks täna lugesin, et isegi Soomes ja Rootsis on esimest korda NATO-sse astumise toetus tõusnud üle 50%. Lähisvälismaade rahvaste suhtumises on Putini tegevus ootamatult tugevat mõju avaldanud ja seda sugugi mitte Venemaale positiivses suunas.

Jõupoliitika

Paistab, et rahvusvahelistes suhetes oleme jõudnud tagasi ajajärku, kus maksab jõud mitte õigus. Nagu Mao Tse Tung ütles: "Õigus tuleb püssitorust" eesti keelne vaste ehk oleks, kel jõud sel õigus. Täpsemini maksab selle jõud, kes nahhaalselt teisi arvestamata jõudu ka kasutada julgeb. Kui pole mõistust on vaja jõudu ja vastupidi.

USA on küll endiselt ülekaalukalt võimsaim riik, aga sisepoliitilistel põhjustel ei kavatse ta oma jõudu kasutada. Suures mastaabis pole ameeriklased kunagi kasutanud, enne kui nurka surutud. Nii esimesse kui teise maailmasõtta astus USA ühena viimastest ja sedagi peale pikka moosimist, provotseerimist või ise rünnaku alla langenuna.

Venemaa on koondanud järjest rohkem vägesid Ukraina piiri äärde. Eile teatas NATO, et on järjekordselt "väga mures" kuna vene väekoondised "väga-väga" valmis rünnakule asuma. Eriti ohtlikuna nähti Trans-Dnestria suunda.

Minu arust pole see kindlasti eesmärgiks, pigem annaks hea põhjuse venelastel Lõuna-Ukraina okupeerimiseks, et tagada side Trans-Dnestriaga. Seal ainsaks probleemiks, et venelasi ei kiusata, sest võim nende käes. Seega Venemaaga liitmiseks poleks nagu vägesid vaja saata, piisaks Putini ukaasist. Aga see on mõttetu, sest piirkond ise strateegiliselt tähtsusetu ja jube vaene, hõivamise korral läheks hirmsasti Venemaale maksma. Samas oleks jälle tükike Suur-Venemaad juures. Raske ennustada, kuna Kremli juhi käigud ei allu ammu enam loogikale.

Tegelikult on Venemaa oma käitumisega mänginud kaardid kätte Hiinale. Varem või hiljem käib Hiina Siberis välja sama põhjenduse ja Venemaa võib kindel olla, et kõige ebasobivamal momendil. Kes jõupoliitikat hakkab kasutama see ka jõupoliitika läbi langeb.

Täna kohtub G7 Haagis, arutamaks tuumajulgeoleku ja eelkõige Ukraina olukorda. Hommikustes uudistes oli hea (Canada elanikuna) kuulda, et Canada peaminister üritab suruda peale karmimaid võimalikke meetmeid Vene vastu (tõenäoliselt edutult). Selge, et peale Krimmi tõuseb riikide soov tuumarelvi omada, sest ainult nende olemasolul on julgeolek tagatud, keegi pole enam nõus pommi loovutama tühjade lubaduste vastu.

Sakslastel oli päris huvitav analüüs Venemaa käitumise ja selle kohta, mida võib lähemal ajal oodata http://www.dw.de/baltic-states-are-worried-and-alert/a-17515615. Balti riike kui NATO liikmeid momendil siiski otsene oht ei ähvarda. Canada eestlased, eriti vanem põlvkond on kah juba õige murelikuks läinud, mõned isegi mõtlevad suviseid lennupileteid ära öelda.

Nädalavahetusel istusime eesti seltskonnaga koos, vaidlesime tulevikustsenaariumide üle. Muidu polnud viga, aga põhjendamatu negativism kippus tooni andma. Lõpuks viskas mul üle ja tegin ettepaneku vedamaks kihla kasti õlle peale. Iga aasta mis Eesti vaba ostetakae mulle kast õlut, iga aasta, mis Eesti vene okupatsiooni all ostan mina kasti õlut ja seda elu lõpuni. Paraku polnud jutumeeste hulgas kedagi, kes oleks julgenud pakkumist vastu võtta :)

Countdown

Alan Weismani "Countdown" sai raamatukogust juba kuu aega tagasi toodud, aga tänu Putinile polnud mul seda aega lugeda. Lõpuks siiski sain läbi. Raamat on tõepoolest mõtlemapanev, soovitav inimestele, kes tunnevad huvi inimkonna tuleviku vastu. Tegu järjekordse hoiatusega, mida järjest tihemini on kuulda teadlaste käest, aga millele poliitikud tähelepanu ei pööra, või kui pööravad, siis püüavad igati summutada.

Põhitähelepanu on pööratud rahvastiku probleemile, ehk ülerahvastatusele. Kas teadsite, et iga nelja ja poole päeva tagant kasvab inimeste hulk miljoni võrra. See tundus esimesel momendil trükiveana aga kiire ajugümnastika andis vastuseks, et täiesti ootuspärane käesolevate trendide juures. Seega vähem kui nädala juuksul lisandub Eesti elanikkond!

Maakera elukeskond loomulikult ei suuda sellist kasvavat koormust kaua taluda, praegu elame pidevalt võlgu ja järjest kiirenevas tempos. Kulutame ja raiskame olemasolevaid ressursse oluliselt kiiremini kui need taastuvad. Tehnoloogiline innovatsioon on meid seni välja aidanud aga inimkonna pankrotti ainult edasi lükanud võimaldades suuremal hulgal inimstest ellu jääda ja rohkem järglasi saada.

Erinevate arvutuste kohaselt jaksab maakera praeguse kliima korral jätkusuutlikult enam-vähem normaalsel tasemel varustada 1.5 kuni 2 miljardit inimest. See number tähendab, et varem või hiljem peab inimkonna hulk drastiliselt vähenema. Samas praeguste trendide jätkudes kasvab inimkond peagi 10 miljardini kui enne mingit totaalset katastroofi ei tule.

Nagu autor kirjutab peame me kas vabatahtlikult ja kontrollitult oma hulka vähendama või teeb seda loodus meie eest, aga järsult ja julmalt, sest ükski liik ei saa eksisteerida kuigi kaua keskonnaga tasakaalustamata arvukuse juures. Probleem on selles, et nii religioossetel kui poliitilistel põhjustel ei suuda inimkond ilmselt ise enda arvukust kontrollida. Tuntuim katse oli Hiina ühe lapse poliitika, aga kuuldavasti on ka seal viimasel ajal sellest loobutud.

