Uidumõtteid ja juhtumisi

Sel ajal kui USA ja vene (ILMA UKRAINATA!) plaanivad kohtuda Saudi-Araabias ja Eurooplased Pariisis on netis jäänud ette mitmed huvipakkuvad poliitilised arutlused, jagan teiega neist kahte. Tõlketänu tehisarule. Esimene MarioPawlowski nimeliselt tüübilt võimalikust äärmiselt optimistlikust (ma nimetaks helesinine unistus) arengu stsenaariumist: ÜLESKUTSE EUROOPALE!

Mario arvamus sellest, mis hakkab Euroopas ja maailmas juhtuma:

Niisiis, harutame olukorra sammhaaval lahti. Kui Euroopa ütleb „kurat sellega” ja võtab sõja enda kontrolli alla (esimese sammu saaks teha täna Pariisis!), samal ajal kui USA Trumpi juhtimisel istub käed rüpes, juhtub järgnev:

1. Euroopa paljastab Putini bluffi

Macron ja Scholz, koos Poola, Balti riikide ja Soome toetusega, langetavad ajaloolise otsuse: „Tõmba Ukrainast välja või me sekkume.”
Euroopa väed hakkavad koonduma Poolasse, Soome, Balti riikidesse ja Rumeeniasse – täielikult relvastatud ja mobiliseeritud.
Putin teeb end täis. Aga muidugi ähvardab ta tuumarelvadega, sest see on ainus kaart, mis tal jäänud on.
Euroopa vastab: „Meie omad on laetud ja valmis, raisk.”
Prantsusmaal ja Suurbritannial on kokku üle 500 kaasaegse tuumalõhkepea, mille kandeseadmed ületavad Venemaa vananenud Nõukogude-aegset rämpsu.
Tegelikkus: Venemaa tuumarelvad? Vananenud, ebastabiilsed ja ilmselt isegi mitte täisfunktsionaalsed. Euroopa tuumarelvad? Kaasaegsed, täpsed ja TEGUTSEMISEKS VALMIS.
Enne kui Venemaa jõuaks täiemahulist rünnakut alustada, oleks Moskva, Peterbur ja kõik suuremad Venemaa sõjalised keskused aurustunud.

2. Putin mõistab, et tal pole väljapääsu

Erinevalt USA-ga suhtlemisest seisab Putin nüüd vastamisi vastasega, kellel on täiesti suva tema „punastest joontest.”
Ta helistab Hiinale. Hiina vastab: „Pole meie mure, siin on kõik korras.”
Ta pöördub oma kindralite poole. Mõned neist hakkavad juba põgenemisplaani hauduma.

3. Mis toimub USA-s?

A. MAGA arvab endiselt, et see on „liberaalne vandenõu”

MAGA järgib pimesi Trumpi, kes ütleb: „Euroopa käitub vastutustundetult. Me peame sellest eemale hoidma. Venemaa pole meie probleem.”
Fox News ja paremäärmuslik meedia süüdistavad Euroopat ja nimetavad seda „süvariigi NATO vandenõuks.”
Mõned MAGA-idioodid isegi juubeldavad Putini toetuseks.

B. USA sõjavägi ja luureasutused kaotavad mõistuse

Pentagon, CIA ja USA kindralid LÄHEVAD PAANIKASSE.
Kui Euroopa sekkub ja võidab, tõestab see, et USA-d polnudki kunagi vaja.
Kui Euroopa sekkub ja raketid hakkavad lendama? USA tõmmatakse kolmandasse maailmasõtta, sõltumata sellest, mida Trump ütleb.

C. Wall Street ja majandus satuvad kaosesse

Turud KUKUVAD.
Naftahinnad TÕUSEVAD TAEVASSE.
Dollar kukub, sest keegi ei usalda enam USA-d.
Euroopa hakkab finantsstabiilsust otsima Hiinast.

