Lähen Metsa!

Keegi pole viimasel ajal mind otseselt metsa saatnud nii et otsustasin ennetavalt ise minna. Homme, pühap varahommikul panen ajama, süst juba autosse topitud ja enamus asju hommikul pakitud kuna täna veel töötan kümneni õhtul. Esialgu oli kavas 5 päevaks minna aga kui ilmaennustust nägin võtsin terve nädala vabaks. Septembri teises pooles pea nädal aega päevatemperatuur +22C, öösel 16-17, ei tilkagi vihma - paremat ei oska tahta. Näis muidugi kas ennustus paika peab, igaks juhuks kaasas vihmakiled nii endale kui koerale, soojadest riietest vaid fleece ja vest. Erinevalt eelmisest nädalast on nüüd "hardcore" matk tsivilisatsioonist välja - levi seal pole ja satitelefoni ma ei oma. Kaasale jätan elukindlustuspoliisina marsruudi info.

Varustuse ja pakkimisega oli seekord õige lihtne tänu eelmise aasta temaatilisele detailsele postitusele. Enam polnud vaja jalgratast leiutada. Kui jalgsi või kanuumatka mitmepäeva varustuse panen tänu kogemusele silmad kinni kokku siis süstaga alles teine kord. Eripära eelkõige pakkide kuju, veepidavusnõue ja väike mahutavus. Toidukraami natu rohkem kui eelmine kord, riideid isegi vähem.

Viiest ööbimisest kaks viimast samas kohas. Vee peal distants isegi lühem kui eelmine aasta ja vaid pisemate (mõne km pikkade, kuni kilt laiade) järvede peal, jõge pole. Seega lainetus, tuul ja vool probleemi ei tekita. Samas portaazhe (süsta ja varustuse vedu üle mägise maismaa) tükk maad rohkem ja pikemad. Plaanis nagu tavaliselt päevatee algul läbida, telk üles panna ja siis ringi vaadata. Ühel päeval tahaks ka kohaliku kõrgeima tipu vallutada - kui tuju ja kutsik jaksab.

Suvilakäigust hulk pilte ja toredaid lugusid, eks postitan kui metsast tagasi jõuan kui 🐻karu nahka ei pane😜 Karu vastu võtsin pipragaasi, pean kodus igaks juhuks kasutusjuhendit enne lugema, muidu võib kole kiireks minna kui päriselt vaja. Suur saksa sõjaväe puss rohkem moepärast kaasas, Jaapani täägi jätsin koju ja rahumeelse inimesena ei viitsi tulirelvi kah kaasa tarida. 

Karu jutt on muidugi niisama loba, statistikapõhiselt murdsid karud Canadas alates 2000 ainult 27 inimest (1 aastas), Ontarios 4 ehk vähem kui ühe 5 aasta jooksul. Välgust surmasaamise võimalus 2-3 korda suurem autoõnnetustest rääkimata. Seda statistikat kasutan kui inimesed küsivad kas ma metsas karu ei karda ja kas pole hirmus ohtlik.

Over and out   mõmmm.... 😜