Väike lootus siiski on, sest kogemused näitavad, et mida haritum on rahvas, seda madalam sündivuse tase. Paraku ongi suurem probleem selles, et enamus rahvastiku kasvust toimub vaestes ja madala või olematu haridustasemega riikides. Arenenud riigid aga muudavad probleemi ainult hullemaks kui "humanistlikel" kaalutlustel saadavad toiduabi tuues kaasa rahvaarvu suurenemise millega kaasneb toiduabi vajaduse suurenemine. Peagi saabub moment kui enam ei jaksata aidata, mis kutsub esile kas massiivse näljahäda või migratsioonilaine.

Kokkuvõttes tuleks kohe midagi väga drastilist ette võtta, et rahvastiku suurenemist pidurdada ja vähehaaval vähendama hakata kui soovime, et järeltulevad põlved inimväärselt elaksid. Kahjuks on karta, et enne ei hakka inimkond tõsiselt nende probleemide peale mõtlema kui suuremad hädad käes, aga siis on juba hilja. Peale selle raamatu lugemist tunduvad Putini poliitilised trikid mõttetu liivakastimänguna inimkonna ees seisvate globaalprobleemide kõrval.

Miks Vene nii teeb ???

Lugesin väga asjalikku artiklit mis minu arust selgitas elegantselt ja usutavalt Venemaa ja venelaste käitumist. Eks olen isegi aeg-ajalt sarnastes liinides mõelnud aga nii hästi ei oska end väljendada. Soovitan soojalt lugeda Heiki Kripsi artiklit "Venemaa tegusid ajendab NSVL'i lagunemisest tekkinud alavaarsuskompleks"

Nüüd siis tänaste sündmuste juurde:

Nii Euroopa Ühenduse kui ka USA Venemaa vastaste sanktsioonide kohta võiks kokkuvõtlikult öelda: "Suuga teeb suure linna tegudega ei tee kärbse sittagi. Ikka veel käib läbi fraas "if there is more escalation" ehk "kui te veel midagi teete", selle asemel et nõuda tehtud kuritegude heastamist. Tänased sanktsioonid olidki lausa naljakoht nagu ma ennustasin, veel paarkümmend tüüpi saavad sissesõidu keelu. Putin vastas muidugi omaltpoolt nimekirjaga. Sellise tempoga jõuab venelane enne Gibraltarisse kui tähtsad tüübid otsa saavad, no ja siis pole niikuinii vajagi ju viisat, kõik üks suur rodina :D OK, eelnev irooniline nali aga nagu liiga kergelt annab lääs alla.

Obama kõnest korjasin välja fakti, et valmistatakse ette rünnakut Ida ja Lõuna Ukrainale ning kui see peaks juhtuma, rakendab USA laiaulatuslikke majandussanktsioone ka Vene firmade vastu. Õhtul tuli küll teada, et Vene kaitseminister lubas ameeriklastele: mingit rünnakut ei tule, aga ma oleks veidi skeptiline viimaste sündmuste valguses. Venelaste usaldusväärsus pole just eriti heas kirjas. Lisaks rõhutas Obama üle, et Ida-Euroopa NATO riike kavatsetakse igal juhul sõjaliselt kaitsta. Vist saatis venelastele signaali, et nood selliseid mõtteid heietama ei hakkaks.

Ukraina teatas vägede võitlusvalmidusse viimisest, lähemal ajal Venemaale viisarezhiimi kehtestamisest ja SRÜ'st välja astumisest. Merel oli seis Ukraina ja Vene laevade vahel, lõpuks venelased pidasid targemaks territoriaalvetest lahkuda. Krimm jäetakse maha, Ukraina toob sealt sõjaväe ära. Vene poole ülejooksikuid ei tundu eriti olevat. Ka hõivasid venelased sadamas kaks Ukraina sõjalaeva. 

Venemaa võttis alamkojas vastu otsuse Krimmi liitmise kohta, ootamatult oli isegi üks vastuhääl, ei tea kas pandi kohe vagunisse või sõidab enne Ljubljankalt läbi, riigireetmise paragrahv 20 on soolas :) Ei imestaks kui järgmisena teatab Putin, et Euraasia on tuletatud sõnaühendist Eh Russia mistõttu kogu manner Gibraltarist kuni Jaapanini ja Novaja Zemljast kuni Sri Lankani on põlised vene alad ja tuleb asustada puhtatõuliste ning õigeusklike slaavlastega :P

Budapesti Memorandum - ehk kuidas Ukrainale kott pähe tõmmati

Budapesti memorandum

http://www.cfr.org/arms-control-disarmament-and-nonproliferation/budapest-memorandums-security-assurances-1994/p32484

Peale selle dokumendi lugemist tuleb tõdeda, et Ukrainlased on ise süüdi oma hädades. Vahetada 1900 strateegilist tuumalõhkepead paberitüki vastu, mis mingit juriidilist kaitset ei taga reaalsest rääkimata on väärt tiitlit sajandi näruseimale tehingule. Ainus võrreldav oli ehk Alaska mahamüümine USA'le Venemaa poolt ja seegi sündis üleeelmine sajand
.
Siin ta on punkthaaval, inglisekeelne tekst tervikuna ja kiire lühitõlge Eesti keelde koos kommentaaridega.

1. The Russian Federation, the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland and the United States of America reaffirm their commitment to Ukraine, in accordance with the principles of the Final Act of the Conference on Security and Cooperation in Europe, to respect the independence and sovereignty and the existing borders of Ukraine;
1. Vene, Inglismaa ja USA (edaspidi V, I & USA) kinnitavad Ukraina iseseisvust eksisteerivates piirides.
(Seni väga tore)
Venemaa rikkus seda punkti.

2. The Russian Federation, the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland and the United States of America reaffirm their obligation to refrain from the threat or use of force against the territorial integrity or political independence of Ukraine, and that none of their weapons will ever be used against Ukraine except in self-defence or otherwise in accordance with the Charter of the United Nations.
2. V, I & USA kinnitavad, et hoiduvad Ukraina sõltumatust või territoriaalset terviklikkust  jõuga ähvardamisest ja ühtki nende relva ei kasutata kunagi Ukraina vastu väljaarvatud enesekaitseks või vastavuses ÜRO mandaadiga.
(Algus ok, aga lõpp läheb käest ära, sest mida defineerida enesekaitsena, kas ka venelaste kaitsmist Ukrainas)
Venemaa rikkus seda punkti.

