Käisin arstil

Paneb vist imestama, et mina kel tavaliselt tervis kui raudnael käisin arstil. Ses suhtes olen tõepoolest tüüpiline Eesti mees, kes muidu arstile ei lähe kui asi ikka päris hulluks kisub. Eelmine kord käisin kaks aastat tagasi siinse poolkohustusliku kolonoskoopia pärast, enne seda oli 7 aastat vahet. Arsti nime, telefoninumbri ja aadressi pidin kaasa käest välja uurima.

Aga miks ma siis läksin, takkajärge tundub endalegi naljakas, aga see moment kui avastasin põhjuse, ehmatasin veits ära. Korraks ärkasin öösel, sättisin end veidi paremini ja miskipärast libistasin poolunisena käe üle rinna. Tundsin, et parema rangluu ots nagu väljas, teiseltpoolt katsudes ei olnud. Mõtlesin, mis pull see veel on, aga jäin uuesti magama. Hommikul tuli meelde kui peegli ees hambaid pesin - oi kurat punnitabki parem rangluu ots rohkem välja kui vasak, ükskõik mis asendit võtan. Varem nagu pole kunagi tähele pannud, no pole tavaks peegli ees keerutada.

Esimene mõte muidugi, et mingi karatega seotud vigastus. Paraku kondi mõranemine või liigesest välja tulek ei tohiks päris märkamata jääda, nii tundetu ma ka pole. Õhtul näitasin kaasale ette, tema polevat ka varem märganud, aga selgus et ei pidavat mind eriti teraselt uurima - mis mõttes, mina küll uurin ja kohe märkan kui sinikas või sünnimärk kuhugi tulnud. Igatahes ei saanud ma temalt kinnitust, et mul kogu elu parema rangluu ots turritab. Otsustasin igaks juhuks arsti juurde aja kinni panna, sest mis seal salata, vähipoiss roomas vaikselt mõtetesse. No mitte nii hullult, et oleks hakanud pärandust jagama aga mõtlema pani küll, kas jõuan Battlefieldis level 140'ni enne kui hiirekäsi enam sõna ei kuula :P

Helistasin, panin aja kinni ja kobisin esmaspäeva lõuna ajal kohale. Arst viskas pilgu peale ning arvas, et see kondiots on sihuke kuna parem rangluu väändunud. Nagu mis mõttes, ei saanud aru, naisel ja tütardel küll pole. Selgus, et mõnedel friikidel vahel on, tere tulemast lähed hädaga arsti juurde ja aitamise või lohutamise asemel sõimatakse värdjaks. Nii lihtsalt end välja visata ei lasknud, tahan ikka röntgenipilti ka. Ontario elanikuna saan end tasuta kiiritada lasta, vähemalt niipalju siinsest arstiabist kasu. Ma kahtlustan, et oma rolli mängib tuumaelektrijaamade rohkus Canadas. Nood kindlasti õnnelikud, et saavad osa radioktiivsetest jäätmetest mahamatmise asemel laboritele testimiseks sokutada. 

Kui ma juba arstil olin, kurtsin et kukla taga kah punn. See on täiesti tavaline aga kui kosmeetilistel kaalutlustel tahad lasta ära opereerida läheb see $250 maksma. Pole asja, las olla vastasin mõeldes mitu kasti õlut ma punniga rohkem juua saan. Kas oled kaalust alla võtnud tuli mõnevõrra ootamatu küsimus. Rääkisin oma loo ära kuidas suvel avastasin, et sutsu raskeks olen läinud ja et otsustasin toitumisharjumusi muuta. Lisasin, et tegelikult tuli mulle täieliku üllatusena, et nii lihtsa meetodiga nii kiirelt kaal ilma erilise pingutuseta langes. Arst vastas, et esiteks tegid sa täpselt seda, mis vaja ja teiseks ilmselt pidasid rezhiimist ka kinni. Absoluutse enamuse kaalulangetajate ebaõnnestumise põhjus pidavat olema, et nad lihtsalt ei suuda õgimiskiusatusele vastu seista. Hea tunne oli arstilt seda kuulda. Enne väljasaatmist surus mulle vereanalüüsi saatekirja pihku.

Sõitsin sealtsamast rattaga laborisse ja tegin nii röntgeni kui ka vereanalüüsi. Jutt arstiga jäi nii, et kui tulemused on korras siis ta mulle helistama ei hakka. Vereanalüüsi labor on jõudnud 21'sse sajandisse, nemad panevad testi tulemused netti üles, kust saan ise parooli ja tervisekindlustuskaardiga vaatamas käia. Eile ei viitsinud oma profiili üles sättida aga täna tuli meelde ja logisin sisse. Tulemused olidki kõik üleval koos aksepteeritavate piirväärtustega kuid ilma mingi selgituseta. Vaid üks number oli hüüumärgiga varustatud, sedagi pissiproovi juures. Uudishimu ei andnud rahu, asusin googeldama.

Kolesterooli näidud olid sõltuvalt tüübist väga hea ja natu kõrge vahepeal. Ise arvan, et põhjuseks liha ja rasvasema toidu edasi tarbimine. Oluliselt vähendasin vaid suhkrut ja saiatooteid ning õhtust pugimist. Hüüumärgiga olid varustatud sihukesed ained nagu "Ketones" mida tavaliselt ei peaks üldse olema. Murelikult internetti tudeerides selgus põhjus, mis hoopiski rõõmustas. Ketoonide esinemine näitab, et keha tarbib rohkem energiat kui saab, ehk siis süsivesikute otsa lõppemisel hakkab rasvu põletama, mille jäägid need ongi. Lausa laboritõestus, et minu dieediprogramm tõepoolest peki hulka vähendab mitte kaal kodus valetab.

Nüüd pole muud kui põnevusega oodata röntgeni tulemusi, või tegelikult oodata, et arstilt kõnet ei tule kuna pole vaja tagasi minna. Samas olen ikkagi huvitatud, miks peaks parema rangluu ots rohkem välja punnitama. Kõiketeadev internet pakub mitmeid võimalusi, enamus neist seotud valu või takistatud liigutamisega mida mul üldse pole. Ainus võimalik seletus tundub olema, mingi vana vigastus või põrutus, mille tulemusel kondiots suurenes. Sõraline oleks valulik ja suurenemine kiire, mida kumbagi pole märgata.

Lõpuks käisin hambaarstil, kust tuli nigelamaid ja suurt kulu tõotavaid uudisi. Matkal hamba küljest murdunud killu asendamine polnudki suurem jama. Hoopis hullem teisel pool hambasilla ühe otsa all oleva hamba lagunemine, mida alles röntgenipilt näitas. Probleemi lahendamiseks on mitu võimalust alates mittemidagi tegemisest, ehk ootamisest millal sild murdub kuni implantide paigaldamiseni. Hinna poolest sama moodi nullist kuni ligi kümne tuhande dollarise väljaminekuni. Nagu ikka kipuvad kallimad lahendused paremad olema, samas mittemidagi tegemine võib pikas plaanis veel kallimaks minna. Igatahes lasen homme lõualuust 3D skänni tõmmata, mille alusel selgub kuidas kõige õigem hambaprobleemi lahendada.