Kuidas "rohelust" simuleerida

Liikluse efektiivsemaks takistamiseks on ehitatud
rattaparklad ja lilleklumbid endisele sõiduteele

Aastaid tagasi arvas valimiste käigus üks kohalik partei põhjendatult, et rohejutt toob hääli ja lubas Toronto teha rattalinnaks lubades hulga kilomeetreid ratatteid juurde ehitada. Tõigi hääli, sai võimule ja mõte iseenesest ju tore. Läks paar aastakest mööda, ei midagi. Rahvas hakkas meelde tuletama, et lubasite aga rattateid nagu pole. Algul üritati eelarvega välja vabandada, aga kui kisakoor liig valjuks läks leidis keegi geenius ideaalse lahenduse: sõiduteedele tõmmati paremasse äärde valge joon ja kõnniteepoolne osa identifitseeriti rattateeks. Kuna esialgu loodeti inimeste kuulekusele ei paigutatud ka mingeid füüsilisi piirdeid eraldamaks ratastele ja autodele ettenähtud ala. Osa autojuhte kas ei märganud, ei saanud aru või lihtsalt identifitseerisid end jalgratturitena - igatahes kaasnes ohtralt ohtlikke olukordi ja hulk õnnetusi.

Kui nii enam edasi ei saanud otsustati vaatamata autojuhtide protestile ehitada ka füüsilised piirded. Kes iganes neid projekteeris polnud ilmselt ise kunagi rattaga sõitnud. Postid ja äärekivid ning järsud käänakud nende vahel eeldasid virtuoosset rattakäsitlemisoskust. Rattatee ääres olevad autode parkimisplatsid kujutavad endast erilisi lõksusid. Rattal pead pidevalt käed pidureil valmis kullipilguga jälgima parkivaid autosid, kunagi ei või teada milline uks nina ees ootamatult avaneb. Teismelistel päris lõbus, kuid tavakasutajad kolisid kõnniteele, mis muidugi tekitas konflikte jalakäijatega.

Bussioote platform autoteele paigaldatud rattateel😁
Iseäranis äge liiklusmärk, kellel on eesõigus, ratturil või jalakäijal???
Reaalsuses arvavad mõlemad, et just neil, bussi ootavad kodanikud
sõimavad rattureid, kes möödasõidul jalakäijatele lõuga annavad👊

Kuna valimised varsti tulemas otsustasid võimud lõpuks oma lubadusi täitma hakata ja asuda tegelikult rattateid ehitama, mitte seda värvijoonte asfaldile vedamisega simuleerida. Takkajärge muidugi oleks parem kui nad poleks midagi teinud. Lahendus oli totraim võimalik tõstes oluliselt saastekoormust ja ummistades liiklust veel rohkem kui enne. Selle asemel et rattateid ehitada oli odavam lihtlabaselt terve sõidurida autodelt konfiskeerida ja rattateeks ümber värvida ning barjääridega piirata. Üks Toronto peatänavaist, millel varem kaks rida kummaski suunas, on nüüd üks rida kesklinna poole ja kaks välja. Kesklinnas paraku uusi autosid juurde tootvat autotehast pole, mis võiks põhjendada sissesõiduga võrreldes kaks korda suuremat autode väljasõitu. Igasuguse toru ja tee läbilaskevõime määrab kitsaim koht, milles võib iga teeremonti kohanu veenduda. Kõige tipuks muidugi pandi rattatee marsruudile, kus rattureid minimaalselt. Nii ma sõidan kord kaks kuus uhkes üksinduses sel ajal kui sõiduteel autod ummikus pasundavad ja minu suunas inimvihkajalikke pilke saadavad. Pildid muideks tehtud tänasel "Labor Day" riigipühal kui autosid minimaalselt ja rattureid maksimaalselt - 5 kildisel lõigul õnnestus täpselt kolme näha ja kaks neist ka pildile püüda.

Minu arusaamine rohelisest eluviisist,
penskarina päris mõnus elada sellises kortermajas😉
(ja mitte mõelda mis selle ehitamine maksma läks)

Kas ütlesin, et Toronto on Põhja-Ameerika kõige ummikuterohkeim linn - 10 km läbimiseks kulub keskmiselt 29 minutit! Mis tähendab, et tipptunni ajal hulga rohkem. Nojah 20 km/h on selline paras rattasõidu kiirus. Paraku on Toronto rattalinnaks muutmisel mitmed objektiivsed takistused isegi kui unustada ära, et enamus elanikke kas ei oska rattaga sõita või pole selleks füüsiliselt võimelised. Talv on siin sama külm kui Eestis, suvi oluliselt kuumem, lisaks kontinentaalsest kliimast tingitud võimsad lume ja äikesetormid. Linna muidu suht tasast maastikku liigestavad jääaegsete jõgede orud, üles-alla sõitmist jagub. Võttes arvesse, et keskmine kodanik Torontos käib 12.3 km kaugusel tööl (25 km päevas) oleks rattaga tööle sõitmine jõukohane üksikutele. Näiteks võin tuua oma firma, kus 20 kohalisest rattahoidlast pooled tühjad aga töötajaid mitusada.

Kokkuvõttes Toronto "roheline" rattainitsiatiiv tõstab saastet ummikute hullemaks muutmisega, raiskab inimeste aega ja linna raha kuid jätab mulje ametnike tegutsemisest.

August läks jooksu arvestuses igati hästi. 16 jooksuga läbisin 121 kilti keskmise tempoga 4:35 min/km. 10 kildi distantsil tuli 11 augustil lausa isiklik rekord 45:36 ja ka viie kildi aeg 22:07 augusti viimasel päeval kõigi aegade teine tulemus. Rekordite löömine teeb tuju heaks, sest vihjab vaatamata vanusele sportlikus vormis ikka veel tasapisi edasiminekule. Kiireim kilomeeter 5+ distantsil 3:58 ja kiireim tempo 4:24 min/km. Sammude hulk nõks üle poole miljoni - 517163. Rattal vaid 36 kilti, käimist 64 km.