3. The Russian Federation, the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland and the United States of America reaffirm their commitment to Ukraine, in accordance with the principles of the Final Act of the Conference on Security and Cooperation in Europe, to refrain from economic coercion designed to subordinate to their own interest the exercise by Ukraine of the rights inherent in its sovereignty and thus to secure advantages of any kind;
3. V, I & USA kinnitavad, et hoiduvad majanduslikest mõjutusvahenditest, mis on suunatud Ukraina suveräänsuse kallutamiseks enda kasuks.
(Jälle tore punkt aga nii ähmane, et sisuliselt mõttetu. Nii gaasihinnaga mängimist kui Euroopa tolliliitu kutsumist võiks ju nii näha)
Venemaa rikkus juba ammu, ilmselt teatud määral ka teised lepingulised, kes ei püüaks majandushoobadega mõjutada teisi riike endale kasulikus suunas.

4. The Russian Federation, the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland and the United States of America reaffirm their commitment to seek immediate United Nations Security Council action to provide assistance to Ukraine, as a non-nuclear-weapon State party to the Treaty on the Non-Proliferation of Nuclear Weapons, if Ukraine should become a victim of an act of aggression or an object of a threat of aggression in which nuclear weapons are used;
4. V, I & USA kinnitavad et nõuavad viivitamatult ÜRO julgeolekunõukogu sekkumist aitamaks kui Ukrainat ähvardatakse või rünnatakse tuumarelvaga.
(Absoluutselt mõttetu kui üks julgeolekunõukogu vetoõigusega püsiliikmetest seda teeb, kelleks ka Venemaa on. Pealegi on jutt ainult tuumarelvast millega minuteada pole venelased ähvardanud)
Seda pole keegi rikkunud.

5. The Russian Federation, the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland and the United States of America reaffirm, in the case of Ukraine, their commitment not to use nuclear weapons against any non-nuclearweapon State party to the Treaty on the Non-Proliferation of Nuclear Weapons, except in the case of an attack on themselves, their territories or dependent territories, their armed forces, or their allies, by such a State in association or alliance with a nuclear-weapon State;
5. V, I & USA kinnitavad, et ei kasuta tuumarelvi ühegi tuumarelvastuspiiramise lepinguga liitunud riigi vastu väljaarvatud juhul kui neid või nende liitlasi rünnatakse selle riigi poolt koostöös või liidus tuumarelva omava riigiga.
(Mõttetu punkt, esiteks on rünnakut jube lihtne lavastada (Soome Talvesõda, Saksa kallaletung Poolale, ...) ja teiseks on koostöö või liitlassuhte defineerimine väga hägune, jättes laiad interpreteerimise võimalused)
Seda punkti pole ka rikutud.

6. Ukraine, the Russian Federation, the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland and the United States of America will consult in the event a situation arises that raises a question concerning these commitments.
6. V,I & USA konsulteerivad omavahel kui olukord seda nõuab.
(Mida see peaks tähendama, tõlkijad saavad rea eest makstud???, täiesti mõttetu punkt)

This Memorandum will become applicable upon signature.
Signed in four copies having equal validity in the Ukrainian, English and Russian languages.
Memorandum jõustub allakirjutamise hetkel, 4 koopiat allkirjastatud ukraina, inglise ja vene keeles. Järgnevad allkirjad.

For Ukraine:
(Signed) Leonid D. KUCHMA
For the Russian Federation:
(Signed) Boris N. YELTSIN
For the United Kingdom of Great
Britain and Northern Ireland:
(Signed) John MAJOR
For the United States of America:
(Signed) William J. CLINTON

Ehkki ma pole advokaat ega tunne seadusi, ega legaalset keelepruuki, siis käesolevat dokumenti lugedes jääb küll mulje, et see on saunas õlut libistades põlve peal kokku kirjutatud. Kui ka mõni legaalne nõunik Ukrainal oli, siis tollele ei julgeks küll ei automüügi ega paadilaenutuse lepingu sõlmimist usaldada. Ja nüüd peavad nad seda suppi helpima. Mis muidugi ei tähenda, et venelased poleks ka legaalselt absoluutselt vettpidavat lepingut rikkunud, aga vähemalt oleks saanud abi nõuda ja lääs oleks ehk sügavamalt punastanud.

Lõpetada tahaks tõdemusega, et Ukrainlased olles Venelastega kõrvuti elanud rohkem kui 1000 aastat peaksid Venemaad piisavalt tundma, et mitte uskuda tagatisteta lepinguid paberil. Selliste murdmine kuulub lihtsalt vene kultuuri juurde. Seega ei saa ma aru, miks on inimesed ühte või teistpidi meie piirilepingu pärast närvitsenud. Meile võib see anda petliku kindlustunde, aga venemaa jaoks tegu lihtsalt paberilipakaga, mille iga hetk võib kaminasse visata. Ainsaks reaalseks julgeoleku allikaks on Eestile momendil NATO liikmelisus.

19 märtsi mõtisklusi Ukrainast ja Venest

Niisiis, Krimm võetud ja pidu käib nii Sevastoopolis kui Moskvas. Aga nagu teada, pidu ei kesta igavesti ja sellele järgneb pohmakas. Mida vägevam pidu seda hirmsam peavalu ja kassiahastus hiljem.

Lühikeses perspektiivis ma ei arva, et Venemaal suuri probleeme tekib, isegi kui Lääs peaks rakendama tõsiselt võetavaid majandussanktsioone, milles ma tugevalt kahtlen. Iraaniga võttis aastakümneid aega, ja ei usu, et praegugi osaline leppimine majandussanktsioonide otsene tulemus oli. Venemaa on suur ja lai, rahvas harjunud kannatama, eriti kui teda pannakse uskuma, et suure eesmärgi nimel tuleb tuua ohvreid.

Esmakordselt peale teist maailmasõda sõjalise jõuga piiride muutmine äratas üles nii mõnedki valitsused ja rahvad. Putini ja Hitleri käitumismallid olid lihtsalt nii sarnased, et neid ei saanud ignoreerida. Ja Euroopa suurriigid teavad, milliseid tagajärgi toob agressorile järeleandmiste tegemine.

Venemaa käik saavutas ühe hoobiga mitu eesmärki, mida ta on pidevalt proovinud ära hoida:

Esiteks tõukas killustunud Euroopat ühtsuse suunas, sest miski muu ei ühenda tugevamini kui hirm ja ühine vaenlane.

Teiseks sundis Euroopat ühtäkki kaitsekulutuste peale mõtlema, praeguses finantsolukorras oli enamustel riikidel soov eelarvet kärpida ja tõsiseltvõetava ohu puudumisel oli lihtsaim minna kaitsekulutuste kallale. Nüüd äkki on see oht siinsamas ja hingab kuklasse.

