Energiast, Kliimast, Moraalist

Elektrienergia ei ole saastevaba!
60% elektrist fossilkütuste põletamine

Igaks juhuks hoiatan ette, et miskit eriti positiivset selle postituse alt oodata pole. Teema kerkis üles kahel põhjusel: juhuslikult hüppasid twitteris ette selle aasta populaarseimad statistilised graafikud, mille hulgast jäi silma globaalse elektritootmise oma ja muidugi ka USA presidendi loba väidetavast kliimasoojenemise vandenõust. 

Suure elektriautode promomise kampaania käigus võib inimestel olla tekkinud petlik mulje, et elektriautod on saastevabad ja elektrienergia "roheline". Liikumiseks kasutavad akusse laaditud energiat ja tossutorugi pole küljes. Samas ei mõelda sellele, kuidas elektrit toodetakse - 60% maailma elektrienergiast tuleb fossiilkütuste põletamisest. Kui arvestada juurde ülekande ja salvestamise kadusid ning materjalide kaevandamise ning tootmise süsinikujalajälge ei tule elektriautod tavalistest suurt rohelisemad. Elektriautode puhul lihtsalt ei asu saastekoormus mitte vahetult auto juures vaid kusagil eemal - mida ei näe, seda ei ole.

Maailma Energiatarbimine Energiaallikate Lõikes

Järgnevalt kerkis üles küsimus moodsa tsivilisatsiooni aluseks olevast maailma globaalsest energiatarbimisest, mis on momendil umbes 600 Exajouli ja eeldatavalt kahekordistub aastaks 2100. Globaalset energiatarbimist rahuldatakse praegu fossiilkütuste, taastuvenergia ja tuumaenergia abil. Iga allika osakaal muutub aja jooksul tehnoloogiliste edusammude, poliitika ja nõudluse muutuste tõttu. Värskeimate andmete põhjal on jaotus ligikaudu järgmine:

1. Fossiilkütused (~80% maailma energiatarbimisest)

• Nafta (30–33%)
  • Domineerib transpordisektoris (autod, lennukid, laevad) ja naftakeemiatööstuses.
• Süsi (25–27%)
  • Laialdaselt kasutusel elektri tootmises, eriti Hiinas ja Indias.
• Maagaas (23–25%)
  • Kasutatakse elektri tootmiseks, kütmiseks ja tööstuslikuks tooraineks. Kasvab, kuna põleb puhtamalt võrreldes söega.

2. Taastuvenergia (~12–15%)

• Hüdroenergia (6–7%)
  • Suurim taastuvenergia allikas, eriti oluline Lõuna-Ameerikas ja Aasias.
• Tuuleenergia (3–4%)
  • Kiire kasv tänu kulude vähenemisele ja poliitilisele toetusele, eriti Euroopas, Hiinas ja USA-s.
• Päikeseenergia (3–4%)
  • Maailma kiireimini kasvav energiaallikas, laienev nii suurprojektide kui ka kodumajapidamiste tasandil.
• Bioenergia (2–3%)
  • Sisaldab biokütuseid transpordiks ja biomassi kütmiseks ning elektritootmiseks.
• Geotermaalenergia ja muud (<1%)
  • Tähtis teatud piirkondades, nagu Island ja mõned USA osariigid.

3. Tuumaenergia (~4–5%)

• Pakub süsinikuvaba baasvõimsusega elektrit. Suuremad tootjad on USA, Prantsusmaa, Hiina ja Venemaa.

Kui energiatarbimine kasvab ennustatud kiirusega siis neid arvusid nähes ei paista inimkonnal erilist lootust olevat kasvuhoone efektist (CO2, Metaan CH4, Lämmastikoksiid N2O ja veeaur) tulenevat kliimasoojenemist ära hoida. CO2 kontsentratsiooni ja maakera temperatuuri korrelatsioon on nii tugev (koeffitsent ~0.9 viimase miljoni aasta jooksul), et nende omavahelises seoses oleks teaduslikust vaatevinklist raske kahelda. Objektiivsuse huvides tuleks ära märkida ka teoreetiline võimalus, et mõlemat mõjutab hoopiski mingi kolmas faktor nagu näiteks vanajumala kättemaks inimkonnale (ja ülejäänud elusloodusele) nende pattude eest. Personaalselt arvan, et see teooria sobib hästi pea liiva alla peitmise ja vastutusest kõrvalehiilimise põhjendamiseks.

Arvestades, et 95% CO2 emissioonist on inimtekkeline kostavad kliimamuutuse eitajate väited äärmiselt alusetud. USA lahkumine Pariisi kliimaleppest olukorda eriti palju ei mõjuta, sest ilmselt on kriitiline punkt niikuinii ületanud. Isegi kui kohe lõpetaksime igasuguse CO2 paiskamise atmosfääri kestab soojenemine edasi kuna kontsentratsioon juba nii kõrge ja kliima on väga suure inertsiga protsess. Tõenäoliselt siiski muutused piisavalt aeglased, et selle hooaja mäesuusapass raisku ei lähe😁 Realistlikult võttes ei pea minu põlvkond ilmselt suurt muretsema, kui talved lähevadki soemaks, eks tuleb kaugemale põhja või kõrgemale mägedesse lund otsima sõita.

Praegu on tavakodanik seisus, kus valik:

1. Uppuval laeval oma mugavus ohverdada ja silmad punnis pingutades ning higistades viimase võimaluseni kopsikutega vett üle parda pilduda. Moraalselt pakuks ehk rahuldust, ehkki mõistaksime tegevuse mõttetust.

2. Allesjäänud päevad orkestri saatel restoranis pidu panna nagu Titanicul. Õlal istuv moraaliingel minema nipsutada ja kõigele vilistades elu nautida, pärast meid tulgu või veeuputus.

3. Loota kõrgema jõu sekkumisele ja mitte midagi teha kuna niikuinii kõik läheb nagu "kõigekõrgem" (olgu siis jumal, universum või AI) tahab - inshallah. Sisuliselt alamvariant teisest võimalusest.

Millise kolmest olete teie valinud või oskab keegi veel mingit võimalust pakkuda???

Ma nüüd suusatama, kasutan haruldast loodusnähtust lume näol seni kui veel jagub!