Hullud ajad

Blogistanud pole mitte selle pärast, et poleks miskit juhtunud vaid selle pärast, et on liiga palju juhtunud. Praegu kui toksin hoian poole silmaga pilku potil kus keeb keel. Nimelt olen mõneks ajaks võtnud üle lisaks tavalistele ka perenaise kohustused. Kogu triangel algas reede hommikul kui tööle jõudes sain kõne kaasalt kurva uudisega, et lähedane surnud. Tänapäeva eluolu võimaldab vähem kui kolmveerand päeva ehk 18 tunniga mõtte tekkimise momendist üle ookeani Eestisse saada. Piletite muretsemine, lennujaama viimine ja olingi ootamatult kodus kahe koera ning kahe "täiskasvanud" lapsega.

Laupäeval karate liinis miski "potlock" kokkusaamine, kuhu rahvas pidi oma toitu kaasa võtma. Kuna kaasat polnud, pidid lapsed sujuvalt toiduvalmistamise üle võtma. Plaanis olnud kartulisalatiga said nad esimese korra kohta üllatavalt hästi hakkama, peale maitsmist tunnistasin ülima tunnustusena peaaegu sama heaks kui minu vanaema oma :D Viineripirukatega on raske miskit valesti teha kui just liiga kauaks ahju ei unusta. Peale tööd kihutasime peole, mis oli tagasihoidlikum kui ootasin, Samas oli omaette põnev puutuda kokku inimestega, kes teatava ootamatusena samuti matkasellid - juttu juba jagus.

(Kaal hommikul 80.8kg peale õhtust pidusöömat).

Pühapäev põrutasime varahommikul koertega Awenda randa. Tütar pidi küll varakult tagasi tulema aga ilm oli selline, et ei suutnud me kumbki kiusatusele vastu panna kui võimalus Septembri keskel põhja pool rannalõbusid nautima minna. Temperatuur +30C ligi ja niiske, rannas siiski inimlikum. Vesi oli uskumatult mõnus, maski ja toruga ujudes märkasin mingi moment, et isegi ilma kalüpsota ei tunne mingit jahedust, justnagu Kuubas korallide kohal hõljudes. Lainet suurt polnud, vesi selge, 4 - 5 m sügavune põhi nagu 4K telekaekraanil. Kalu eriti ei näinud, lisaks pisikestele maimudele ujus vaid üks pirakas ahven kivide varju. Küll aga paistsid põhjas ilusad kivid, laineline liiv ja laevakerest jäänud paksud tammeplangud jämmed naelad välja turritamas.

Hommikul on rand tühi

Kaks snorkeldajat

Tütar oli kiirustades haaranud kaasa ühe minu ja ühe enda vasakpoolse veesaapa. Mind suurt ei seganud, aga tema ei saanud lestasid ilma peale panna, pidi paljaste jalgadega sumama. Koerad muidugi kippusid kaasa, väiksemat tohmi pidime mitu korda kaldale ajama kartes et järvel ujudes ära väsib. Ei saa jällekord rõhutamata jätta kui mõnus on maski, toru ja lestadega, oled nagu veeloom kel pole mingit muret vee peal püsimisega.

Kutsad kivile ronimas

Sihuke oli meie lebotamisepaik

Vahepeal võid lihtsalt käed jalad harkis hõljuda pinnal jälgides poole silmaga põhjal toimuvat valgusemängu ning lastes mõtetel omasoodu uidata. Ainus täielikku kaifi segav asjaolu: unustasin vuntside ülaosa raseerida, vett imbus tasapisi maski vahele, mida pidin aegajalt välja puhuma.

Õhtul viisin tütre ülikooli juures toimuvale droonivõistluse tiimi koosolekule, jõudsin koju päikeseloojaku aegu. Rannavarustus kuivama, koerte kõrvad puhastada ja lõpuks sain momendi aias istudes veebis surfates ning jääkülma Grolshi libistades relaksida. 

Õllega seoses ei saa salata, et Eesti on ka selles osas ehk siis alko hinnas arenenud riikidele järgi jõudmas. Nimelt astusin reede õhtul lennujaamast tulles õllepoest läbi, kus Hollandist imporditud Grolschi õlu supersooduka peal - 24 pooleliitrist purki hinnaga 1.75 CAD ehk 1.30EUR, pea sama hind mis Eestis. Mäletan veel selgelt aega kui Eestis sai purgi head õlut 6-7 kroooniga, siin oli siis tavahinnaks 2CAD (nüüd 2.50) purk. Meil selle ajaga hinnad veidi tõusnud, Eestis täitsa lakke läinud. Kuna soodukas oli tavahinnast oma 30% odavam ostsin kolm kasti, jagub jõuludeni kui dieedist kinni pidada.

Perenaise töödest olen teinud hädapärased, mis kaasa ootamatu lahkumisega pooleli jäid. Poola poest ostetud pisikesed kurgid panin soola, tulid päris head, ehkki kübe soolased. Keel läks keema ja on nüüd valmis. Eestist tulnud instruktsioonide järgi pean neil naha maha võtma ja tagasi leeme sisse jahtuma panema. Soovitatud soola ja pipra hulgaga panin täppi. Keel tahab keelt alla viia :P Ootame kõik viiekesi, mina koerad ja lapsed, pikisilmi emmet tagasi. Leib sai otsa ja selle tegemine pole kahjuks geenidega lastesse edasi kandunud :P