Kolmandaks sundis USA'd pöörama oma tähelepanu tagasi Euroopa peale, viimastel aastatel oli see mõistetavalt suundunud Vaikse Ookeani ruumi, mis majanduslikult tähtsam ja kus tuleviku suurvõim Hiina asub.

Neljandaks tõi väga selgelt esile NATO tähtsuse ja vajalikkuse, mis samuti viimasel ajal kahtluse alla oli sattunud.

Viiendaks kaotas Venemaa täielikult usalduse rahvusvahelistes suhetes. Peale avaldusi Krimmi kohta ei saa ju enam midagi tõsiselt võtta ega uskuda, mis Venemaa ütleb.

Kuuendaks viis Venemaa ennast sellisesse rahvusvahelisse isolatsiooni, kus isegi Nõuk Liit kunagi polnud. Ainsad takkakiitjad on riigid, kes kibestunud läänes (Serbia), äraostetud või Vene käpa all (Kasashtan, ...) aga viimaseid on õige vähe võrreldes NL hiilgeaegadega.

Sisepoliitiliselt saavutas Putin venelaste shovinismi peale mängides oma populaarsuse märgatava kasvu.

Tuleb küsida kas Krimm oli seda väärt. Kindlasti mitte, sest Krimm oli niikuinii Vene käes ainult sümboolselt kuulus Ukrainale.

Nagu ka enne olen arutlenud on ainsaks loogiliseks lahenduseks kogu Ukraina haaramine. Aga miks seda ei tehtud siis kui sobiv moment oli veebruari lõpus koos Krimmi sissetungimisega, jääb arusaamatuks. Mida päev edasi seda raskem saab olema, nii Ukrainal kui lääneriikidel rohkem aega valmistuda.

Et Venemaa ei mõelnud oma käiku läbi, kiirustas ja tõepoolest uskus iseenda loodud müüti Sevastoopoli sadama NATO'le minekust ei suuda uskuda, ehkki pole täiesti välistatud.

Kui Krimmi okupeerimisega on rahvusvaheline olukord pea peale pööratud siis nii Ukraina kui ka ainult idaosa okupeerimisega jõuame kahtlemata tagasi külma sõja ajajärku. Kui Venemaa peaks peale seda proovima õnne mõne teise riigi kallal, kellel kaitsekokkulepe oleme kukesammu kaugusel totaalsest sõjast. Teine maailmasõda algas kuna Poolal oli vastav kokkulepe Inglaste ja Prantslastega. Muideks ei maksa unustada, et Ukrainal on ka piiride puutumatuse leping aga kahjuks on see üsna lahja. Ehkki eeldab lisaks territoriaalse terviklikkuse garanteerimisele ka poliitilise ja majandusliku mõjutamise keelamist, näeb leping ette abi pakkumist läbi ÜRO julgeolekunõukogu - kurb naerukoht.

Putin arvab, et taastab suurt Vene impeeriumi. Tegelikult viib tema tegevus ohtu Venemaa eksisteerimise praegusel kujul. Tohutu hulk aega, ressursse ja poliitilist kapitali kulutatakse täiesti valel suunal.

Palju mõistlikum oleks ajada läänega sõbralikku poliitikat lõigates sellest majanduslikku kasu ja saades endale liitlased tulevase ning möödapääsmatu konflikti ajaks Hiinaga.

Paraku kipub olema nii, et nagu kindralid valmistuvad tihtipeale sõdima eelmist sõda, nii käitub Venemaa ladvik maailmapoliitikas 19'da ja 20'da sajandi mallide järgi. Ja see maksab valusalt kätte varem kui nad oodata oskavad. Vahepeal on neil kahjuks võime palju lollusi ja pahandust teha.

Arengustsenaariumid Ukrainas

Juhtusin lugema huvitavat analüüsi Ukraina sündmuste kohta Stratforilt. Ehkki ma pole paljuga nõus andis see kirjutis asjaliku ülevaate suurriiklikust ja pragmaatilisest vaatevinklist, kus tähtsad pole mitte moraalsed ja eetilised nüansid, oluline ainult "suur mäng" ehk suurte geopoliitilised huvid. Lühidalt refereerin:

http://www.stratfor.com/weekly/russia-examines-its-options-responding-ukraine?utm_source=freelist-f&utm_medium=email&utm_campaign=20140318&utm_term=Gweekly&utm_content=readmore

Venemaa nägevat olukorda ikka läbi 20'da või isegi 19'da sajandi prillide, kus puhvertsoonid olulised kuna armeed marssisid mööda maismaad. Talle tähtis end ümbritseda sõbralike või vähemalt neutraalsete riikidega. Ukraina potensiaalne kaotus on teda seetõttu tugevasti häirinud, lisaks muidugi Euraasia majandusliidu idee torpedeerimine, millest läände pöörduv Ukraina poleks huvitatud. Sõjalisest seisukohast on ju Sevastoopol ainult lokaalse tähtsusega. Iga tõsisema konflikti puhul sulgeb NATO Bosporuse ja Vene laevastik jääb Mustale merele lõksu. Seega pole Sevastoopol mingi strateegiline argument.

Venemaa Krimmi annekteerimise põhjuseks just nüüd peetakse asjaolu, et Ukraina valitsuse muutusele mittereageerimine jätaks Venemaast ja eriti Putinist nõrga mulje. Vene arusaamise järgi lüüakse sind mättasse esimese nõrkuse märgi ilmingul. Seega olevat tegu ellujäämisreaktsiooniga, mille puhul tagajärjed pole primaarsed. Krimm oli lihtsalt kõige kergem võimalus demonstreerida oma tugevust varjamaks nõrkusi.

Rohkem huvi pakuvad Venemaa võimalikud edasised sammud peale Krimmi okupeerimist ja annekteerimist:

1. Mitte midagi teha

Vähe tõenäoline, sest Krimm pigem tõukab tegeliku eesmärgi Ukraina näol läände. Muidugi on võimalik korrata 2004 aasta stsenaariumi, kus Venemaa vaiksel kaasabil Ukraina kogenematu Oranzhi revolutsiooni juhtkond end ise majanduslike ja poliitiliste vastuolude tõttu maha mängis. See aga eeldab aega ja kannatust mida Venemaal momendil pole.

