Lennushow Torontos - kaksiktornid ja vargtehnoloogia

9/11 Toronto stiilis

Pika nädalavahetuse (jah siinmaal on inimsõbralikult suvel iga kuu üks pikk (kolmepäevane) nädalavahetus) esmaspäeval Kanada Rahvusliku Laada raames lennushow viimane päev. Algul oli plaanis süstaga järvele minna nagu eelmine aasta kuid ilmateadet vaadates muutsin meelt - lubas tugevat maatuult. Kes see ikka tahaks "tuulest viiduna" ameerikamaale pagulasena sattuda, valisin hoopiski ratta liiklusvahendiks. Õieti tegin, poole tunniga jõudsin kenasti järve äärde kasutades linna poolt rajatud uusi rattaradasid, millest eelmises postituses veits pikemalt juttu. Ei saa salata, et ratturina tunned end tänaval nagu lennukis äriklassis reisides vuhisedes uhkes üksinduses omal rajal ummikus tuututavatest autodest mööda😝

Päris alguseks ei jõudnud kuid esimene vaatepilt meenutas elavalt 23 aasta eest toimunud terrorirünnakut New Yorgis kui lennukid World Trade Centre kaksiktornisid rammisid. Minu vaatenurga alt nähtuna kihutas teise maailmasõja aegne pommitaja B-25 Mitchell saadetuna Avro Lancasterist täiskiirusel järve ääres olevate kaksiktornide suunas. Lendasid madalalt kõrghoonete tagant ja otse kesklinna eest läbi. Propellerlennukid mürisesid nagu elukad. Tundus, et olen veidi kaugel põhiatraktsioonidest, hüppasin ratta selga ja väntasin 3 kilti lähemale. Rattatee on järve ääres hästi märgistatud aga jaluskoperdavaid võhikutest jalakäijaid täis, kes ei viitsi neile ettenähtud teed kasutada. Silma jäid eelkõige Aasiast ja Aafrikast pärit immigrandid oma ülbitsemisega kui mõni rattur märkuse tegi.

Seadsin end istuma pisikese künka nõlvale vaatega järve suunas. Esimesena võisin imetleda Burt Rutani poolt disainitud kaheistmelist revolutsioonilise väljanägemisega lennukit Rutan Long-EZ, mida võimalik juppidena tellida, et ise kodus kokku panna. Lennumasin oli võimeline üllatavalt keerukaid manöövreid sooritama. Ameerikas on päris populaarne hobi tootja poolt pakutavatest tükkidest ise autosid ja lennukeid kokku panna. Tavaliselt hulka odavam kui tehasest valmiskujul ostetud tunnustatud margid, lisaks võimalus ärbelda, et ise tehtud. Entusiastidele igatahes meeldib ja tavakodanikel äge vaadata. Kas ja kuidas kindlustus selliste riistapuude peale vaatab ei oska kommenteerida, kardetavasti õige kallis sertifitseerida maanteel või ametlikult lendamiseks kasutada.

Demonstreeriti ka metsatulekahjude kustutamiseks kasutatavat võimast vesilennukit, mis võib hoo pealt järvedest vee paakidesse koguda ja suht kiirelt uuesti õhku tõusta. Põhitribüünide ees korraldatud vee väljapuistamist ei näinud, küll aga mitu korda vette maandumist ja uuesti õhku tõusmist. Lühikese vaheaja jooksul kaalusin minna haarata putkast jäätise, meeletu saba peletas eemale. Kannatan veidi, küll kodus naudin külmikus ootavat kaheliitrist lemmikut - moka kohvijäätist mõrushokolaaditükkidega. Õnneks oli suht jahe ilm ja polnud ka erilist janu. Istusin murule, et moblas visata pilk värsketele uudistele.

Ootamatult kihutas sõna otseses mõttes kõrvulukustava müra saatel otse üle peade F-22 Raptor. 156 kN kahe reaktiivmootori väljalaskedüüsidest kostab nagu maailmalõpp. Õige keeruline oli lennukist normaalseid pilte või videot saada, kihutas teine sellise kiirusega, et zoomides raske kaamera vaatevälja püüda ja seal hoida.

Fotosid üle vaadates avastasin, et pildile jäänud F-22 Raptori ja sääse "õhuvõitlus"😁

Kuna digitaalne mälu miskit ei maksa kasutasin mobla kaamerat julgelt lootuses mõne hea võtte jäädvustada. Lennuk tiirutas üsna pikalt, enne kui lahkudes demonstreeris esimest korda avalikkusele pea nähtamatuks muutumist ehk niinimetatud "optical diapason cloaking technology". Muljetavaldav igaljuhul - vaadake ise allolevailt piltidelt kuidas lennuk "hajub".