Aiaporr ja Probleemid kohaliku faunaga

Kohalik fauna õuedushi all

Eile jõudsin rattaringilt tagasi kui oli juba pimedaks läinud, siin lõunamaal Kanadas juhtub see suht äkki. Kergelt hämaras astud poodi krabamaks külma õltsi rattasõidu janukustutuseks, poest välja tulles juba pime. Aga sellest ei tahtnud ma rääkida, tegelt imelik et vähemalt pooltesse postitustesse oskab kesvamärjuke sisse pugeda. Väidetavalt inimesed mõtlevad ja räägivad asjust millest puudust tunnevad. Alkoga küll meil nii pole, sest suvise uputuse ajal pidi kaasa allkorrust kraamides ka meie aastatega kogunenud kärakariiuli varud üles tassima. Jessas, polnud aimugi kui palju igatsorti häid ja paremaid napsusid kodus. Vanasti sai igalt reisilt lubatud koguse 1.14L kangemaid jooke kaasa võetud, paraku ei jaksanud neid sama tempoga hävitada kui juurde tuli - viimased aastad olengi loobunud tollivaba napsu lennukiga koju tarimisest.

Igatahes koju jõudes vaatamata lebole tempole nahk märg, meil ju augustis tavapärasest tagasihoidlikum soojalaine parasjagu käsil, temperatuurid soojaindeksiga jäävad alla 40 kraadi. Jooksmas kannatab käia vaid varahommikul, tänagi lihtsalt sörkisin 6 kilti, palavaga ei taha pingutada. Aeda olen endale üles pannud välidushi mis kujutab endast garaazhi räästa külge lauajupi ja konksuga kinnitatud aiavoolikut. Igati mõnus ja tõhus meetod hommikul jaheda dushiga trenni higi maha lopumiseks ning kere jahutamiseks. Kasutada saab seni kui öised temperatuurid voolikus vett ära ei jääta, ehk siis siinmail aprilli keskpaigast oktoobri lõpuni julgelt.

Kutsik vannis pesus

Kui toast rätiku krabasin tikkus kutsik õue kaasa. Las tuleb, saab natuke aias ringi tormata sel ajal kui end loputan. Lasin koera väravast sisse, too pani jooksuga marjapõõsaste vahele. Keerasin kraani lahti ja jõudsin vaevalt vee alla kui ninna lõi jälk skunksihais. Ilmselt loom ehmus kas veejoa häälest või aialambi süttimisest. Kaua ei kannatanud selle haisu käes lobistada, äkki meenus - kuram koer aias. Hüüdsin mitu korda, kutsikust kippu ega kõppu, tavaliselt ta tuleb jooksuga kutsumise peale. Vaatan väravad kinni, loom välja ei saa. Aiast kusagilt teist ei leidnud, skunks koera maha ei murra, aga kus ta siis ikkagi on. Leidsin Sushi maja eest trepilt välisukse ees õnnetu ja kahtlaselt vaikse olekuga, ilmselt oli teine end värava alt läbi pressinud.

Ega sa lollike ometi skunksi püüdmas käinud. Kuna haisu pool maailma täis polnud aru saada kas koer lehkab või mitte. Lasin looma tuppa, kodused juba kommenteerisid skunksi haisu kuid eriti erutunud polnud, ikka vahel juhtub. Kui elukas väljas sahmaka laseb tunneb pool kvartalit haisu, ja seda nii väljas kui majades sees mis muidugi tähendab, et hermeetilisusega siinmaal lood hästi ei ole. Loomulikuks ventilatsiooniks kutsutakse :D Olukord muutus kahtlaseks kui toas lehk tasapisi hajumise asemel vaid tugevamaks läks. Suures toas diivanil püherdav ja pead patjadessee hõõruv koer andis vihje, mida ei saanud eirata. Haarasin ta sülle ja kohe oli selge põhiline haisuallikas. Kiirelt loom vanni, soojaveekraan lahti ja elukat kaasaga shampoonitama. Asjatundjad küll väidavad, et skunksi haisu pesuvahendid ära ei võta, ainult aeg aitab kui ei taha looma nülgida.

Reklaam: skunksihaisu eemaldav shampoon

Sushi oli üllatavalt rahulik vannis. Dushitasime teda sooja veega, pesime mitu korda eri pesuvahenditega, ainsaks tulemuseks omapärane lõhnabukett skunksi haisust, märjast koerast ja shampoonide aroomist. Kui sellist saaks purki panna võiks edukalt müüa deodorandina, millega ülekuulatavatelt tunnistusi välja pressida. Pesemise käigus tuli hulk karvatutte vannipõhja, tütar juba muretses, et koer ajab suurest stressist karva maha. Kui muidu polnud väga hull siis otsa eest ikka haises jubedalt. Kaasa pakkus oma tavalist Dove shampooni, ega miskit kaotada pole, kui see ei aita tuleb järgmisena torusiiliga proovida. Lasin koerale pool peotäit pähe, hõõrusin vahutama ja loputasin dushiga tükk aega kuni enam ei vahutanud. Ettevaatlikult nuusutades ei uskunud nina, lehk kadunud. Terve pere, kaasa arvatud kass, käis koera kontrollnuusutamas, tõepoolest see shampoon aitas - tegin pildi jätmaks meelde firma ja margi - taoline info on otseses mõttes kuldaväärt.

Kutsikut õhtusele jalutuskäigule viies tahtsin aiast särgi haarata - koer ajas kõik neli jalga sirgelt vastu ja keeldus aia poole minemast😁 Loodetavasti jääb meelde, et skunksi ei tasu taga ajada. Kolmekildise lonkimise jooksul kuivas loom õhtusoojuses kenasti ära. Koju jõudes ust avades lõi skunksi lehk vastu. Nojah, diivani katteriie ja padjad viskasime 2 tunnise rezhiimiga süvapesusse, õnneks vist vaibal loom ei püherdanud, muidu peaks selle ohtlike jäätmete keskusesse viima. Hais kipub nii nahale kui riietele juurde jääma. Kui ise harjud ära ja ei märka siis teised tunnevad kohe, põnevusega ootan täna töökaaslaste kommentaare. Hommikul jooksmast tulles lõi juba ukselt "aroom" vastu, toas olles lõhnatunne nüristub tasapisi.

Muudest elukatest nägin hommikul aias istudes koolibrit lendamas, esimese ehmatusega pidasin pirakaks parmuks :D Üleeile jooksis rebane maja eest läbi, eile kaks pesukaru ronisid meie viinamarjadega maiustama ja ilmselt orav näris ühe kahest valminud tomatist ära, millest kõrvalolev pilt. Mingi pirakas ritsikas istus mütsi peal. Igav siin ei hakka, fauna lõbustab!