Pühapäevaõhtu ajaviide

Suurema kiirusega madalam asend

Raske oli tütrel taga püsida

Nagu eelmises postituses mainitud, läksin suusatama ... ja andsin oma panuse kliimasoojenemisse põletades pool paaki bensu rääkimata elektrienergiast, mis kulus mu mäest üles vedamisele. Ega õlts ja saiakesed-leivakesed, ning suitsuvorst ja paar konjakilonksugi niisama õhust ja heast tahtmisest siiasamusesse maailma teki. Igatahes nagu alati oli mäel hullult lahe kihutada, täie rinnaga sai kiirust nautida ning lumele poognaid vedada.

Lumi oli haruldaselt mõnus, diislikütust põletavate mäetraktorite poolt kinnitambitud ja siledaks lihvitud, et harrastajatel lihtsam sõita. Võtsime seekord kaasa nii slalli kui suurslaalomi suusad, esialgu panime GS'd alla. Olin lasknud oma suurslaalomi suusad teeninduses värskelt teritada, niipea kui jalad sidemetesse sain mõistsin: kauba peale oli ka määre alla pandud, nii libedate suuskadega pole pikka aega lumel olnud. Määrdega üldiselt vaeva ei näe, mõte oleks vaid siis kui võistlustel käia. Esimesed sõidud läksid kui lennates, pidin korduvalt pidurdama, et kiirus oskusi ei ületaks.

Kuna mägi nii kerge suurel kiirusel sõita ei hakanud suuski vahetama, suurslaalomi omadega väga mugav. Ilm suhteliselt normaalne, 10 külmakraadi ja kerge tuul. Tütar unustas sooja vesti koju, andsin talle enda oma, kui kaenlaalused õhutusaugud kinni tõmmata on minu jope haruldaselt külmakindel. Filmisime teineteist, paljakäsi moblat käes hoides mäest alla tuhisedes külmavad näpud päris siva. Kindaga ei julgenud hoida, kartsin hoo pealt lumme pillata, pärast tükk tegu, otsi ja ole õnnelik kui üldse üles leiad. Mäel tõstuki all aeg-ajalt näha noorukeid oma kadumaläinud moblasid otsimas, üles sõites vaesekesed kõrgelt toolilt kalli kaaslase lumme pillanud. Sõidu pealt filmimine on parasjagu keeruline ettevõtmine, sest ühe silmaga pead vaatama, et filmitav kaadris ja teisega, et ise kuhugi künkasse või suusataja otsa ei kihuta - mobla ühes ja kaks suusakeppi teises käes. Õnneks nõlvad õhtupoole tühjad, suusata nagu privaatmäel. Videol on aegajalt näha seljataga asuvate prozhektorite poolt tekitatud filmija varju lumel kaasa liikumas. Natu nagu naljapildil, kus reporter jookseb muuseas sportlaste kõrval intervjuud võttes😁

Jagan ka Jaanuarikuu jooksustatistika: Kilomeetreid kogunes aasta esimese kuuga 16 jooksuga 117 ja pool keskmise tempoga 4:43 kilomeetrile. Parimad ajad jaanuarile tüüpiliselt niruvõitu: 1km 4:16, 5km 23:26 ja kümps 47:16. Väljas jalutamist 23.5 km ja suusamäel 71 km. Sammusid keskmiselt 14557 päevas. Pulss 40 - 190, rahuoleku südamelöögisagedus 56 minutis. Kaal ühtlaselt 78 kg peal, kõikumist vähem kui kilo kummalegi poole. Keskmine une pikkus 7.5 tundi ja kvaliteet 79 punkti sajast, tühja neist punktidest aga enesetunne on puhanud ja hea. Ehk siis kõigi näitajate järgi vorm ja tervis tipp-topp, ribi paranenud ainult küünarnukk veel veidi paistes ja valus. Allolev video üks paljudest, mis kinnitab näitlikult, miks mäel tasub silmad lahti hoida: igasugu hulle võib suuskadel või lumelaual kohata.