Huatulco Needus 3 - EMO

EMO's arsti ootamas

Pühapäev 23 Dets

Punnid olid hommikuks veidi tagasi tõmmanud kuid punasemaks läinud, eriti tugevalt värvi muutnud esimesed. Kokkuvõttes sihuke tunne nagu oleksin suures ulatuses kärnadega kaetud, vähimagi liigutamise peale nahk kätel kiskus. Sügelus samas oli taandunud. Võtsin rahulikult, jõin kohvi, sõin korraliku hommikusöögi ja lasin kaasal end lähimasse haiglasse sõidutada. Kes teab, äkki järgmised pool aastat toidetakse voolikuga😜. Ooteruumis palju rahvast polnud, tablool vaatas vastu 98. Hea et ma ebausklik pole, muidu tunduks masinast rebitud järjekorra number 13 õige pahaendeline. Kahju, et maski kaasa ei võtnud, köhivaid ja rögisevaid inimesi ümberringi. Valisin hea mugava pehme tooli, tukkusin pool tundi. Spetsiaalselt nähtavale jäetud käed kindlustasid, et keegi lähedale ei istunud. Mitmed esimese hooga kõrvaloleva ainsa mugava tugitooli poole kiirustanud tüübid muutsid viimasel momendil meelt ja eelistasid minu kõrval istumisele seina najale toetuda. Lõpuks siiski üks lühinägelik pudelipõhjaprillidega proua potsatas rahulolevalt mu kõrvale. Oli küll kange tahtmine nalja teha ja enda labakäsi ta prillide ette susata, aga äkki pärast veel süüdistatakse tahtlikus südari põhjustamises.

Sain registreeritud suht siva, ainult poolteist tundi ootamist. Peale portsu küsimusi arvati, et ilmselt tuleb mind panna Pronazoli kuuri peale kuna olen seenetama läinud. Samas nakkuse leviku hirmu ei tundunud olevat. Tehti kiire temperatuuri ja vererõhu mõõtmine, pandi lipik ümber käe ja saadeti arsti vastuvõttu ootama, mis eeldatavasti võib tundide pikkuseks venida. Huvi pärast googeldasin kiirelt, mis tõbi siis diagnoositi, et Pronazoli vaja võtma hakata. Ei teagi kas nutta või naerda aga selgus, et mul on tupeseen😱😵 Tõele au andes tuleb tunnistada, et vahel leiab ravim kasutamist ka suu, kõri või muude limaskestade seenhaiguste või siis seljaaju või ajupõletiku puhul. Kaalusin tõsiselt kas jääda järgmise doktori juurde saatmist ootama või mitte, esmane diagnoos ei tundunud kuigi usaldusväärne võttes arvesse pisiasja, et mul endateada puudub eelmainitud naisterahva elund.

Enne kui otsusele jõudsin hüüti mu nimi, raske südamega tõusin ja riskisin. Juhatati meditsiiniaparatuuri täis ruumi ootama. Nats aja pärast saabus doktor, küsis kiirelt sama jutu üle, viskas pilgu peale ja konstateeris, et tegu "contact dermatitisega" ehk maakeeli tundmatu ainega otsesest kokkupuutest tingitud nahapõletikuga. Ohkasin kergendatult, vähemalt tupeseent ei üritatud vägisi tuvastama hakata. Küsisin kuidas seletada teist lainet punne kakspool nädalat peale Mehhikost lahkumist??? Hmm... selle peale ma ei mõelnudki köhatas arst, tegelikult pole selge millega tegu ja laborid jõuluvaheajal ei tööta. Saadan su edasi nahahaiguste haigla spetsi juurde, kahjuks on nemadki momendil jõulupuhkusel, uuel aastal peaksid helistama. Kas peaksin muretsema, et tegu nakkava tõvega urgitsesin edasi? Kui keegi perest pole veel haigeks jäänud siis vist mitte. Niikuinii momendil laboriuuringut teha ei saa, loodame et pole nakkav. Kokkuvõttes on selge, et jõulude ja muude pühade ajal on Kanadas nakkushaigustel pidu, sest nendega tegelemiseks ettenähtud spetsid jõulupuhkusel. Doktor kirjutas välja portsu rohtusid ja olingi vaba.

Koduteel astusin apteegist läbi. Apteeker imestas, jälle sina, no mida seekord soovid, käisin retseptid letti. Tunni aja pärast välja võttes hakkas selgitama, milleks miskit vaja. Oot moment, mul ei ole mingit seedimise probleemi, mille kuradi pärast maohappe vähendajat ja kõrvetiste vastast rohtu peaks võtma. No mis sul on? Näitasin käed ette: lööve, muud miskit. Las ma vaatan on ikka õige nimi retseptil. Oli küll, no ja ülejäänud kaks allergiavastased. Mul pole elus allergiat olnud. Kas preagu ka midagi võtad uuris apteeker hämmeldunult. Nojah, üleeelmine arst lasi ravikreemi välja kirjutada ja eelmine viirusevastase ravimi. Apteegitöötaja kratsis kukalt, need ravimid on igaüks iseasja vastu, ma pole küll arst aga ei mõista miks peaks sihukest kokteili sööma. Mis seal imestada vastasin, kõik arstid tunnistasid, et ei tea mis tõvega minu puhul tegu, ju siis kirjutasid parema äranägemise järgi igaks juhuks midagi umbes välja. Viimane vähemalt saatis spetsi juurde edasi, kui ma muidugi nii kaua vastu pean kuni nood puhkuselt suvatsevad naasta.

Võrreldes eelmise päevaga
on villid punasemaks läinud.

Kodus ladusin viis erinevat ravimit kapi peale ritta üritades jõuda arusaamisele, mida oleks mõistlik nendega ette võtta.

Betamethazone, Valacyclovir, Prednisone, Apo-Ranitidine, Diphenhydramine Hydrochloride 😱🙏

Selge, et kõiki viit ei ole mõtet neelama hakata. Kas võtaks tähestiku järjekorras, või paneks silmad kinni ja haaraks umbes, või uuriks millistel kahel ravimil on kõige ilusamad värvilised tabletid, ... 😵

Vaatasin veelkord oma punne-ville, jubedad olid aga mitte nii hullud, et peaks viite eri ravimit sisse mugima. Nii ei jää ju kõhtu ruumi jõuluprae jaoks. Ootan homseni ja vaatan kuidas asjad arenevad, vahepeal jätkan viirusvastase võtmist, millega reedel alustasin. Niikuinii neid rohtusid poleks kui täna EMO't ei külastanuks.

Pühapäev, 6:57PM