Tuesday, August 27, 2024

Aiaporr ja Probleemid kohaliku faunaga

Kohalik fauna õuedushi all
Eile jõudsin rattaringilt tagasi kui oli juba pimedaks läinud, siin lõunamaal Kanadas juhtub see suht äkki. Kergelt hämaras astud poodi krabamaks külma õltsi rattasõidu janukustutuseks, poest välja tulles juba pime. Aga sellest ei tahtnud ma rääkida, tegelt imelik et vähemalt pooltesse postitustesse oskab kesvamärjuke sisse pugeda. Väidetavalt inimesed mõtlevad ja räägivad asjust millest puudust tunnevad. Alkoga küll meil nii pole, sest suvise uputuse ajal pidi kaasa allkorrust kraamides ka meie aastatega kogunenud kärakariiuli varud üles tassima. Jessas, polnud aimugi kui palju igatsorti häid ja paremaid napsusid kodus. Vanasti sai igalt reisilt lubatud koguse 1.14L kangemaid jooke kaasa võetud, paraku ei jaksanud neid sama tempoga hävitada kui juurde tuli - viimased aastad olengi loobunud tollivaba napsu lennukiga koju tarimisest.

Igatahes koju jõudes vaatamata lebole tempole nahk märg, meil ju augustis tavapärasest tagasihoidlikum soojalaine parasjagu käsil, temperatuurid soojaindeksiga jäävad alla 40 kraadi. Jooksmas kannatab käia vaid varahommikul, tänagi lihtsalt sörkisin 6 kilti, palavaga ei taha pingutada. Aeda olen endale üles pannud välidushi mis kujutab endast garaazhi räästa külge lauajupi ja konksuga kinnitatud aiavoolikut. Igati mõnus ja tõhus meetod hommikul jaheda dushiga trenni higi maha lopumiseks ning kere jahutamiseks. Kasutada saab seni kui öised temperatuurid voolikus vett ära ei jääta, ehk siis siinmail aprilli keskpaigast oktoobri lõpuni julgelt.

Kutsik vannis pesus
Kui toast rätiku krabasin tikkus kutsik õue kaasa. Las tuleb, saab natuke aias ringi tormata sel ajal kui end loputan. Lasin koera väravast sisse, too pani jooksuga marjapõõsaste vahele. Keerasin kraani lahti ja jõudsin vaevalt vee alla kui ninna lõi jälk skunksihais. Ilmselt loom ehmus kas veejoa häälest või aialambi süttimisest. Kaua ei kannatanud selle haisu käes lobistada, äkki meenus - kuram koer aias. Hüüdsin mitu korda, kutsikust kippu ega kõppu, tavaliselt ta tuleb jooksuga kutsumise peale. Vaatan väravad kinni, loom välja ei saa. Aiast kusagilt teist ei leidnud, skunks koera maha ei murra, aga kus ta siis ikkagi on. Leidsin Sushi maja eest trepilt välisukse ees õnnetu ja kahtlaselt vaikse olekuga, ilmselt oli teine end värava alt läbi pressinud.

Ega sa lollike ometi skunksi püüdmas käinud. Kuna haisu pool maailma täis polnud aru saada kas koer lehkab või mitte. Lasin looma tuppa, kodused juba kommenteerisid skunksi haisu kuid eriti erutunud polnud, ikka vahel juhtub. Kui elukas väljas sahmaka laseb tunneb pool kvartalit haisu, ja seda nii väljas kui majades sees mis muidugi tähendab, et hermeetilisusega siinmaal lood hästi ei ole. Loomulikuks ventilatsiooniks kutsutakse :D Olukord muutus kahtlaseks kui toas lehk tasapisi hajumise asemel vaid tugevamaks läks. Suures toas diivanil püherdav ja pead patjadessee hõõruv koer andis vihje, mida ei saanud eirata. Haarasin ta sülle ja kohe oli selge põhiline haisuallikas. Kiirelt loom vanni, soojaveekraan lahti ja elukat kaasaga shampoonitama. Asjatundjad küll väidavad, et skunksi haisu pesuvahendid ära ei võta, ainult aeg aitab kui ei taha looma nülgida.

