Selles postituses pikalt ei lobise. Öeldakse, et pilt on väärt rohkem kui tuhat sõna, mis siis veel videost rääkida. Plaanis on kõigist videotest ja piltidest (minu ja kaasa) üks filmike kokku keevitada, paraku võtab see natuke rohkem aega. Postitan lihtsalt mõned paremad neist rohkem kui sajast, mis moblaga lindistatud said. Pühapäev meil viimane täispikk päev, kohe peale sööki lestad peale ja vette, võtan viimast!
Jälitan siniste kalade parve
Kalad koralli nuki all peidus
Eri liiki ja värvi korallrahu kalad
Ujusin kaks pooleteisetunnist satsi koos väikese joogivaheajaga rannal. Mask pidas vett väga hästi ja lestadega tasapisi sõudes pole vees liikudes mingit jõupingutust vaja rakendada. Ainult käte ja jalataldade nahk läheb pikast vees viibimisest paksuks ja kobruliseks. Soolasus mind üldse ei seganud, seekord kummalisel kombel ei tundnud kuivades isegi seda tavapärast soolakorra kiskumist nahal.
Lõvikala juures hulpimas
Kohe korallrahu ääre lähedal suht madalas
Randumine meie majakese ees
Kui lõpuks vest välja ronisin olin tunnistajaks paksude ameerika turistide idiootsuse tipptasemest. Üks lollakas oli spinna kaasa võtnud ja loopis seda rannas, teine sama loll juures imetlemas. Kange tahtmine tuli minna ja tüüpidele molli anda, piirdusin turvamehele kitumisega. Too esialgu mainis, et kalasid on palju ja turiste pole vaja segada. Ütlesin veidi liialdades, et õigus aga mind kui turisti nimelt hullult segab kui sukeldujate vahele lanti loobitakse, ei tunne end eriti julgelt. Turva läks rääkis natuke, viipas minu poole. Spinnaga mees vaatas altkulmu pahase näoga, ma naeratasin laialt ja lehvitasin, hüüdes rõõmsalt eesti keeles: "Tule aga välja enne kui ma sulle landi kõrva kinni löön". Eesti keelt tüüp ei mõistnud aga loivas siiski koos turvaga ranna peale ja pani spinna ära, jututuju ei paistnud tal olevat, vist solvunud, et meelelahutuse ära rikkusin.
Paksud valged lollid kalamehed
Rannal vees puhkamas
Peale lõunat käisin veel ühe raksu aga veetase langes kiirelt, tuul ja laine tõusid. Koralli peal polnud nii lahe enam ujuda, otsustasin teha vähe pikema tiiru ümber terve rahu ja läbi mere pikka randa ujuda. Esialgu polnud viga kuid veidi kaugemal rannast läks laine suuremaks, põhi kadus ähmastesse sügavustesse. Polnud arvestanud, et ujun vastu tuult, lainet ja hoovust, isegi lestadega toimus kulgemine päris aeglaselt. Hea maski ja toruga muidugi häda pole, kui laine lööbki pikalt üle pea siis vett ikka torust sisse ei tule. Kolmveerand tundi sellist 80% võimsusega ujumist enne kui pikk rand paistma hakkas. Tee peale jäi veel tülikas takistus veealuse madaka korallkari näol, millel laine murdus. Kõhuga küll vastu ei tahtnud minna, hea et lestadel paksud tallad, mis teravate karpide, korallinukkide ja merisiilikute eest kaitsesid. Randa jõudes oli esimene asi baaris suure õllega janu kustutada, siis väiksemasse anumasse kaks portsu konjakit võtta ning rannale sirakile hinge tõmbama lasta.
Lahe kui janukustutamise asutused🍹 merehädalistele kohe käepärast😁
Ronin väsinult välja, baar paistab!
Viimane õhtu, enne restosse minekut vaatasime rannas päikeseloojakut ja kuulasime Kuuba muusikuid. Õhtusöögiks jälle merekrabi, hakkan juba tüdinema, muidu hea küll aga selle liha kättesaamisega liiga palju tüli. Pärast istusime basseini ääres baaris, vaatasime teisi turiste ja lobisesime niisama tühjast-tähjast.
Õhtul meie majake rannalt
Viimane loojang Kuubas
Enamus Buenavista hotelli rahvast on rahulik seltskond, kes läheb suht vara oma majakestesse. Peohimulised sõidavad teistesse hotellidesse labrakat pidama, mulle ja kaasale väga sobis. Sõpradega muidugi läheks sihukesse kohta, kus meri põlvini ja pidu hommikuni :D
Viimastele baaris jõlkujatele avaneb selline vaade
No comments:
Post a Comment
Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!