Huatulco Needus 2 - Taudihaige tööl

Tööl pildistatud villid, miks küll ei tahetud mu kätt suruda😨

22 Dec Laupäev

Öösel segas käepealsete sügelus magamist, paar korda ärkasin ja pidin natu sättima, enne kui uuesti magama jäin. Laupäeva hommikul oleks hea meelega edasi põõnanud, paraku oli liiga kahju puhkusepäeva niisama välja võtta. Pole ju vahet kus tukun ja sügelen, kodus või tööl, aga tööl saan selle eest vähemalt makstud. Muidu oli enesetunne hea, päris väljapuhanud vaatamata öistele ärkmistele. Riideid oli ebamugav selga tõmmata, sest villid-punnid vastu puutudes valulikud. Käepealsed punne päris tihedalt täis ja nahk suht pingul, rooli hoidsin kummagi käe näpuotstega, et ei peaks kätt rusikasse pannes täishaardega liialt näppe painutama.

Tööl läksin esimese asjana vetsu ja määrisin kabiinis kreemi peale. Villide-punnide kuiv ja kiskuv nahk läks pehmemaks andes nii kergendust. Küsisin kohe ülemuselt minimaalselt käte kasutamist nõudvat tööd näidates villid asitõenditena ette. Boss soovitas rahulikult võtta arvates, et ongi parem kui ma ei lähe masinate juurde operaatoreid hirmutama. Esimese poole päevast vahtisin niisama proovides aeg-ajalt puhkeruumis tukkuda. Paraku und ei tulnud, surfasin moblaga netis kuni patarei ähvardas tühjaks saada. Lõpuks hakkas kole igav, aja kiiremaks kuluks küsisin paar lihtsamat tööd. Muidu oli hea nokitseda aga kindaid äärmiselt tülikas kätte panna. Nii palju kui võimalik asjatasin paljakäsi, kindad vaid mõneks minutiks kui just hädavajalik.

Igavusest hirmutasin töökaaslasi igasugu hullude juttudega. Ühest tülikast tüübist, kellele pidevalt meeldib lobiseda, sain hoobilt lahti kui muuseas käed näitlikult lauale panin. Too jäi poole sõna pealt vait, vahtis ja küsis ehmunult, mis mul juhtus. Vastasin, et ei miskit hullu, mingi troopiline nakkushaigus, eile käisin arstil, too võttis koeproovi ning saatis laborisse uurimisele kuna polevat kunagi midagi sellist näinud. Jutupaunik, kel muidu komme monoloogide ajal ebamugavalt ligi tikkuda ja aeg-ajalt oma sõnade kinnituseks seljale patsutada või õlga tonksata, tõmbus viisaka distantsi peale. Kui olin paar korda köhinud ja lisanud, et muhkkatk pidi ainult rottide ja kirpudega mitte piisknakkusena levima, tuli tüübil mingi edasilükkamatu tööülesanne meelde: lahkus kiiruga kuuldeulatusest 😋

Pääsesin ka kohustuslikust käesurumisest heade jõulude soovimisel, kellelgi polnud tahtmist mu kätt pihku haarata, täiesti piisas verbaalsest suhtlusest. Kodus tuli pisem laps vastu marlimask näo ees ja andis mullegi hunniku, et ma jumala pärast kedagi ei nakataks. Panin plika rahustuseks kohusetundlikult pähe. Kui tegu lihtsalt nakkava tõvega oleksin selle kindlasti ammu juba nii vanemale tütrele kui kaasale edasi andnud. Kumbki ei näita vähimatki märki punni või villiminekust. Mul endal on hea enesetunne, söögiisu ja muidu positiivne olemine. Poleks silmaga nähtavaid punne ja hoogudena esinevat sügelemist võiks jõulupuhkuse algust paari õllega tähistada. Sügelemisega on sihuke lugu, et ehkki punne-ville hulgaliselt nii kätel kui jalgadel ja vähemal määral seljal ning kõhul, siis korraga sügeleb ainult pisike piirkond. Enamasti see, mida ärritad kas liigutamise või riietega vastuhõõrdumisega. Praegugi blogistades sügelevad ennekõike näpud ja pihud klaviatuuri toksimisest.

Laupäev 22 Dec 18:00

Õhtul kodus teistes valgustingimustes

Õhtupoolikul olid meil verivorsti tegemise talgud. Kaasale ja vanemale lapsele saabus appi sõbra tütar, keda igavusest üritasin hirmutada oma „zombi“ kätega. Paraku väga ei läinud peale, tegu Toronto Ülikooli laboris töötava bioloogia ala inimesega. Kuuldes, et kaks arsti polnud suutnud ära arvata, millega tegu arvas, et peaks ikkagi haiglast läbi astuma, äkki mingi vastik parasiit. Punnid-villid olid näidanud arenemise märke aga õhtul enam ei viitsi minna. Canada EMO järjekorrad on kuulsad: inimesed surevad seal vanadusse enne kui registreerimise jõuavad ära oodata, arsti jutule pääsemisest rääkimata. Öösel tahtsin magada oma voodis, mitte kusagil haigla ootetoas kõikvõimalikke nakkusi üles noppides. Huvi pärast uurisin korraliku luubiga, ega villides silmnähtavat elu pole arenenud. Ühele torkasin nööpnõelaga katki ja lasin vedelikust tühjaks, ei hakanud silma siplevaid kuivale jäänud ussikesi ega algloomasid. Öö mööduski õige rahulikult erilise sügelemiseta. Põnevaid unenägusid seevastu jagus: näiteks ühes käisin CIA's töövestlusel 😁