Friday, January 7, 2022

Mindfulness

Polnud esimene kord seda sõna kuulda aga kui Fitbiti pulsikell väitis mõõtvat mu "mindfulnessi" ja selle läbi stressi manageerivat tekkis huvi millest jutt. Googeldasin definitsiooni, neid oli mitmeid ja igale maitsele nagu ikka, enamus siiski üsna ühte auku. Mindfulorg veebilehe oma ehk kõige kokkuvõtvam ja lihtsam. Ei saa salata, et ajas mind parasjagu segadusse. Siin ta on, otsustage ise:

Mindfulness is the basic human ability to be fully present, aware of where we are and what we’re doing, and not overly reactive or overwhelmed by what’s going on around us.

Järgneb minu vabatõlge: Mindfulness on inimese võime tajuda kus ta on ja mida teeb olemata üleliia välismõjudest segatud.

Et nagu kas mõni kaine, täie teadvuse juures normaalne kodanik ei tea kus ta on ja mis teeb??? Isegi mu koerad teavad, kus nad on ja mis teevad, muidu nad ju situks kuhu juhtub mitte ei küsiks välja. Välismõjudest mingil määral oleme kõik mõjutatud, oleks ju lausa ohtlik kui poleks. Mida peetakse silmas "üleliia" all sõltub juba konkreetsest olukorrast. Autot juhtides pole mõistlik vahtida tänaval jalutavaid preilisid küll aga vajalik pidada silmas ümbritsevat liiklust.

Mindfulness is a quality that every human being already possesses, you just have to learn how to access it.

Igal inimesel on Mindfulness aga ta peab selle lihtsalt üles leidma.

Mida siin enam otsida kui see olemas on??? Vabandage väga aga ma ei kujuta ette kuidas saaks inimühikonnas eksisteerida (vahest ainult hullumajas) kui sa ei tea kus sa oled või mida teed.

Vaata kust otsast tahad kuid paistab järjekordse pliiatsist väljaimetud mõttena, millel reaalsusega väga vähe ühist. Kui just pole eesmärgiks psühhiaatreid ja prühholooge tööga kindlustada. Või on mu stressitase nii madal kuna evin kaasasündinud Mindfulnessi😁 Sest kuidas muidu seletada tõsiasja, et ilma soovitatud mindfulnessi seanssideta pulsikella "mõõdetud" stressitase ülimadal (kõrge number tähendab madalat taset, mis iseenesest kummaline). Või vastab tõele "õnnetablette" kiitev raadioreklaam, et neljandikul kanadalastest on mentaalsed probleemid. Ei teagi nüüd olen üks vähestest hulludest normaalsete keskel või üks vähestest normaalsetest hullude keskel - kumbki olukord ei kosta eriti mugav ega julgustav kuid seletab nii mõndagi tänapäeval toimuvat😜

Oskab keegi mind pimedat nägijaks teha ja selgitada millest jutt ja mis võiks sellesinatse termini eestikeelne vaste olla. Alloleval videol väljub Koko mediteerivast mindful olekust.

32 comments:

  1. Ma ei ole selle ala asjatundja, aga elu pani mind viimati selle üle mõtlema ja mina selgitan seda nii.
    Reaalselt juhtunud sündmus. Sõidan autoga, sihtmärk Viljandi. Ühel hetkel leian end Laevalt ( Tartu lähedal). Kõik toimis. Ma jälgin liiklust, vajutan õigetele pedaalidele, ei saa kiiruskaameratelt trahvi. Teen isegi vahepeal tanklas peatuse st ma olen ajas ja ruumis ja ei saa aru, et valel maanteel.
    Aga mu mõte on olnud mujal, ma tegutsen automaatpiloodil.