2. Rünnata Ukraina maismaa osasid.

Sellega on kolm probleemi. Esiteks pole suur hulk ukrainlasi sugugi nii venesõbralikud kui Venemaa seda uskuda tahaks. Sõjalise võidu korral kogu Ukrainat okupeerides tekkiks tohutu partisanisõja kolle mida Venemaa ei saa lubada. Teiseks, strateegiliselt mõistliku lahendusena kogu Ukrainat okupeerides tekiks pikk piir otse NATO riikidega. Kolmandaks, ainult Ukraina idaalade okupeerimisega oleks garanteeritud Lääne-Ukraina kaotamine.

3. Aktiivne tegutsemine piiririikides

Kaukaasia, Moldaavia, Baltikum. Neis riikides probleemide tekitamine oleks läänele ebameeldiv, kui Balti riigid välja jätta, ei saaks jällegi muud teha kui sügavat muret tunda.

4. Majanduslike vahenditega Ida ja Kesk Euroopa riikide mõjutamine.

5. USA'le probleemide tekitamine mujal maailmas, Iraanile tuumareaktorite ehitamine, Lähis Idas pingete kruvimine, ...

Tõenäoliselt kasutab Venemaa kombinatsiooni kõigist eelpool mainitud vahenditest. USA ja Euroopa senine sanktsioonide poliitika on hambutu ja selliseks ka jääb, sest nad ei soovi enda majandusele kahju tekitada, mida tõsised majanduslikud survevahendid kindlasti esile kutsuks.

Lääne vastumeetmete tõsidus sõltub Saksamaast, kes on Inglaste kõrval ainus tõsiseltvõetav jõud Euroopas. Kui sakslased suudavad Euroopa ühendada ühisesse löögirusikasse on võimalik Venele vastu seista, kui mitte saab Euroopa tulevik ebakindel olema. USA osa seisneb Kesk ja Ida-Euroopa materiaalsel toetamisel. Kasvõi sümboolne sõjaline kohalolek tooks kõvasti stabiilsust. USA doktriin juba 1939 a. saati on olnud maksimaalne majanduslik ja sõjaline abi kuid minimaalne sõjaline sekkumine.

Väljavõtted tänasest Putini kõnest, Peskovi intrvjuust ja Kerry kommentaarist, kust ma kuidagi midagi positiivset ei leia nagu seda mõned ajakirjanikud on üritanud teha.

11:40 and 11:46  Putin says, : "Russia has national interests that need to be respected." He tells Ukrainians: "Don't trust those who frighten you with Russia... we do not need a split Ukraine." Ukraine and Russia are "one nation", Mr Putin says. He refers to Kiev as "the mother of Russian cities". "We cannot live without each other," he adds, promising that Russia will always protect the interests of Russians in Ukraine.

Kokkuvõttes, et Venemaal on Huvid mida tuleb austada. Ukrainlased ärge kartke Venemaad, me ei vaja Ukraina poolitamist. Ukraina ja Vene on üks rahvas. Kiiev vene linnade ema. Me ei saa elada teineteiseta. Venemaa kaitseb alati venelaste huve Ukrainas.

Mulle tundub, et üsna ühemõtteliselt viidatakse siin Ukraina okupeerimisele, ehkki sõnum läbi ilusate sõnade.

17:43:  Putini pressiesindaja Peskov: "Russia will do whatever is possible, using all legal means, in total correspondence with international law, to protect and to extend a hand to Russians living in eastern regions of Ukraine."

Venemaa teeb kõik mis vaja, kasutades kõiki seaduslikke meetodeid, vastavuses rahvusvahelisele õigusele, kaitsmaks ja ulatamaks kätt venelastele, kes elavad Ida Ukrainas.

Päris ühemõtteline ähvardus, Krimmi okupeerimine oli ju ka Venemaa silmis "seaduslik". Paistab, et USA välismisnister Kerry saab sellest sõnumist sama moodi aru:

18:21:  

US Secretary of State John Kerry warns Russia that any military incursion into eastern Ukraine would be an "enormous challenge to the global community" which would be met by a strong response.

Venemaa sõjaline sissetung Ida Ukrainasse oleks "tohutuks väljakutseks kogu maailmale" millele vastataks jõuliselt.  

Täna oli siis see ajalooline päev, kus kuuldatavasti langes esimene Ukraina sõdur Vene sõduri käe läbi, kardetavasti ei jää viimaseks. Nii kaua siis kestis venelaste 21 märtsini lubatud relvarahu, miks ma küll ei imesta. Öösel võib tuliseks minna.

Krimmi tsirkus

Selline oli maailma reaktsioon Venemaa vastu ÜRO julgeolekunõukogus.
Kahjuks ei suudetud täna karme sõnasid tegudeks pöörata.

Ausalt öeldes ei oskagi mingit asjalikku mõistet eile Krimmis toimunud tsirkuse kohta välja mõelda. 

Lisan siia lõigu enda 6 märtsi blogist:

6 Märts 06:55

Praeguse seisuga arvan, et pikas perspektiivis on Krimm läinud Ukrainalt ja Ukraina läinud Venemaalt. Vene jaoks mõttetu võit kuna Krimmi kontrolliti niikuinii.

Ukraina peaks viima idapiirkondade väed täielikku lahinguvalmidusse, olema valmis sildade õhkimiseks ja lennuväljade blokeerimiseks, hajutama õhutõrje patareid ja rasketehnika.

Täna, 17 Märts

Eilse niinimetatud referendumi tulemused pole just üllatavad. 83% osavõtt ja 97% soov Venemaaga liituda. Referendumi tingimustest, seaduslikkusest ja läbiviimiskorrast pole mõtet rääkidagi. Kui võrrelda Eestis 40'l aastal tehtud spektaakliga, siis Krimmis ei viitsi Putin jõhkrat annektsiooni üldse varjata. Ilmselt toimub ka vene koosseisu astumine kiiremini kui 40'l.

Jääb oodata, mis sanktsioone EU ja US rakendavad, suurt usku mingi tõsise sammu peale pole. Vene poole retoorika on viimasel ajal lausa Põhja-Korea tasemele langenud. Eilses teleesinemises teatas Kremli propagandajuht, et Venemaa on ainus kes reaalselt võib USA radioktiivseks tolmuks muuta. Selliste tüüpidega ei saa ju mõistlikult rääkida.

Oli ka kuulda kõlakaid, et Ukrainlastel sõja puhkemise korral kavas kogu gaasi ja nafta torustik õhku lasta. Kaval plaan, sest korrapealt võetakse venelastelt Euroopa mõjutamise hoob ja pannakse Vene majandusele tõsine põnts.