Reklaam: skunksihaisu eemaldav shampoon
Sushi oli üllatavalt rahulik vannis. Dushitasime teda sooja veega, pesime mitu korda eri pesuvahenditega, ainsaks tulemuseks omapärane lõhnabukett skunksi haisust, märjast koerast ja shampoonide aroomist. Kui sellist saaks purki panna võiks edukalt müüa deodorandina, millega ülekuulatavatelt tunnistusi välja pressida. Pesemise käigus tuli hulk karvatutte vannipõhja, tütar juba muretses, et koer ajab suurest stressist karva maha. Kui muidu polnud väga hull siis otsa eest ikka haises jubedalt. Kaasa pakkus oma tavalist Dove shampooni, ega miskit kaotada pole, kui see ei aita tuleb järgmisena torusiiliga proovida. Lasin koerale pool peotäit pähe, hõõrusin vahutama ja loputasin dushiga tükk aega kuni enam ei vahutanud. Ettevaatlikult nuusutades ei uskunud nina, lehk kadunud. Terve pere, kaasa arvatud kass, käis koera kontrollnuusutamas, tõepoolest see shampoon aitas - tegin pildi jätmaks meelde firma ja margi - taoline info on otseses mõttes kuldaväärt.

Kutsikut õhtusele jalutuskäigule viies tahtsin aiast särgi haarata - koer ajas kõik neli jalga sirgelt vastu ja keeldus aia poole minemast😁 Loodetavasti jääb meelde, et skunksi ei tasu taga ajada. Kolmekildise lonkimise jooksul kuivas loom õhtusoojuses kenasti ära. Koju jõudes ust avades lõi skunksi lehk vastu. Nojah, diivani katteriie ja padjad viskasime 2 tunnise rezhiimiga süvapesusse, õnneks vist vaibal loom ei püherdanud, muidu peaks selle ohtlike jäätmete keskusesse viima. Hais kipub nii nahale kui riietele juurde jääma. Kui ise harjud ära ja ei märka siis teised tunnevad kohe, põnevusega ootan täna töökaaslaste kommentaare. Hommikul jooksmast tulles lõi juba ukselt "aroom" vastu, toas olles lõhnatunne nüristub tasapisi.

Muudest elukatest nägin hommikul aias istudes koolibrit lendamas, esimese ehmatusega pidasin pirakaks parmuks :D Üleeile jooksis rebane maja eest läbi, eile kaks pesukaru ronisid meie viinamarjadega maiustama ja ilmselt orav näris ühe kahest valminud tomatist ära, millest kõrvalolev pilt. Mingi pirakas ritsikas istus mütsi peal. Igav siin ei hakka, fauna lõbustab! 

24 comments:

  1. vaene koer :) :)
    aga muus osas ei teagi, kas kadestada või kaasa tunda- pesukarud, viinamarjad... jah, välismaal ongi näed pudrumäed :) :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kaasa tunda sest pesukarusid ja muud parasiitlikku faunat on küllaga aga viinamarju enam pole, tomatite nimel võitlus veel käib.

      Delete
  2. Missugused reielihased!
    Kusjuures viimased paarkend aastat on ilmastik järjest soojemaks läinud, minu juures Lõuna-Eestis saab nyyd õuedušši või vähemalt vett kasutada põmst samas ajavahemikus, mul on ise koostatud veevärk ja kantmeetrine vahepaak, millest 2" imivoolik kööki (sest kõik suruvett kasutavad masinad seal) edasi läheb, asubki aprillist oktoobrini õues, talviti on 2x240 liitrised esikus, aga seda peab ymber vaatama hakkama. Ja viinamarjad kasvavad meie naaberkyla aiandustalus väga hästi kõigest hoolimata. Minu viinamarjataimi aga kipuvad talviti lume all vesirotid ära sööma... jumal tänatud, et meil pole skunke, meie suurt tiheda kasukaga koera on vähem haisvatest ainetest, nt kraavimuda, raske puhtaks saada. Aitäh reklaamist, see tuleb meelde jätta.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Äitähh meelitamast aga kahtlustan, et tegu optilise pettega. Kui paagi paneksin garaazhi katusele tuleks päikselistel päevadel keevat vett😁
      Viinamarjad Eestis, millal valmis saavad?