    Ehk siis minu jaoks tähendab see seda, et sa oled oma mõtetega aktiivselt kohal. Osaled. Konkreetses hetkes. Ei ole samal ajal ei ole mõtetega kusagil "mujal".
    Minu jaoks on see väga raske ülesanne, aga ma tegelen sellega.
    PS. blogimine on nt üks selline häirija. Oled ja teed midagi, aga aju tegeleb postituse kirjutamisega. Ja kui keegi hiljem küsib, mis värk oli. Siis kehitad õlgu. Olid, kuulasid, nägid.. aga mida, pole aimugi :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mul läheb mõte uitama pigem autoroolis raamatut kuulates, pean tagasi kerima, sest mingid lõigud "kadusid" vahelt. Samas ei juhtu, et sõidaks valesse kohta kuna sõitmine on põhitegevus, raamatu kuulamine kõrvaltegevus. Roolis olles ei suuda süvenemist nõudvat teksti kuulata.

      Delete
  2. See, et sina, Tom, oled kogu aeg n.ö. ärkvel, ei tähenda, et teistel inimestel see samamoodi iseenesestmõistetav oleks. Ega sellele vist head maakeelset vastet olegi, kaudselt võiks sobida "kohalolek". Sa ei kujuta ette, kui palju inimesi kulgeb lihtsalt autopiloodil, mõte uitab kusagil mujal, nagu poolunes.

    ReplyDelete
  3. Sa oled mindfullnessi võrdsustanud normaalsusega ja selle vastand oleks siis justkui hullumeelsus. Tegelikult see ju nii ei ole. Inimene (ja ka koer, kes tuppa ei situ) elab ja tegutseb väga suures osas õpitud reflekside toel. Näiteks - kuidas sina autoga sõidad? Mõtled iga kord, kui jala pidurile vajutad, tajud täie teadvudega käigukangi liikumist käe all, tunnetad istmekatte faktuuri iga kord, kui autosse istud? Sõidad tuhandendat korda sama teed kodust tööle ja vaatad iga liiklusmärki täie teadlikkusega uuesti, teadvustad, et ülekäigurajal on rohelise mantliga naine ja samal ajal on su jalg just paraja pingega piduripedaalil, et enne pööramist vajutad suunatulekangi vasaku käe kolmanda sõrmega? Kui see on nii, siis oled tõesti kogu aeg "mindful". Paraku ei ole üldse päris kogu aeg võimalikki olla teadlik igast viimsest kui liigutusest, aistingust, ümbruse peenematest detailidest. Inimene on ses mõttes ikka täielik robot. Mindfulnessi teadvustamine aitab välja sellest, kui inimene liiga palju automaatselt tegutseb ja on, robotiks muutub. Usu või ära usu, aga me oleme väga suures osas tingitud (ja õpitud) reflekside kogumikud.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Selge, et väga palju tegevusi on "autopiloodil" aga mindfulnessi all vist ei peeta silmas, et rattaga sõites peaksid mõtlema: nüüd vajutan vasaku jalaga pedaali, nüüd paremaga, nüüd keeran lenksu sest tahan pöörata, ... jne ... see tuleb automaatselt. Samas ma tean, et sõidan rattaga ja enamasti ka tean kus olen (kui ei tea vaatan GPS pealt).

      Loomulikult pole ma detailselt teadlik igast liigutusest aga milleks seda vaja oleks kui automaatjuhtimine korralikult töötab? Tähelepanu tuleb pöörata olulistele momentidele, sest kõigeks seda ei jagu. Isegi kui jaguks oleks hull ressursside raiskamine.

      Delete
  4. Ärikeskkonnas räägitakse sellest sageli läbipõlemise võtmes. Et inimesed on nii rattas, et ei suuda omale võtta kasvõi 15 minutit päevas, et täiesti tööst välja lülituda ja nt mingeid praktikaid teha a la jooga, trenn või lihtsalt korralikku sooja lõunat süüa viisil, et ei passi meile-sotsiaalmeediat-poolikut raamatut.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Nojah, ameerikamaal on tõepoolest paljude arusaamine: elatakse et töötada mitte ei töötata et elada. Mu arust siis tegu pigem väärtushinnangute prioriteetide probleemiga - mis on tähtsam: kas tööalane edukus või individuaalne rahulolu.

