Thursday, December 22, 2022

Gavnojed :D

Messangeri screenshot,
kaasa hoiatus ja minu vastus😁
Üks parimaid sinihallitusjuustusid

Tavaliselt teen toidu söödavuse kindlaks nii nagu lugematud tsivilisatsioonieelsed põlvkonnad enne meid: välimuse, lõhna ja maitsetaju kaudu. Esiteks viskan pilgu peale, kui väga jube välja ei näe siis nuusutan. Viimase ja lõpliku hinnangu annan maitsmistestiga naksates tükikese ... kui maitse meeldib jubedast välimusest ja lõhnast hoolimata, läheb loosi. Näiteks sinihallitusjuust näeb välja rõve ja on väljatõukava haisuga aga maitseb jumalikult😋 - ehk siis ärge hinnake raamatut paljalt kaane järgi. Nagu võite ka ülalolevate pitide põhjal veenduda, usaldan eelkõige iseennast. Olin juba pool juustu selleks ajaks ära söönud kui kaasa toiduameti hoiatuse saatis. Mingit probleemi polnud, mine tea kas siis tänu minu tugevale kõhule või oli see konkreetne partii puhas. Kiirustasin hoopis poodi lootuses, et sama juust supersoodukaga letis, paraku olid jõudnud ära korjata😔

Kas teie teate, mis vahe terminitel "Best Before" ja "Expiry Date"? Mina siiamaani ei pööranud ausalt öeldes kummalegi erilist täheleapanu, eeldasin et enne sellesinatse kuupäeva saabumist võib tembeldatud toitu ilma kõhuvalu kartuseta tarvitada. Tegelikult muidugi harva kui üldse kuupäeva vaatasin. Poes vahel jogurtit ostes, kodus kui hapukoore potsiku seinale oli juustu juurest hulkuma läinud sinihallitus end mugavalt sisse seadnud. 

"Best Before" tähendab et vastavates tingimustes hoitud avamata pakendiga toiduaine säilitab oma värskuse, toiteväärtuse, ja muud tootja poolt garanteeritud omadused. See ei tähenda, et kuupäeva möödudes toit ei kõlbaks süüa, lihtsalt kvaliteet pole enam garanteeritud. "Packaging Date" on kuupäev millal toiduaine pakendatud, kasutatakse juhul kui "Best Before" vähem kui 90 päeva, annab infot kaua avamata produkt püsib värskena. "Expiry Date" kasutatakse toiduainetel või ka ravimitel, mille koostisosad võivad selle aja jooksul muutuda, sealhulgas tervistkahjustavateks. Kraami, mis on ületanud "Expiry Date" kuupäeva pole enam ohutu tarvitada või ei ole tema kasulikud omadused garanteeritud. Tegelikkuses muidugi kasutatakse pakenditel veel hulka muid seagdust tekitavaid kuupäevi nagu tootmise, soovitava müügi, külmutamise, valmistamise, .... aga ma ei viitsi nende juures peatuda.

Kui tõsiselt teie suhtute "parem enne" kuupäevadesse ja kas kergelt hallikaks tõmmanud shokolaad või pruunilaiguline banaan peletab eemale, või usaldate oma maitsemeelt rohkem kui ametkondlikke kuupäevi?

Oma aia tomatid, mis keldris kenasti jõuluni vastu pidanud.
Mõned küll veidi kortsu tõmmanud kuid maitse poolest tipp-topp


12 comments:

  1. Listeeriaga see asi, et tavainimesele see enamasti miskit ei teegi ja maitsest ei ole teda kuidagi tuvastada võimalik, ainult riskigruppidele võib see haigus ohtlikuks kujuneda. Mul õnnestus raseduse viimases trimestris kuskilt listeeria saada ja tulemuseks oli enneaegne sünnitus ning 1,5 kuud haiglas, mis oli veel isegi hästi. Ses osas on tänuväärne, et teavitatakse.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Hoiatusega toitaineid niisama lõbu pärast muidugi ei sööks aga kui juba söödud oli ja miskit häda polnud siis ära ka ei viska. Listeeriast polnud aimugi kui palju ja kellele võib mõjuda.

      Delete
  2. Usaldan pigem oma tundemeeli toidu kõlblikkuse määramiseks. Ettevaatlik peab olema lihaga, kalaga, mereandidega ja üht teist veel, näiteks hallitama läinud leiba ei söö. Sinihallitusjuustud on väga maitsvad ja nagu Marca ütleb, võivad ohtu kujutada vaid teatud riskigruppidele.

    ReplyDelete
  3. hallitanud leiva vältimine on õige mõte - suurem osa hallitusi on inimesele mürgised või tugevad allergeenid, hallitusjuustu omad on spetskultuurid.

