Tollid

Preili annab põhjust blonditeemalistele anekdootidele

Nonii, täna kuulutas Trump välja tollirezhiimi oma kolmele suuremale kaubanduse partnerile. Kuuldavasti üritasid mitmed ameerika enda tuntud poliitikud, ärimehed ja suurfirmade juhid teda sellest sammust loobuma keelitada, paraku nagu näha ei õnnestunud. Mõistmaks millistest summadest juttu lisan numbrid USA poolt vaadatuna:

1. Mehhiko import 475, eksport 300, negatiivne bilanss -175 miljardit 

2. Hiina import 427, eksport 148, negatiivne bilanss -279 miljardit

3. Kanada import 419, eksport 300, negatiivne bilanss -119 miljardit

Huvitava võrdlusena oli näiteks ainuüksi Nvidia aktsia ühe päeva kukkumine esmaspäeval umbes sama väärtusega kui nende kolme riigi aastane väliskaubandusdefitsiit kokku!

Kaubanduse põhjuseks on asjaolu, et teatud tooteid on ühes piirkonnas odavam toota kui teises olgu siis klimaatiliste, poliitiliste, majanduslike, mis iganes põhjuste tõttu. Vabaturu süsteemis otsib klient alati soodsamat hinda enam-vähem võrdse toote puhul. Teoreetiliselt peaks kaupade vaba liikumine kõigile osapooltele kasulik olema. Tihtipeale tulevad aga majanduslike kaalutluste kõrval mängu poliitilised, mille parimaks näiteks ongi praegune USA käitumine. President tahab lihtsalt oma valijatele (sinikraed) populistliku poliitikaga näidata, et teeb mida lubas: toob töökohad USA'sse tagasi. Ses mõttes kummaline, et tööpuudus pole momendil USA's eriliseks probleemiks.

Ametlikult väljakäidud põhjendused on samas täiesti arulagedad: immigratsioon ja narkootikumid (fentanüül), mida Mehhiko, Kanada ja Hiina üle piiri USA'sse saadavad. Fentanüüli tuleb tõepoolest kuigipalju Hiinast, illegaalseid immigrante põhiliselt üle Mehhiko piiri aga Kanadast minimaalselt kumbagi. Pealegi peaks tavaloogika järgi piirikaitse iga riigi enda asi olema. Tegelikult tahab USA lihtsalt kaubandusbilanssi rohkem tasakaalu viia. Lisaks kuulutas Trump peadseid tolle EU'le, kuna mingit muud põhjust polnud võtta kõlbas hästi tuntud hüüdlause tootmise "tagasitoomisest" Ameerikasse.

Tollid toovad alati kahju mõlemale poolele kuid momendil ilmselt kõige rohkem Kanadale, kellele USA ülekaalukalt suurim kaubanduspartner. Kummastavalt saab mõju Hiinale olema kõige väiksem, sest esiteks vaid 10% toll võrreldes Kanada ja Mehhiko 25%'ga ja teiseks on USA osa Hiina kaubanduses protsentuaalselt väikseim. Kuidas mõista asjaolu, et kõige suurema defitsiidiga globaalsele vaenlasele pannakse ainult 10% tolli samas karistatakse oma lähimat liitlast Kanadat 25%'ga???

Siseriiklikult pole kaitsetollid midagi muud kui oma rahva maksustamine, sest poodi jõudev imporditud kaup on tolli jagu kallim, toll aga läheb otse riigi tuludesse. Kokkuvõttes maksab USA tarbija tollid kinni. 

• It is estimated the 25 percent tariffs on Canada and Mexico and 10 percent tariffs on China proposed to go into effect as early as February 1, 2025, would shrink economic output by 0.4 percent and increase taxes by $1.2 trillion between 2025 and 2034 on a conventional basis, amounting to an average tax increase of more than $830 per US household in 2025. The tariffs on Canada and Mexico alone would increase taxes by $958 billion between 2025 and 2034 on a conventional basis, amounting to an average tax increase of more than $670 per US household in 2025.

Hiina kui põhidefitsiidi allikas on juba mõnda aega viinud suure hulga tootmisest mujale Kagu-Aasiasse hiilides nii tollidest kõrvale.

Kanada, Mehhiko ja Hiina ilmselt vastavad omapoolsete tollidega, mis paraku pigem sümboolsed, sest omavad USA'le suht tühist mõju kui mõned nishisektorid välja jätta. Pigem saab murekohaks olema võimalik ülemaailmne tollisõda, mis võib kogu maailmamajanduse tugevasse langusesse viia. Mille kuradi pärast USA'l seda jama vaja ei saa mina aru. Kuulates Valge Maja pressiesindaja briifingut tekkis tõsine kahtlus, et blondide anekdootidel võib tõepõhi all olla - kena väljanägemisega preili jutt oli segi nagu puder ja kapsad. Presidendi esinemisest ma parem ei räägi.

NB: Kes tunneb rohkem huvi võib lugeda päris asjalikku Kanada keskpanga kokkuvõtet või Taxfoundation stsenaariume kuidas kaitsetollid Kanadat ja USA mõjutavad.