      Delete
  5. See väljendumiselt ükskõiksus millegi suhtes. Töötab nii, et sa ei mäleta mis hetk tagasi toimus nt. sõidad autoga ja räägid telefoniga ja märkad et sõidad foorialt, aga ei tea mis värvi tuli põles ja kas üldse põles või pidurdad ja mõtled huvitav miks ja siis tabad, et fooris põleb punane tuli ja kõik on õige.

    Kui sa siinsetest patoloogiatest enesel pole kunagi tuvastanud, siis on su eneseanalüüsivõime hästi madal või olematu ja tõenäoliselt saavad näha seda ainult teised väljast poolt. :)
    https://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/00psyhhopatol.htm

    ReplyDelete
    Replies
    1. "tõenäoliselt saavad näha seda ainult teised väljast poolt"

      õige! poleks postitust, keegi ei saaksi teada

      Delete
    2. Seda mul pole küll kunagi juhtunud, et jääks foori taga seisma ja ei tea miks. Punase tule alt olen korra nooruses jutuhoos läbi sõitnud, piisavalt ehmatav kogemus, et siiani meeles. Hetke eest toimunu unustamine koistab rohkem nagu dementsus.

      Aga tõsi, et kodaniku imelikke või lausa patoloogilisi omadusi näeb just kõrvaltvaataja kõige paremini. Selge, et kõigil meil on oma kiiksud. Seni kui need ennast ja kaaskodanikke liialt ei sega ja seadusega vastuollu ei lähe on kõik korras.

      Delete
  6. Ma olen seda Mindfullnessi mõistet kohanud, ostnud sõbra soovitusel ka ühe raamatu. Hakkasin seda riiulist otsima, aga ei leidnudki. Nii ei saa tarku tsitaate siia kirja panna. Minu arust oli see Ekhart Tolle "Siin ja praegu. Kohaloleku harjutused" Kas see täpselt samast asjast räägib, pole päris kindel.

    Mõtestan siis oma aruga seda nii, et see tähendaks, et sa oled nii füüsiliselt kui vaimselt hetkes kohal. Näiteks sõbraga vesteldes ei mõtle, et kuhu sa tunni aja pärast jõudma pead või ei vaeva oma pead sellega, mis täna enne seda juhtus vms. Lihsalt keskendtud praegusele hetkele, mitte minevikule ega tulevikule.

    Aga sellest ma küll aru ei saa, kuidas aktiivsusmonitor seda mõõta saaks. Üks pulsisagedus ei saa ju anda nii mitmekesist infot. Ma oma und lasen küll jälgida ja võrdlen siis selle näitusid oma mälu järgi üles ärkamiste ja uuesti uinumiste kohta. Üsna hästi läheb kokku-

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mhm, kohalolek. Tegelt oleks see ju üsna solvav kui sõbraga vesteldes muude asjade peale mõelda: et nagu muud asjad on tähtsamad kui sõbraga rääkimine? Olen nii vilets multitaskija, et ei suudaks teiste asjade peale mõeldes mõistlikku juttu vastu rääkida. Praegugi blogides kui kaasa miskit ütleb pean toksimise katkestama, temaga vestlema ja siis uuesti aju blogilainele tagasi häälestama, ei saa neid asju paralleelselt teha.

      Delete
  7. Kommentaare lugedes paistab, et kas sattusin ebaadekvaatsele definitsioonile või ei osanud seda korrektselt tõlkida.

    Kas ma saan õieti aru, et mindfulnessi puhul pigem tegu tähelepanu ja konsentreerumisoskusega.