D. Ameerika rahvas lõpuks ärkab

Miljonid ameeriklased saavad aru, et nende riik on muutunud rahvusvaheliseks naljanumbriks.
Trumpivastased protestid lahvatavad.
Iseseisvad ja mõõdukad valijad hakkavad Trumpist lahti ütlema, mõistes, et neid on „America First” propagandaga lollitatud.

4. Tõenäolised lõpplahendused

A. Putin taganeb (kõige tõenäolisem)

Silmitsi ühtse, tuumarelvadega Euroopaga mõistab Putin, et mäng on läbi.
Ta kuulutab välja „strateegilise taganemise” ja üritab seda võiduna serveerida.
Tema enda rahvas ja oligarhid valmistuvad tüüpi kukutama.
Sõda lõpeb (või vähemalt sunnitakse Venemaad relvarahule).

B. Putin läheb täitsa hulluks (vähem tõenäoline, aga võimalik)

Kui Putin on tõesti hull, võib ta anda käsu tuumalöögiks.
Aga Euroopa ründab enne.
Moskva, Peterburi ja Venemaa sõjaline juhtkond pühitakse maa pealt.
Venemaa lakkab olemast, ja Hiina neelab vaikselt Siberi alla.

C. USA sekkub viimasel hetkel

2028. aastal valitakse uus president ja üritatakse suhteid parandada.
Euroopa, nüüd juba täielikult iseseisev, ütleb USA-le: „Minge metsa.”
USA langeb globaalses mõttes täielikku allakäiku, samal ajal kui Euroopa ja Hiina muutuvad maailma domineerivateks jõududeks.

Lõpumõtted

Kui Euroopa sekkub, võib see hetk tähendada Venemaa kui globaalse jõu lõppu.
USA Trumpi juhtimisel kaotaks igaveseks oma usaldusväärsuse.
Maailma jõudude tasakaal muutuks pöördumatult.
Ja MAGA? Nad jääksid lihtsalt telesaadetes karjuma, samal ajal kui ülejäänud maailm liigub edasi ilma nendeta.

Sinu käik, Euroopa!

Teine Canada vaatevinklist, autor Andrew Coyne, artikkel ilmus ajalehes Globe & Mail:

Ameerika Ühendriigid ei ole enam liitlane, vaid vastane, keda tuleb ohjeldada.

„Demokraatlik maailm peab hakkama saama ilma Ameerikata. Võimalik, et see peab end isegi Ameerika eest kaitsma.

Oleme alahinnanud olukorra tõsidust, millega demokraatlik maailm silmitsi seisab. Isegi nüüd, kui Ameerika Ühendriigid liiguvad hoogsalt autokraatia suunas – millele viitavad kõige ilmekamalt ehk näiliselt tühised, kuid kõnekalt grotesksed juhtumid, nagu ajakirjaniku keelamine Valgest Majast, kuna ta ei kasutanud nime „Ameerika laht”, või „üksmeelse” hääletusega Donald Trumpi määramine Kennedy Keskuse juhiks. Näiteks räägitakse hr Trumpi „vigadest” tema suhetes Vladimir Putiniga või sellest, kuidas Ameerika on tema juhtimise all „ebausaldusväärne liitlane”.

Kuid olukord on midagi enamat. Hr Trumpi ja tema kaitseministri Pete Hegsethi poolt sel nädalal teatavaks tehtud või pigem kinnitatud poliitika Ukraina suhtes – rahuläbirääkimised ilma Ukrainata, Ukraina jääb NATO-st välja määramata ajaks ning Venemaale jäävad kõik ebaseadusliku ja provotseerimata sissetungi käigus vallutatud alad, sest nagu Trump ütles, „nad kaotasid nende vallutamisel palju sõdureid” – ei ole lihtsalt vastutustundetud järeleandmised Venemaale.

Need ei ole järeleandmised üldse. Need on nõudmised, mis ei ole suunatud Venemaale, vaid Ukrainale, ja mis esitatakse sellele ühiselt Ameerika ja Venemaa poolt. Need on osa Trumpi administratsiooni selgest signaalist, et USA ei pea NATO lepingu 5. artiklist kinni – see tähendab, et Ameerika ei tule Euroopa kaitsele juhul, kui Venemaa ründab, vaid laseb, nagu Trump seda väljendas, „neil teha, mida iganes nad tahavad.”