Ma ei suuda uskuda, et normaalsete inimeste hulgas leiduks enam kedagi, kes Putini poliitikat toetaks. Isegi Nõuk Liit polnud kunagi sellises rahvusvahelises isolatsioonis kui Venemaa praegu. Julgeolekunõukogu 15'st liikmest 13 hääletab Vene vastu ja isegi Hiina jääb erapooletuks. Ei kosta ju loogiline, et ainult sinul õigus ja kogu ülejäänud maailm eksib.

No nii, USA ja Euroopa "sanktsioonid" said teatavaks. Viisakeeld ja varade külmutamine 11 ja 21 isikule vastavalt. Naeruväärne, see siis on Krimmi hind! Huvitav palju on väärt Ida-Ukraina, Moldaavia, Kasashtan, või ka Balti riigid, Poola, ... Putin sai kinnituse, et võib sisuliselt karistamatult tegutseda. Tundub üha tõenäosem, et Ida-Ukraina on järgmine, ainult see ei lange lasuta nagu Krimm.

Vene enda uudistekanali reaktsioon Ameerika ja Euroopa sanktsioonidele tundub kahjuks päris usutav:

These sanctions by America do not bite the Russian bear, but tickle him to hysterical laughter. (Need Ameerika sanktsioonid mitte ei hammusta Vene karu vaid kõditavad teda hüsteerilisele naerule)

Huvitav kaugele peavad Vene väed jõudma, enne kui lääs aru saab, et toorele jõule ei saa vastu mitte sõnade vaid ainult jõuga. Homme pidi Putin tähtsa teatega esinema, pole vist eriti keeruline arvata mis see on: Krimmi oblast. Samas usun, et ta ei suuda panna vastu kiusatusele samale arvule lääne poliitikutele ja ärimeestele viisakeelu kehtestamisest ning rahade külmutamisest, ehkki vaevalt keegi täie mõistuse juures olev isik venemaal raha hoiab.

Aga mul tekkis huvitav mõte seoses Eesti julgeolekuga. Võibolla praegused sündmused hoopiski suurendavad seda. Kõigile saab selgeks NATO vajadus ja tegelik eesmärk, mis oli demokraatlike riikide ühiskaitse idast tuleva ohu vastu. Vahepeal ju hakkas kostma hääli, et kellele seda NATO't vaja, kippus teine niisama jutuklubiks muutuma.

Ootame siis homset.

Ukraina Toetusmarss Torontos

Krimm kuulub Ukrainale !!!

Miiting USA Konsulaadi ees

Käisime koos vanema lapsega Ukraina toetusmarsil ära. Temale oli see esimeseks poliitiliseks ürituseks elus. Muidu pole plika suurt huvitatud poliitikast aga paistab, et Putini sigadused on saavutanud sellise taseme, et ajavad isegi poliitikast muidu kaugelseisvad isikud turri. Suure kiirustamisega unustasime lipud koju, polnud hullu, sest kohapeal sain kanda Eesti Püssi ja Püstoliklubi Lippu kui nende esindaja ära väsis. Ukraina lipuga märgi saime tuttavailt rinda.

Balti riikide esindajad marsil

Mina laenatud lipuga

Rahvast oli päris palju, minu hinnangul vähemalt tuhatkond, mis on siinmaal suvalise poliitilise maiguga ürituse kohta väga suur arv. Enamasti endiste vennalike liiduvabariikide esindajad aga ka mujalt Ida-Euroopast ning isegi Iisraeli ja Tiibeti lipud hakkasid silma.

Mari uhkelt Eesti lipuga rongkäigus 

Rongkäik kulges mööda kõigi Ukraina territoriaalset terviklikkust garanteerinud riikide konsulaatidest nagu USA, Inglismaa ja Saksamaa ning lõppes Vene konsulaadi juures miitinguga. Politseid oli hulgaliselt aga rahvas sõbralik, kõik ju ühel meelel. Tee peal kõnetas mind üks suurt kasvu mundrimees soovides edu ja lisades, et tema naine on ka eestlane. 

Laps oli küsinud enne minekule asumist, mis kaasa peaks võtma ja tegi natuke imestunud näo kui soovitasin poolnaljaga mädamune. Canadas ollakse liiga viisakad, et näiteks konsulaadi aknad sisse visata. Sellega seoses ongi väga hea ja kujundlik võrrelda siinse rongkäigu ja Krimmi või Donetski venemeelsete marsi fotodel figureerivat rahvast. Väike vihje, jälgige näoilmeid ja zheste ;)

Donetski miiting ...

... ja Harkivi marss :P

FB's nägin Erik-Niiles Krossi huvitavat leidu, mis tõi esile järjekordse paralleeli Hitleri ja Putini vahel:

Miiting Vene konsulaadi ees

Rogozin 16 March 2014: От всей души поздравляю крымчан и всех моих сограждан с великим днем победы национального духа и единства нашей страны! Слава России!

Hitler 9 October 1938: There has been created today a community of spirit throughout our people of power and strength such as Germany never before has known.

Protest Putini Poliitika vastu !

Ehkki olen poliitikast huvitatud, pole kunagi eriti viitsinud mingitest aktsioonidest osa võtta. Olen rohkem sihuke tugitooli poliitik, kellele meeldib maailma asju arutada, aga mitte midagi ise ette võtta. Ainsad korrad kui olen viitsinud tagumiku maast lahti sikutada, olid Eesti vabanemise ajal 80'te lõpus - allkirjade kogumine, Tammsaare pargi miiting, Lauluväljaku üritus, ... ja siin Torontos Musta lindi päev, mis oli eelneva jätkuks.

Nüüd on suutnud Putin oma hitlerlik-stalinistliku poliitikaga mind nii kaugele viia, et olen sunnitud kaaluma poliitilisele protestimarsile minemist. Tunnetan justkui moraalset kohustust, ehkki mõistan - üks inimene, eriti veel kaugel Torontos ei suuda maakera teisel poolel olevatele sündmustele kuidagi mõju avaldada. Aga võin siis häbenemata oma lastelastele öelda, et vähemalt protestisin kui selle sajandi Hitler Putini vormis esile tõusis. Nimelt olen hakanud tõsiselt muretsema, et oleme kahekümne esimese sajandi pöördepunktis, loodetavasti eksin.

Talveilma ennustamisest ja energiajoogist.

Teeäärsed lumevallid ja metsased künkad taamal

See aasta on meil talvega ikka raskelt vedanud. Muidugi sõltub millisest vaatevinklist olukorda hinnata, sest alati leidub inimesi, kes pole millegagi rahul ning pidevalt vinguvad aga teised see-eest ei kurda kunagi ja leiavad igas olukorras positiivset.