    Mul on tõepoolest omadus, et kui millegagi tegelen siis pühendun sellele ja lülitan ümbritseva "müra" välja. Õieti aju ise teeb seda, samas on ta piisavalt tark, et aeg-ajalt sensoritelt tulevat "olulist" infot läbi lasta. Mõnes mõttes kostab vastuoluline kuid "situational awareness" toimib, raske on mind ootamatult üllatada.

    Kui lapsena raamatut lugesin, olin nii süvenenud, et vanemate jutt läks otseses mõttes ühest kõrvast sisse teisest välja. Autoga sõites tegelen juhtimisega, raadiost tulevad uudised või audioraamat taustaks. Arvutil mängides pühendun täielikult mängule, õltsipudelit haaran umbes. Eksamiteks õppisin ainult sellega tegeledes, kui tundsin et tähelepanu hakkab hajuma tegin lühikese jalutuskäigu või uinaku ja siis andsin jälle täiega. Ja kui ma istun lõkke ääres või matkan siis naudin täiega hetke ilu mitte ei mõtle tööasjadele ega muudele probleemidele.

    Kuna olen äärmiselt vilets multitaskerdaja pean tähelepanu pöörama käesolevale tegevusele mitte mõtlema sel ajal maailmarevolutsioonile või muretsema kliimasoojenemise pärast. Kui see on mindfulness siis nii on.

    ReplyDelete
  8. Siin on ülevaatlikult kirjas, kuidas mina terminit "mindfullness" mõistan:
    https://www.psychologytoday.com/us/basics/mindfulness
    "Mindfulness is rooted in Buddhist and Hindu teachings. /----/ Mindfulness encompasses two key ingredients: awareness and acceptance. Awareness is the knowledge and ability to focus attention on one’s inner processes and experiences, such as the experience of the present moment. Acceptance is the ability to observe and accept—rather than judge or avoid—those streams of thought."

    Aga et Fitbiti kell väidetavalt suudab mindfulnessi mõõta... eee... jään viisakuse piiridese ja märgin vaid, et seda mina küll ei usu :) Või teine võimalus - Fitbiti ja minu arusaamine mindfulnessist on täitsa erinevad.

    ReplyDelete
    Replies
    1. P.S. Mulle tundub, et mindfulnessi (kahjuks ei oska head eestikeelset vastet pakkuda, äkki keegi on targem?) algne idee on kahjuks tänu kõikvõimalikele busy business-inimestele mõeldud koolitustele devalveerunud. Ei ole võimalik kahes paadis korraga sõuda - kiire, tulemustele orienteeritud, hektiline eluviis ei toeta mindfulnessi.

      Delete
    2. Mind hakkas asi huvitama, et kuidas kell seda mõõta võiks- niipalju sain teada, et Fitbitis on rakendus mindfullnessi sessioonidega
      https://help.fitbit.com/articles/en_US/Help_article/2077.htm
      Võimalik, et siis seda möödab, kui palju rakendust kasutad.

      Delete
    3. Need on nüüd õige erinevad asjad. Kui minu leitud (ilmselt lääne arusaamistest mõjutatud) definitsioon räägib väga konkreetsest kus oled ja mis teed siis sinu oma mingist "sisemistele protsessidele fokuseerimisest" mis nõuab omakorda defineerimist pluss praeguse momendi tajumine (pergel mina ja usun, et ka kõik teised kaasa arvatud mu koerad pidevalt tajuvad praegust momenti, keeruline on tulevikku ette planeerida)

      Teine osa: vaatlemine ja aksepteerimine hoidudes hinnangut andmast. Sõltub ikka protsessist: sipelgate elu või planeetide liikumise puhul muidugi aga kuidas hoiduda hinnangu andmisest genotsiidi või rassismi puhul🙄

      Need idamaade filosoofiad on toredad küll aga tänapäeva maailma realistlikult ei kipu sobima. Kui niisama istud ja tundide kaupa oma naba vahid sured lõpuks nälga kui just kloostris ei ela😁

      Tänud kaasa mõtlemast, ilmselt on hulk erinevaid arusaamisi ja definitsioone mis see mindfulness on.

