Rannajalutus kaasaga ja linnud. Kuuba3

Korallisaarekeselt vaade meie elamise poole

23novK

Öösel sadas, ukse taha jäetud sandade taldadel lombid, nahkrihmad läbimärjad. Uni oli igatahes superkosutav kui pulsikella monitori uskuda, kordagi ei ärganud aga uduselt läbi une vihmarabinat mäletan. Hommikutaevas pilvi keskmisest rohkem, kaugemal ookeani kohal lausa ähvardavalt tume.

Rannatoolide pärast rabamist pole, meie majake paremas nurgas

Peale hommikusööki käisin korra ujumas aga snorkeldama polnud mõtet minna, laine endiselt kõrge ja pilvevarjus nähtavus viletsavõitu. Jalutasin rannas, korallrahul ja tegin pilte. 

Vaade suurelt korallrahult meie rannale, merel vihmapilved

Kaasa lebotas lugedes varikatuse all. Baarmeni abiline serveeris just jooke kui saime korraliku vihmasabina kaela. Ootasime kolmekesi palmilehtedest katuse all suurema saju möödumise ära ja lobisesime igasugu teemadel. Kuubas on küll tasemel haridus kuid materiaalne baas nigel, isegi paberist ja pliiatsitest puudus.

Vaade rifisaarelt rannale

Kaasa maja ees varju all

Lõunastama suutsin kaasa meelitada "Las Dunas" suurde International Buffet restorani, eelmisel päeval kooke nosides ja veini limpsides olin tähele pannud, et valik seal hulka suurem. Kohale jõudes seadsime sammud otse söögikoha poole, sest see oli vaid kolmeni avatud. Põhiroaks lasime endale rohke salati kõrvale liha grillida. Joogiks toidu kõrvale vein nagu tavaliselt. Koogikesed ja jäätise loputasin kange musta kohviga alla. Kui midagi kurta siis just pagaritoodete valik nigelavõitu, kvaliteet samas tasemel, isegi tavalised saiakesed väga maitsvad.

Mina rannal

"White Party"???😏

 

Pelikaniga ujumas

Vaatasime veidi niisama ringi enne kui asusime randa mööda tagasiteele. Loomulikult tuli kõiki rannas ettejäävaid baare austada oma läbiastumisega, et mitte riskida rannal janusse suremisega. Tuli kange tahtmine veel kord merre hüpata, siin avamere ja järsult sügavaks mineva reljeefi tõttu lained suuremad kui meie hotelli juures. Hoiatasin kaasat eesootava nudistide ranna eest, mitte et ta sellest hoolinuks. Mööda minnes üks daam hüüdis: tal samasugune ürp kui minu naisel. Mina tal küll midagi seljas ei märganud, ju siis nähtamatu või pidas silmas, et see kodus nagis.

Pelikanid andsid vägeva kalastamisetenduse. Korallineemikute ees ilmselt kalu rohkem, linnud tiirutasid seal ja kala märgates sööstsid täiskiirusel vette. Noka taeva poole ajamise ja neelamisliigutuste põhjal võis arvata, et püük oli tulemuslik. Mind hämmastas kui kergelt need suured linnud vastutuult pöörates laineharjalt uuesti õhku tõusid. Nägime samas ka paari kohalikku käsivõrku visates kalastamas, neilgi õnnestus üht-teist kätte saada.

Õhtusöögiks olime teise resto kinni pannud. Toit jällegi hea, aga minu sisemisele õgardile meeldib hoopis rohkem buffet tüüpi söömine ja seda iga kell. Eriti tülikas on restos üritada aru saada, mis erinevad road tähendavad ja loota, et ikka kõige maitsvama tellisid. Rootsi lauas on lihtne, proovid veidi igasugu uusi asju ja pugid seda, mis kõige maitsvam ja nii palju kui kõhtu mahub. Magustoiduks tellitud koogike Kanada mustikamoosiga oli küll imehea aga seda oli vaid üks ja nagu imelik veel kolm tellida.

Pelikan voodil võib nõrganärvilisi ehmatada

Tuppa jõudes selgus, et vahepeal oli pelikan meile voodisse roninud😁  Kas jätsime ukse hooletult lahti või oli dollar laual muundunud tekist kokkukeeratud linnuks😏 Istusime toas veidi netis ja klikkisime teleka kanaleid kuni endal ka imelik hakkas. Seda saab ka kodus lõpmatult teha, vaatame kas baari juures mingit tegevust toimub. Pasunapuhujad olid platsis ja rahvast üllatavalt palju. Sättisime end istuma, tellisime joogid ja nautisime lõunamaa õhtut ning Ladina-Ameerika muusikat.