Mina kurdaks sellisel juhul kui lund ja külma pole, sest see välistaks suusatamise. Lumekühveldamist tee pealt võtan pigem kui mõnusat füüsilist trenni, aegajalt on pereliikmete vahel võistlus, kes saab enne lund lükkama. Isegi kassile ja eriti muidugi koerale meeldib lumi. Pealegi saab ju lumest igasugu huvitavaid asju ehitada.

Ainult sulaga on viimasel ajal tekkinud probleem, et veidi vett kipub kusagilt läbi seina allkorruse põrandale nõrguma. Eks kevadel peab laskma sissesõiduteele uue katte peale panna ja seinaääre bituumeniga veekindlaks tegema.

Igatahes neljapäeval sõitsime jällekord suusatama. Kolmapäevane lumesadu oli üle 20 sendi valget pahna juurde andnud, mida polnud jõutud hommikuks koristada. Teed olid raskelt libedad, õnnetused suure hulga peamisi maanteid sulgenud. Meie tee mäe suunas oli tänu suht vähesele liiklusele lahti, aga jäise kinnisõidetud lumega kaetud. Sool tegi asja ainult hullemaks, sest -20'ga enam eriti ei aidanud. Sõitsin eriti ettevaatlikult nagu poleks autol pidureid. Nimelt paar korda kui proovisin libises masin ABS krõbinal rahumeeli edasi ilma eriliselt hoogu kaotamata.

Lumevallide kõrgus autoga võrreldes

Hõreda liiklusega julgesin ikka 80'ga minna nii, et kokkuvõttes kulus pool tundi kauem kui tavaliselt. Kohati olid lumevallid tee ääres 2 meetri kõrgused, vaated imeilusad päikese käes pimestavalt valge lumega kaetud väljadele.

Jõudsime kenasti tund peale tõstuki avamist kohale ja leidsin meeldiva üllatusena eriti soodsa parkimise. Hiljem küll selgus, et olin tuletõrje reale parkinud, märki kattis lumekiht. Hea et masinat ei teisaldatud:P Ilm oli raskelt külm, tuuleindeksiga -28C. Kamandasin kõik soojalt riidesse, endalegi panin lisaks tavalisele õhukesele fleecele vesti ja teise paksema suusajope alla. Ega muidu poleks hull, aga sellise külmaga tugeva tuule käes tõstukitoolil istumine tekitab läbilõikava külmatunde.

Seekord olime neljakesi, pisemal lapsel Hiina päritolu sõbranna kaasas. Too väitis, et on varem suusatanud aga kui mäele saime, selgus esiteks et kardab lifti, siis kõrgust ja lõpuks kiirust ning kukkumist. Kõige krooniks oksendas suurest hirmust minu laenatud näokaitse täis.

Chen-chen õpib laste juhendamise all

Kartsin juba, et tal hakkab hoopis paha, viimaks pean veel tagasi koju viima. Vandusin omaette: see jääb viimaseks korraks kui kellegi võõra algaja mäele vean. Kurat esiteks vastutad ja õpetad, teiseks raiskad oma niigi piiratud suusa-aega. Tüdruk muidu igati tore, aga mina enam lihtsalt ei viitsi.

Õnneks lahenes kõik ja pikapeale hakkas ta sõitma, ehkki kippus vägisi laugele nõlvale, kus meil polnud miskit teha. Sel ajal kui mina temaga õiendasin, käisid teised lapsed ekspertide radadel geopeitust mängimas.

Firmade promotelgid

Seoses koolivaheajaga oli hulk firmasid kohal reklaami tegemas ja tasuta nänni pakkumas. Sõbra poiss leidis metsast lipukese, mille eest spordiseljakott autasuks, teised lapsed said suusamütsid. 

Sony reklaamis oma musa tehnikat, Oakley suusaprille, lumelaua firmad riideid ja saapaid, suusafirmad varustust, Argo ATW oli vaatamiseks välja pannud igavesed kihvtid maastiku amfiib-roomik masinad, Rockstar jagas energiajooki soovijatele tasuta.

Kuna hiinaplika väsis õhtuks päris ära, sõitsime veidi varem koju. Ilm oli ikka õige külm ja järgmine päev niikuinii kavas pikalt suusatada. Korjasime kodinad poole kaheksaks kokku. Ootamatult selgus, miks on hea mõte suuski lukustada ka kohvikuesisel suusaraamil.

RockStar ja Argo ATW'd

Läksin panin meie omadele krõpsulindid peale, mis kaitsevad suusapõhjasid ja rante. Üks noormees hakkas huviga seda paari piidlema, mille hiinlannast sõbrannale olime kasutada andnud. Hei, need on minu omad teatasin, tema jutu järgi olevat tal samasugused. OK, aga näed see on minu suusakinnituskrõps.

Asutasime minema kuid andes suuski hiina tüdrukule tundus miskit valesti olevat ...   ... liiga pikad nagu. Siis vaatasin täpsemalt, oi kurat on küll hallid Atomicud sarnase disainiga aga võistlussuusad ja teiste klambritega. Hei, sorry! kutsusin noormeest tagasi, kes paaniliselt oma suuski otsis, need tõepoolest pole minu omad. Meie omad olid järgmises vahes kenasti ootamas. Poleks see noormees juhtunud just samal momendil kohal olema oleksin täiesti süüdimatult võõraste suuskadega minema jalutanud. Koju saime kümneks. Siin ootas ees ebameeldiv üllatus kui rääkisin tuttavaga, kelle lapsed pidid järgmine päev ka kaasa tulema.

Kas ilmaennustust oled näinud, küsis ta. Jah, hommikul vaatasin, päike ja natuke pilvine, temperatuur nulli ligi. Praeguseks muudetud, homme täispilves, keskpäevast +5C ja vihm. Mida kuradit, kuidas see nii hullult muutus, vaatasin kiirelt mobla pealt ilma - ja tõsi ta oli. Kuna päev töölt vabaks võetud ja meeleolu terveks nädalavahetuseks suusalainele häälestatud, otsustasin ikka minna. No kui tõesti ilm vihmane ja jälk, eks siis tuleme koju tagasi.

Hommikul igatahes oli ilm vähemalt Torontos ilus. Poole kaheksast panime ajama, teed puhtad, lasin sajaga seal kus eile vaevalt 80 julgesin proovida. Taevas oli kogu sõidu ajal selge, päike paistis. No vaatame kauaks hoiab. Kiirustasime mäele, momendil olud supermõnusad kui 40 - 50 km/h puhuv tuul välja arvata. Suusatasime ilma vaheajata kaheteistkümneni, sest pidevalt oli mure, kaua see hea ilm kestab. Taevas polnud pilveraasugi, temperatuur -3C, ainult päike hakkas vähehaaval lumepinda pehmemaks tegema.