      Delete
    4. Kats, ma millegipärast kahtlustan, et sessioonidega imetakse sind vähehaaval tasuliste seansside mülkasse, kus selgub et "tõelise" mindfulnessi saavutamiseks pead neid järjest rohkem tegema. Muideks sessions tuleb tasulise "premium" membershipiga😁

      Delete
    5. No sa küsisid mindfulnessi ku termini kohta “oskab keegi selgitada, millest on jutt”, ja minu viidatud artikkel annab lihtsalt ja lühidalt teada, millest on jutt  “The emergence of mindfulness in Western culture can be attributed to Jon Kabat-Zinn. Kabat-Zinn studied mindfulness under several Buddhist teachers, such as Philip Kapleau and Thich Nhat Hanh. As a professor at the University of Massachusetts medical school in the late 1970s, Kabat-Zinn developed a program called Mindfulness-Based Stress Reduction (MBSR) to treat chronic pain.”

      P.S. Idamaade filosoofiad ja praktikad toimivad siiski ka tänapäeval, neid ei ole mõistlik ühe lauaga lüüa, ainult “oma naba vahtimisele” taandada. Headeks näideteks jooga ja karate. Aga jah, eks muidugi taandub asi lõppkokkuvõttes sellele, kes kuidas mindfulnessi enda jaoks defineerib. Fitbit-mindfulness ja näiteks Kabat-Zinni mindfulness on ilmselt vääääga erinevad asjad :)

      Delete
  9. Mind hakkas see huvitama, et kas vaste sõnale mindfulness oleks kohalolek või tähelepanelikkus. Ilmselt mõlemat ja lisaks veel hoidumine hinnangutest ehk stressist.
    Leidsin sellise lingi, mis nagu seletaks sama asja paremini:
    https://www.hingeruum.ee/kohaloleku-praktika/

    ReplyDelete
    Replies
    1. Pigem on see tahmatu kohalolematus. Tegu on automaatse tegevusega mida mõistus ei pea vajalikuks kontrollida ehk kontrollib, aga sa ei teadvusta seda, sest aju hoiab ressurssi kokku ja üritab võimalikult palju ökonoomitada.

      Delete
    2. Tore oleks kui keegi mõtleks välja ühesõnalise termini ehk siis konkurss uudissõnale😁

      Delete
    3. See on selline et kui mälu või internett saab täis äkki on ta siis martlaarsus. :))

      Delete
  10. Hakkasin seda Mindfulorg lehte uurima, ja no ei saa süveneda, sest koguaeg mingid reklaamid - küll pop-upina, küll lihtsalt vahel. Aga hoolimata sellest kommertsist, on teema huvitav. Ma olen see, kes aeg-ajalt kipub mõtetes kuhugi jumal teab kuhu hõljuma ning siis üritan ikka käesolevasse hetke tagasi saada.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma usun, et seda teemat käsitlevaid lehti on tuhandeid, too konkreetne lihtsalt jäi ette, ei viitsinud rohkem surfata. Kindlasti on ka selliseid (eelkõige soovitaks teadusartikleid) kus selgitatakse asja sisu üritamata kommertsiaalset kõntsa pähe määrida.

