Ei saa vaiki olla

Eile lugesin Alexander Vindmani kirjutatud "Foreign Affair" artikli "What the U.S. Election Means for Ukraine", minu arust väga asjalik ja professionaalne analüüs Ukraina sõja seisust ja võimalikest tuleviku arengutest sõltuvalt USA presidendivalimiste tulemusest. Kolme lausega kokku võttes: Trumpi võit oleks Ukrainale väga halb kuid ei pruugi kujuneda katastroofiliseks kui Euroopa suudab õigel ajal (kohe) end kokku võtta. Harrise võit oleks parem kuid ei tagaks praeguse poliitika jätkumise korral Ukraina võitu kui USA ei suurenda nii abi kvaliteeti kui kvantiteeti ega võta maha piiranguid relvade kasutamiselt. Ukraina peab sõja võidu nimel kohe alustama 2025 vasturünnaku ettevamistustega (mobilisatsioon, koolitus ja lisarelvastuse hankimine).

Trumpi võidu puhul (kuulake vaid tema viimaseid Ukraina ja NATO teemalisi esinemisi) jääks ainsaks tõsiselt võetavaks toetajaks Euroopa. Sellisel juhul tekib õige kiiresti olukord, kus EU peab otsustama kahe alternatiivi vahel: kas viia Euroopa NATO liikmete väed Ukrainasse või anda Ukraina ära. Sõda eskaleerub nii või teisiti, põhiküsimuseks kujuneb: kas aktiivne lahingutegevus toimub Ukraina (ja vene) pinnal või Ida-Euroopas. Ukraina loovutamine (märk Lääne otsustusvõimetusest) ärgitaks venet (Hiina toel) üritama NATO'le surmahoopi andma rünnakuga mõne väiksema NATO liikme vastu kuna USA vahelesegamist pole karta. Trumpi võit lõpetaks USA abi ja võimalikult ka USA Euroopa toetuse või isegi osaluse NATO's.

Ukraina võidu üheks aga mitte ainsaks eelduseks on seega Harrise võit valimistel. Lisaks möödapääsmatult vajalik mitte ainult Lääne sõjandusliku ja finantsilise toetuse püsimine vaid mahu ja kvaliteedi märkimisväärne suurenemine koos igasuguste piirangute mahavõtmisega. Kriitiline lõpetada kremli tuumaähvarduste blufi kuulamine. Kõige õigem, ehkki utoopiline, oleks moskva rahvusvaheliselt blokeerida nii diplomaatiliselt kui kaubanduslikult ükskõik kui kalliks see majanduslikult maksma läheb. Lääs saab hakkama ilma veneta, venel isegi Hiina abiga väga keeruline ilma lääneta hakkama saada.

Ukraina ise peab nii sõjanduslikku kui sõjatööstuslikku potensiaali kasvatama ja kas või väikesi tähendusrikkaid võite saavutades üritama kahtlevaid Euroopa riike veenda, et võit on täiesti realistlik kui vaid otsustavalt tegutseda. Võtmesõnaks on siin ajastus. Ettevalmistuste, sõjaväelaste treeningu ja sõjatööstuse võimsuse suurendamisega peab alustama KOHE kui soov läbi viia edukat vasturünnakut 2025 suvel jõudmaks soodsatel positsioonidel läbirääkimisteni sügisel.

Täna, homme kuuleme kardetavasti uudiseid vaid mõningatest uutest abipakettidest kuid vaevalt USA julgeb enne valimisi võtta maha piiranguid pikamaa relvade kasutamiselt, mis oleks esimeseks sammuks Ukraina võidu suunas. Pigem on karta halbu uudiseid Donbassist nii Vuhledari kui Pokrovski suundadelt. Kui venel õnnestub seal läbi murda muutub seis hulka hapumaks. Strateegiliselt oluliseks ja kõige tähtsamaks kujuneb Ukraina elektrivarustuse tagamine talvel. Kui venel õnnestub Ukraina elektritaristu hävitada on sõda sisuliselt kaotatud, ainult generaatorite toel tänapäeval hakkama ei saa. Ukraina viimase aja suurte ladude rünnakud on suunatud eelkõige vene raketi ja lennuväe võimekuse vähendamisele, mis oleks hoopis kergem kui lääne piirangud kaugmaarakettide kasutamiselt maha võetaks.

Zelenski esitab täna ameeriklastele oma võiduplaani. Oleks sinisilmne oodata erilisi tulemusi. Nagu esindajatekoja spiiker Johnson märkis on ameeriklastele tähtsam orkaan Helene kui Ukraina. Lõpuks saad kindel olla vaid iseendale ja sedagi mitte 100%. USA valimised kujunevad globaalselt tähtsaimateks kui kunagi varem mõjutades tugevalt nii neid endid, Hiinat, Euroopat kui ka Eestit erakordselt jõuliselt.

Lootus, et Trump sooritab mingi eriti totra ülesastumise hirmutades kahtlejad ja ükskõiksed valimiskastide juurde. Kuna palvetamisse ei usu siis üritan vähemalt pöialt hoida✊