Päike, sinine taevas ...

... -3C ja tuiskav lumi

Sõit sujus mul jube mõnusalt, endal tunne, et pole kunagi paremini suusatanud. Isegi laps tunnistas, et issi sa sõidad päris ilusti, aga mulle ikka järgi ei jõua. No minu vanad luud on ka hapramad, kiirlaskumisega ei julge enam tegeleda. Aga plika sai oma karistuse ärplemise eest kätte. Sõitis suure kiirusega mogulite osasse ja lendas nii, et kogu varustus mööda mäge laiali.

Ma polnud isegi õlut mäele kaasa võtnud, sest kartsin sõidu liialt lühikeseks jäävat, ja mis sa ikka vihmase ilmaga õllekest lürbid. Päikesepaiste ajas aga hirmsal kombel janutama, kaalusin kaua ja lõpuks sai õllekurat võidu. Pigistasin hambad kokku kui pidin kohvikus purgi eest $8 välja käima, sulaselge päisel päeval röövimine ju!!! Aga noh, esimene kord siit tellida, muidu joon ikka enda oma marki, mis ilusti hanges külmas. Vähemalt pakkusid nad siin ainust tõepoolest head Canada õlut.

Päikese käes oma õllekest limpsides tegin veidi ajugümnastikat. Kui nõuka ajal maksis hea õlu (Saku Hele) 50 kop ja keskmine palk oli 150 rbl kuus siis praeguse $8 õlle puhul peaks võrreldav palk olema $2400 kuus. Hmmm..., nii mõeldes ei tundugi kallis, võiks teisegi teha ;)

Kiki kohvikus tellimas

Paraku saabusid lapsed ja võtsime hoopis kerge eine. Enne siiski hirmutasin neid, et täna restost süüa ei saa, sest issi jõi teie söögiraha maha. Mäele tagasi minnes krabasin RockStar energiajoogi kuna õlu ja istumine olid uniseks teinud. Maitse poolest polnud suurem asi aga 180 mg kohveiini peaks ärksaks lööma. Seal oli ka igasugu muid juurikate ja taimede leotisi kui silti uskuda. Rüüpasin tõstukil üles sõites pudeli nahka.

Bodyarmor  või
hallukas ???

Esialgu ei saanud suurt miskit aru, unisus kadus küll ära. Sõitsin mõnuga, olemine läks päris eufooriliseks justkui oleks narkolaksu all. Kiirus kasvas ja aeg- ajalt sai käe või puusaga ilma seejuures kukkumata mäge riivatud. Haarasin käigupealt veel ühe pudeli, proovin ka granaatõuna maitselise ära. Õige tore tundus aeglsemate suusatajate vahel slalomit sõita. Kui tuul lükkas tõkkevõrgu mulle ette hüppasin sellest hoo pealt lihtsalt üle.

Alles siis kui tõstuki lähedal suure hooga oleksin ette keeranud lapse peaaegu laiaks sõitnud tuli aru pähe. Kurat, ma pole nii hoolimatult kihutanud ülikooliajast saati kui sõpradega Kuutsekal veini ja õlut sai segamini rüübata. Mis toimub??? Ainus seletus, et energiajook oli mu täiega "Rockima" pannud. Ometigi peaksin regulaarse kohvitarbijana piisavalt treenitud olema. Ei tea kas mõjus mõni muu joogi komponent või kõhus õllega segunemine, igatahes oli tulemus täiesti ootamatu ja kõhedust tekitav.

... ja üksikult, läheks
õige ka kui
energiajook rinnus :)

Lumelaudurid kargavad kahekesi koos ...

Läksin istusin korraks kohvikusse, võtsin kaks sarvesaia ja automaatselt kohvi. Saiaampsule kohvi peale rüübates peatusin momendiks ning jäin kahtlustavalt tassi piidlema. Ähh, tavaline kohv pole mulle kunagi halvasti mõjunud lõin käega, pealegi on tal niiii.... hea maitse.

Kokkuvõttes leian, et sihukeste energiajookide mõju peaks ikka rohkem uurima. Teatavasti on need noorte hulgas populaarsed, aga kui juba minul keeras kaks pudelit pildi värelema siis eeldatavasti on neil lastele kangem toime.

Õhtu ja pilved saabuvad ...

Ilm pidas vaatamata igasugustele ennustustele õhtuni vastu. No täitsa jama ikka kui sa kohapealsest telekast näed et "current weather" ehk momendi ilm peaks olema pilves ja vihmane aga resto aknast välja vaadates paistab selge päike sinises taevas. Kuradi ennustajad, ei viitsinud isegi oma ekslikku prognoosi maha kustutada. Seda on juhtunud ennegi, jube tüütu kui ei tea millal saad ilmateadet uskuda, noh päev paar võiks ikka suuta ette ennustada aga raisad ei oska isegi momendi ilma õieti näha.

... aga pärale ei jõudnud ...

... enne tõusis kuu :)

Tänu energiajookidele ei tekkinud kordagi väsimust ja uhasime kogu jõuguga õhtuni välja. Pilved hakkasid aeglaselt saabuma siis kui juba kuu oli taevas aga enne kui lift kinni pandi nad kuud ja tähti varjama ei jõudnudki. Pimedas enne kojusõitu käisime veel vigursuusatamise võistlusi vaatamas. Omaette vinged vennad, et julgevad sihukesi trikke teha samas paistab päris ohtlik olema, paar tükki said õige rängad laksud kukkudes.

Lapsed rennisõitu jälgimas ...

... vigursuusatamise võistlustel

Kojusõidul oli tee korras, ja ehkki olin igaks juhuks paar pudelit RockStari kaasa haaranud, ei tulnud ei väsimus ega uni peale. Uskumatu aga paistab selle joogi mõju tundub ikka õige pikk olevat. Koju saime keskööl ja juba viie ajal kimasin tööle. Ei tulnud sealgi und peale, alles õhtul olen haigutama hakanud. Nojah tuttava poeg teadis rääkida, et kui paar pudelit hinge alla paned mängid arvuti taga terve öö, põrutad hommikul kooli ja alle lõuna paiku hakkab pilt taskusse kerima. Iseasi kui mõistlik ja tervisele kasulik sihuke värk on.