Napikas

Pilt õhtul töölt aknast läänesuunas 

Eile hakkas ühe ajal sadama, lääne pool tõusis tohutu must äikesepilv, välgutas ja müristas pidevalt. Hüppasin siva autosse, et enne suuremat vihmavalingut tööle jõuda. Õieti tegin, sest paarkümmend minutit hiljem kui naised koju jõudsid kallas kui oavarrest, raske oli neil auto aknast läbi vihma teed näha. tööl jälgisin murelikult läänekaart, kus paksud pilved. Äike on lokaalse iseloomuga, kesklinnast veits idas saime vaid veidi teed märjaks. Põhiline sadu oli läänes ja põhjas, jõed ajasid üle kallaste. Vahelduva eduga sadas kuni õhtuni aga nii vägevalt enam ei kallanud kui lõuna ajal.

      Videol olev piirkond meist paar-kolm kilti lääne pool - tõepoolest napikas!

Hakka või uskuma, et kliimamuutus ka siia jõudnud - vähemalt üleujutuste trendi jälgides. Kui meie piirkonnas (Toronto lääleosa) olid eelmised kaks vihmast põhjustatud üleujutust aastatel 1965 ja 2013 siis see suvi lausa kaks korda juhtunud. Eilne läks küll napilt mööda. Paralleelselt Ontario järve suubuvatest jõgedest (tegelt normaalolukorras vaevu põlveni ulatuvatest ojadest) võttis põhikoormuse enda peale kaks kilti lääne pool olev Etobicoke Creek päästes meid kõige hullemast. Aga seal oli see-eest tõsine uputus, vesi suurtel tänavatel voolas nagu mäestikujões, kohalikus kaubamajas kahlasid inimesed pahkluuni. Tänagi ähvardab äikesega, momendil küll ainult vahelduv pilvitus ja jälgilt lämbe ning niiske - jooksma ei läinud.