Türgi segadus

Sõjavägi Bosporuse sillal

Täna öösel toimus Türgis riigipöördekatse, ehkki algul jäi mulje, et tegu lausa riigipöördega. Mitmed strateegilised objektid hõivati kiiresti kuid peale esimest segadust hakkasid presidendi pooldajad konsolideeruma ja vähemalt Istambulis on praeguseks mässulised vaikselt laiali hajunud. Ankaras siiski käib madala intensiivsusega madin kuid kõik märgid vihjavad sellele, et ka seal nad kaua vastu ei pea. Kokkuvõttes polegi oluline, kes peale jääb, peaasi et kodusõda ei puhkeks, mis NATO'le üüratuid probleeme tekitaks ja Eestilegi julgeoleku riski kujutaks.

Analüütikute arvamuse põhjal oli presidendile vastuhakku ammu oodata, ehkki mitte nii ägedal kujul. Türgi ühiskond olevat lõhestunud islamistideks, kelle hulka kuulub president ja läänemeelseteks kel suur populaarsus sõjaväelaste hulgas. Selle koha pealt on Türgi üldse üks kummaline riik, kus sõjaväelased esindavad ühiskonna progressiivsemat osa. Samas ei saa ükski lääneriik sõjalist riigipööret põhimõtteliselt avalikult toetada ehkki sisemas võidakse salamisi soovida edu mässulistele.

Esimese paari minutiga tekkis mul mõte kui soodne oleks see moment Venemaale juhul kui plaanis mingit sõjalist avantüüri alustada. Esiteks tekitad NATO lõunatiival kriisi ja kasutades võimalust, et kõik vaatavad vales suunas annad kiire löögi põhjatiival. Klassikaline maskirovka, mida vene sõjaväes ohvitseridele õpetati. Praegu pole veel tülikaid NATO pataljone, mis võiks ebamugavaid probleeme tekitada. Jälgisin kerge murega ega uudistesse ilmu teade Narva rahutustest, rünnakust Donbassis või millestki muust sarnasest

Momendil jääb siiski mulje, et kui ka oli Kremli karvane käsi mängus siis seoses mässu kiire läbikukkumisega polnud mõtet midagi tõsist alustada. Kokkuvõttes on muidugi igasugune segadus NATO riigis Venemaale mokkamööda. Loodetavasti rahuneb olukord kiiresti avaldamata liiga suurt negatiivset mõju lääneliitlastele.