      Delete
  11. … ja muidugi seda ka veel, et inimesed on väga erinevad, aga näiteks mulle mõjuks igapäevaselt/igatunniselt peale jooksev teave stress managemendi ja sleep score ja mindfulnessi jne koha hulluksajavalt. Stressavalt. Koomiliselt ka, sest näiteks su postituse juures oleval screenshotil on soovituse “track your mindfulness” all “5 days left this week”. Ehk siis ära jumala eest hetkel hetkes ole, pigem pabista selle pärast, et sul on ainult 5 päeva seda nädalakest jäänud :)
    Aga olgu veelkord öeldud, et ilmselt olen mina ise imelik, mitte fitbit-inimesed, sest enamikul ju on tänapäeval mõni argiseid elutegevusi (magamine, kõndimine) mõõtev vahend käe peal, ja inimesed tunduvad nende vahenditega nii rahul olema.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ei vaidle vastu, kui kõike seda kammajaad tõsiselt võtta siis kahtlemata stressi tase tõuseb. Mind huvitab eelkõige jooksu (või mõne muu spordi) statistika ja kahjuks just selle koha pealt on Fitbit nõrk (vaata eelnevat postitust). Ülejäänusse suhtun kui meelelahutusse, ei saa ju sunniviisiliselt rohkem magada kui und on. Ma tunnen väga selgelt mis vormis parasjagu olen, kas jooksen viis kilti, kümpsi või jätan hoopis vahele ja lähen koertega jalutama - selleks pole vaja kellalt või moblalt juhendit vaadata.

      Postituse mõte oli selles, et müügi eesmärgil lisatakse lihtsale kellale kuhjaviisiliselt küsitava väärtusega ja täitsa mõttetuid funktsioone. Aga eks lääne tarbija selle õnge läheb, näe minagi ostsin🙄

      Delete
  12. Sinu postitus pani mu selle teema üle sügavamalt järgi mõtlema. Fitbiti funktsioon on tõesti ilmselt tarbija mingisse tasulisse versiooni meelitamiseks, aga las ta olla. Sain aru, et minul tegelikult ongi probleem selle Mindfulnessiga. Sealjuures tuli mul hea eestikeelne sõna pähe: Meelerahu.

    Just meelerahu puudus ei lase mul õhtuti uinuda, mõtted lasevad ringi omatahtsi ega lase keskenduda unele. Ja seal esineb nii lõputut päevasündmuste analüüsi, hinnanguid nii enda kui teiste käitumisele, suutmatust ebameeldivatest asjadest lahti lasta jne. Kuidas olen otsinud "nuppu", et see kõik välja lülitada. Ilmselt tuleks tõesti mingeid Mindfullnessi praktikaid proovida.

    Sinu kirjelduse järgi pole sinul sellist probleemi absoluutselt. Oled 100%-liselt hetkes kohal ja kui mingi tegevuse lõpetad, ei jää mõtted selle ümber keerlema. Kadestamisväärne omadus.

    ReplyDelete
    Replies
    1. enne uinumist tuleks seksida... mõjub hästi

      Delete
    2. Meelerahu kostab tõesti hea termin! Ei ole ma 100% "kohal" aga kui segavad mõtted tulevadki pähe siis: esiteks mõtlen, et praegu (kui üldse) ei saa niikuinii miskit muuta ja otsin mingi huvitava või põneva teema, mille saatel magama jääda. Kui kainelt kaalutleda ei lahenda ju muremõtted midagi, ainult rikuvad tuju.

      Delete
  13. Võib-olla annab selgitust see võimalus. Eriti soovitaksin sellelt viidatud leheküljelt Monashi ülikooli kaht loengusarja mindfulnessist.
    https://www.futurelearn.com/subjects/psychology-and-mental-health-courses/mindfulness-wellbeing
    Ise olen futurelearne loenguid õppinud ja kuulanud väga mitmesugustel teemadel, näiteks keelteõpe, psühholoogia jne.

    ReplyDelete
  14. Eesti keelega saab kärbseid pähe ajada, aga kui need kärbsed on pähe aetud ja nad seal tiirutavad, siis ongi mindfulness lihtne ju. Seda need eluõpetajad õpetavadki kuidas ja mis august neid kärbseid sinna pähe saada. Kui magada ei saa, siis kõigeparemini ja kiiremini aitab kui kärbsed ise ennem magama panna. Lihtsamad ja suure efektiivsuse, kuid paljude kõrvaltoimetega kärbseuinuteid on lähimas hästi varustatud kaupluses.

    ReplyDelete

Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!