See ei ole lihtsalt lepinguliste kohustuste rikkumine või Ameerika ajaloolise vastutuse hülgamine ega isegi mitte vaid sõnum, et tee on nüüd valla teistele vaenulikele jõududele demokraatlike riikide vastu. Ameerika Ühendriike ei saa Trumpi juhtimisel pidada üksnes pealtvaatajaks demokraatia ja diktatuuride vahelises võitluses, nagu see oli 1930ndatel. USA on nüüd diktaatorite poolel.

Ameerika, mis avalikult ähvardab tungida Panamasse või Taani – või annekteerida Kanada –, ei ole mitte ainult astunud välja rahvusvahelisest õigusest, sealhulgas Westfaali süsteemi aluspõhimõttest, mis keelab piiride muutmise jõuga. Samuti ei näita riik, mis alustab iga päev uut kaubandussõda riikidega, kellega tal on vaba kaubanduse lepingud, lihtsalt pühendumuse puudumist reeglitepõhisele rahvusvahelisele korrale. See on selle korra vastu alustatud laiaulatuslik rünnak. USA on muutunud paariariigiks.

Ja ka selles osas joondub ta diktatuuridega. Selline käitumine on omane autoritaarsetele režiimidele. Nii nagu nad ei pea kinni seadustest oma riigi sees (Trumpi administratsioonil kulub tõenäoliselt vaid loetud päevad, et trotsida oma esimest kohtuotsust ), ei tunnusta nad ka rahvusvahelist õigust. (Samuti ei pea nad kinni muudest reeglitest – märkasite, et nad petavad ka spordis? Nii nagu Trump.)

Asi pole ainult selles, et demokraatlik maailm ei saa enam Ameerikale loota. Asi on selles, et Ameerika, Trumpi juhtimisel, ei kuulu enam tingimata demokraatliku maailma hulka: ei ole enam täielikult demokraatlik oma siseasjades ega pühendunud teiste demokraatlike riikide heaolule, vaid on neile vaenulik. Kui rahvusvahelist korda soovitakse säilitada, tuleb seda teha osaliselt ka Ameerika vastu. Ning kindlasti tuleb see uuesti üles ehitada ilma Ameerikata.

Tuleb loobuda igasugustest katsetest Trumpi sõjanduse küsimustes lepitada, lootuses „hoida NATO koos” ehk koos Ameerikaga. See ei tugevda NATO't, sest Trump on sellele organisatsioonile sisimas vastu. Meie soov temaga kokkuleppele jõuda muudab NATO üksnes väljapressimise tööriistaks tema käes.

Peame silmitsi seisma ebameeldivate faktidega. NATO kui Atlandi-ülene demokraatlik liit on surnud. Edaspidi lasub Euroopa kaitse Euroopal endal. (Ja Kanada kaitse? Oleme Ameerika ja Venemaa vahel, samal ajal kui Arktika muutub aina ahvatlevamaks sihtmärgiks. Meil tuleb kiiresti liitlasi leida.)

Sama kehtib ka Maailma Kaubandusorganisatsiooni ja teiste rahvusvahelise koostöö mehhanismide kohta, mis loodi pärast Teist maailmasõda ning kus Ameerika kunagi olulist rolli mängis – need tuleb nüüd kas ametlikult või tegelikult uuesti üles ehitada ilma Ameerikata. Me vajame uusi kaitseliite, teistsuguseid kaubanduskokkuleppeid ja muudki.

See ei ole meie valik. See on Ameerika, või vähemalt Trumpi administratsiooni valik. Seetõttu peab demokraatlik maailm kohtlema Ameerika Ühendriike samamoodi nagu teisi autokraatlikke riike: mitte kui liitlast, keda tuleb kaasata, vaid kui vastast, keda tuleb ohjeldada.“