Putini aktsiad kukuvad.

Minu blogi on tänu Putinile muutunud viimasel ajal totaalselt välispoliitika teemaliseks, kohalikke juhtumisi ei jõuagi kajastada. Üks nüüd juba kahe nädala tagune suusalugu on pooleli, pole kuidagi jõudnud lõpetada.

Mis siis täna põnevat juhtus. Suht vaikne päev kui eelnevatega võrrelda. Paistab siiski, et majandussanktsioonide jutuga on astutud Venemaa konnasilmale, mille tõestuseks oli teade võimalikust välisfirmade varade konfiskeerimisest majandussanktsioonide kehtestamisel. Tõsised majanduslikud survevahendid on kõigile valusad, seda siiski ennekõike Venemaale, kelle suurimaks partneriks on Euroopa Liit. Muidugi toimib ka vastupidi, Sakslased mures gaasi, inglased investeeringute, prantslased sõjaliste lepingute (Mistral) pärast. Loogika järgi tuleks viimane igal juhul katkestada, aga prantslased on sinna liiga palju pappi sisse pannud. Äkki peaks need laevad lihtsalt maha kandma ja NATO arvele panema. Ikkagi parem saata vanarauaks kui potensiaalsele vaenlasele müüa, muidugi juhul kui sinna salamiine sisse ei ehita:)

Igatahes tehti täna mitmeid avaldusi ja toimus hulk kõrgetasemelisi kohtumisi. Vene välisminister kinnitas, et terve valitsuse tasandil on otsustatud lolli mängida kui kordas väidet vene sõjaväelaste Krimmis mitte tegutsemisest. Sellega pigem kahjustas enda olukorda, sest taolise jutu peale ei saa ju venelasi tõsiselt võtta. Kuidagi hale näha kuidas diplomaat on sunnitud end Putini korraldusel maailma silmis lolliks tegema.

Tänapäeval võid lihtsalt sateliidifotolt auto numbrit vaadata, pole mingi probleem jälgida üksikute inimeste liikumist, sõjaväe kolonnidest rääkimata. Venelased kes väidetavalt on kohaliku omakaitse liikmed ei suvatsenud isegi autodelt vene sõjaväeosade numbrimärke maha keerata. Kust äkki kõik need relvad tulid, kas tõesti peaks uskuma et Krimmis iga mees hoiab voodi all kuulipildujat ja laudas granaadiheitjaid.

Tagakiusamise jutt on natu vaiksemaks jäänud, kui pakuti välja, et eurooplased hea meelega lähevad kohapeale kontrollima kõiki väidetavaid juhtumeid. Mõned kes Krimmi jõudsid oleks pea peksa saanud ja lasid kiirelt jalga.

Eesti välisministri telefonikõne lindistuse avaldamine vene infokanalite poolt oli suur viga. Seal väideti, et samad snaiprid tulistasid nii miilitsaid kui demonstrante. Mõttepaus ... Kui see tõsi on siis kes need võisid olla. Keegi kelle huvides oleks verevalamist tekitada, sest lastes ka miilitsaid provotseerid ju võimuesindajaid massiliselt relvi kasutama. Ainult Venemaa huvides oleks selline käitumine. Naljakas fakt, et paari tunni pärast hüppas netis üles väide Janukovitshi paleest leitud paberitest, mis kinnitavat vene snaiperimeeskondade viibimist Kiievis. Iseasi kui usaldusväärne see väide on, taolisel juhul paberile ma küll jälgi ei jätaks.

Euroliit teatas 15 miljardi eraldamisest Ukrainale, lisaks abipaketid nii USA'lt kui paarilt muult organisatsioonilt. Ka on loota mõningate summade tagasisaamist, mis Ukraina eelmine juhtkond varastas ja välispankadesse paigutas. See kõik peaks ära hoidma riigi pankroti.

NATO teatas peale lühikesi läbirääkimisi, et vaatab täielikult ümber oma suhted Venemaaga. Poolale ja Baltimaadele pakutakse tihemat sõjalist koostööd, Baltikumi saadetakse 6 hävitajat lisaks neljale juba siin olevale aitamaks õhuruumi turvata. 10 hävitajat on muidugi köömes, aga vähemalt sümboolselt tähendusrikas.

Välisministrite läbirääkimistel mingit murrangut ei saavutatud, sest venelased nõuavad 21 veebruari leppest kinni pidamist ega tunnista praegust valitsust. Küllap nad saavad aru, et Janukovitsh on läinud (isegi Putin tunnistas seda) ja pole realistlik hakata praegust parlamenti ning valitsust lahti kangutama. Seega nad ei proovigi poliitilist lahendust saavutada. Samas läheb sõjalise lahenduse võimalus iga tunniga kallimaks muutudes peagi mõttetuks. Võibolla loodetakse, et vastutasuks järeleandmistele saavad Krimmi endale kaubelda aga praeguses olukorras pole see poliitiliselt võimalik, ka nende liitlased kinnitavad Ukraina territoriaalse terviklikkuse printsiipi.

Kokkuvõttes ma ei saagi enam aru millele venelased mängivad, ainus võimalus - lääne suutmatus midagi ette võtta. Praeguste avalduste põhjal paistab, et lääs on sunnitud majanduslikke sanktsioone rakendama (isegi kui Euroopa seda eriti ei taha) kui Venemaa oma sõjaväge välja ei vii. Samas viies välja jätab ta mitte ainult maailmale vaid mis palju olulisem ka kodumaisele publikule peksa saanud koera mulje, seda ei saa Putin sõna otseses mõttes oma elu hinnaga lubada. Krimmile suurema autonoomia andmine, venelaste kaitsmine ja hüpoteetilise fashistide rünnaku ärahoidmine ei tundu ei piisav ega usutav isegi mitte Venemaal.

Putini vaatevinklist vaadatuna on ta kaotaja iga nurga alt (hea artikkel kes inglist valdab http://blogs.spectator.co.uk/coffeehouse/2014/03/vladimir-putin-is-losing-the-battle-for-ukraine/ ). See on aga veits hirmutav, sest nurka aetud rott võib meeleheitlikke samme teha. Kui Krimmi tungimine oli loll ja ebaratsionaalne, siis seda saab parandada ainult veel suurema totrusega. Nii et ikkagi jääb üle Ukraina ründamine, kui Putin ei taha täielikku kaotust tunnistada.

Aga mida aeg edasi seda raskemaks nii poliitiliselt kui majanduslikult muutub taolise sammu astumine. Järjest enam hakkab tunduma, et Putini aktsiad kukuvad kiiremini kui Gazpromi omad. Loodetavasti pistavad miljardäridest sõbrad ta enne hullumajja kui mees miskit mastaapset lollust jõuab teha.

P.S. Just praegu tulevad teated vene sõjaväe üksuste lahkumise kohta Ukraina Krimmi baaside juurest. Tundub liiga hea, et olla tõsi ja ei lähe absoluutselt kokku Putini mõtteviisiga. Kas tegu mingi kavala taktikalise trikiga või äkki ongi tüübile pikk särk selga tõmmatud ??? Nagu Sherloch Holmes ütles, elimineeri võimatud võimalused ja ükkõik kui ebatõenäoline, mis alles jääb on lahendus.