    Muidu olen ma ka kole kartmatu ja söön tihgi isegi "kõlblik kuni" ületanud toiduaineid, eeldades just nimelt, et gustatiiv-olfaktoorne kontroll elik maakeeli maitsmine ja nuusutamine annavad vajaliku info kätte (no ja punnis kaanega plekkpurgis konservi ka ei söö, sest ilma mingi kahtlase mikroorganismita ta niiviisi punni ei läheks). A. nii ei julge, ta väidab, et tal pole nii tundlikku maitsemeelt. Mõnikord annab mulle nuusutada ja maitsta ja usaldab minu hinnangut.

    ReplyDelete
  4. Liha, kala ja mereandide puhul üldiselt juba lõhnameel (mul ülitundlik) hoiatab kaugelt, kui kindel pole pakun koerale kui eksperdile. Mis talle ei sobi läheb kompostiks.

    Hallitanud saiast leivast sai vanasti lihtsalt koledam tükk välja lõigata, nüüd läheb komposti sest kaasa arvab, et ka koertele ei sobi pakkuda. Pesukarud ja oravad panevad mõnuga nahka.

    ReplyDelete
  5. Ma olen ka nuusutajate-maitsjate koolkonnast. Egas head kraami saa raisata.

    ReplyDelete
    Replies
    1. No just!😁 Aga see meie koolkond kipub arenenud kapitalismi ja heaoluriigi tingimustes välja surema nagu oma laste peal selgelt näen.

      Delete
  6. Nojha. Minu jaoks tundlik teema. Eestis tegeleb ministeerium täna sellega, et Kõlblik kuni toodetele tuleks samuti peale Parim enne ja tarbija siis enne prügikasti viskamist " maitseks, nuusutaks, vaataks.."
    Samas olen ma töötanud 3s Eesti jaeketis ja tean väga hästi milline külmaahel meie kauplustes on.
    Eks näis, millega see kõik lõppeb. Loodetavasti jagub eestimaalastel kainet meelt peale kuupäeva toodet maitsta enne prügisse lennutamist ja samal ajal jäävad kõik ikka ellu.
    Tootjana paneme me peale tõesti niipalju kui saame (s est kett ei võta sissegi, kui on alla 2/3 ajast alles jäänud), aga me teeme säilekatseid ikkagi suht ideaaltingimustel ( +8, aga pakil on +6). Samas kujuta suvi, 30 kraadi, ostad toote, kaupluses on külmiku temp 12 kraadi, , sõidad trolliga tund aega koju, jätad natukeseks lauanurgale ja alles siis paned külmikusse,
    oeh.. las jääb...

    ReplyDelete
    Replies
    1. palun vabandust hirmutamast, aga ma leidsin hiljuti tantsu- ja lauluproovi vahel näljasena seljakotist kinnises fooliumpakendis lössis moorapea kohupiimakreemiga, mis oli sinna ilmselt ununenud ajast enne haigeksjäämist, tähendab, oli seal umbes 2 nädalat olnud.

      Mõtlesin, tegin lahti, nuusutasin - lõhnas kergelt käärinult, nagu niiviisi hoitud kohupiim ikka. Arvestasin, et see käärimus võib millalgi kõhu lahti võtta, aga kalkuleerisin, et kiired kalorid praegu on mulle parasjagu suurem võit kui see käärimiserisk.

      Tasus ära, kõht jäi korda ja ei pidanud trennist näljasena 2 tundi lauluproovi tegema.

      notsu, kelle blogger on vist välja loginud jälle.

      Delete
    2. Mu arust on parim lahendus anda tarbijale mõistlikult palju infot kuid lasta tarbijal ise otsustada. Ehk peaks olema toiduainel märge, et seespidiselt tarvitad omal vastutusel, vaid kontrollitud säilitamistingimustel garanteerime ohutuse enne x kuupäeva.

      Delete
  7. Kui olin ühel lõunamaareisil, siis hoiatasid mu reisikaaslased, et enne homset lennukireisi pole mõistlik süüa mereande, nagu krevetid vms, sest on võimalus, et su kõht läheb lahti lennukis ja see pole alati lihtne. Seda reeglit järgin ma sealtmaalt alati, aga kindlal pinnal usaldan ikka oma lõhna- ja maitsmismeelt. See kuupäev pakendil on garantii, et tootja ei vastuta. Aga tegelikult kõlbab toit tükk aega ka pärast seda tärminit

    ReplyDelete
    Replies
    1. Lennureisil võib kõhuprobleem tõepoolest päris ebamugav olla :P

      Delete

Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!