      Delete
    2. Kellel metstõprad taimi ära ei söö, neil hakkavad erinevate sortide marjad augusti keskel järjest valmima

      Delete
    3. P.s. ma ei meelita. olen mitu korda anatoomiat ja joonistamist õppinud ja inimeste kehade eripärade lugemine on põnev.

      Delete
    4. P.p.s. meelde tuli - kunagi oli mul korralik põõsas Zilga-nimelist viinamarja, selle marjad said antud kasvukohas heaks augusti lõpus.

      Delete
  3. mul kasvavad Tartus ka viinamarjad! ja see pole ainult Lõuna-Eesti eri, põhjarannikul elav sõbranna, kellel regulaarselt rahapuudus on, pani endale viinamarjad kasvama, siis on vähemalt need omast käest ja ilma rahata (tomatid ja kartulid ja maitseroheline on tal muidugi ka).

    notsu

    ReplyDelete
    Replies
    1. Viinamarjade asjus sama küsimus mis eelmise kommi all, millal valmis saavad. Ja ka seda millised - heledad, tumedad, seemnetega, ... ?
      Pean vist ühe piltidega aiandusteemalise postituse tegema, paistab et see teema huvitab.

      Delete
    2. Mul on viinamarjad juba korjatud ja söödud.

      Delete
    3. mul on pisikesed, tumedad ja magusad. Ma arvan, et nad on juba mõnda aega valmis, aga ma olen viivitanud, sest noorel taimel on kobaraid veel vähe ja tillukesed. ei raatsi kõike korraga ära süüa, nokin ükshaaval.

      Delete
    4. ... ja seemnetega.

      Üks trennikaaslane tõi aga mullu trenni kaasa samuti oma viinapuu marju, tal olid rohelised ja ilma seemneteta.

      Delete
    5. Hea teada. Paistab, et Eestimaa elukad pole veel ära jaganud, et viinamari söödav

      Delete
    6. Mulle tundub, et Eestis on kõige suuremad marjasöödikud igasugused rästalised ja nemad reageerivad punastele marjadele. Punase sõstra sõid kiiresti tühjaks, mustad jätsid rahule.

      Delete
  4. See pole porno vaid puhas erootika :) A kes pildi tegi?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ise tegi😁 - mobla aegvõttega.

      Delete
    2. ma ütleks isegi, et mitte porno, vaid kena loodusfotograafia.

      Delete
    3. Loodus keset viie poole miljoni linna :D

      Delete
    4. linna võib võtta samas mõttes loodusena nagu sipelgapesa. Pildil on inimloom oma loomulikus keskkonnas.

      Delete
  5. Replies
    1. No jaa, ma alati mõelnud, et miks inimesed sooja ilmaga riides peaks käima, kui just midagi pole häbeneda.

      Delete
    2. Täpselt nii, aga enamusel on häbeneda oma liigseid kilosid või muidu käestlastud keha. Sina oma lihaselise treenitud kehaga võid vabalt edev olla, eriti pensioni-(eeliku või -ealise kohta).

      Delete
    3. sel teemal: ma NII tahaks, et oleks rohkem nudistirandu, mitte et ma pean ööpimedust ootama, et ei peaks riietega ujuma.

      Pärnu naisterand mulle seda võimalust pakub, aga siis ei saa ma sinna mehega koos minna :(.

      Delete
    4. Eks on ka põhjus, miks pilt distantsilt, liiga lähedalt paistab aega ja vatti näinud füüsis liiga selgelt välja😉

      Delete

Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!