Enne kui blogi jutu lugemiseks edasi rullite, vaadake ja kuulake allolev YouTube'st (jah mul on sõltuvus😜) leitud video lõpuni. Edasise jaoks väga oluline, et mu järgnevat arutluskäiku ära ei spoilerdaks.
Tublid, kes kannatlikult lõpuni vaatasid😍, ülejäänud on tüüpilised pidu rikkuvad ludrid😝. Nüüd öelge ausalt, milliseid emotsioone tekitas. Ärge üritagegi väita, et mitte mingisuguseid, nii tundetud soomeugri mühakad te ometigi olla ei saa.
 |
| Hollandi õllega tagaaias mõlgutamas mõtteid kuidas Euroopa uuesti suureks teha😁 |
Minus igatahes tekitas mõnusat surinat, äratas tuttava ürgse ühtekuuluvustunde ja jõu ülistamise instinkti. No vaadake ise, kas pole mõnus end eurooplasena tunda ja minna relv käes kõikvõimsana meie ühist Euroopa "isamaad" (patria) kõige kurja eest kaitsma! Paar õltsi hinge alla ning küllap oleksin valmis ka naabreid "vabastama" asuma🤪
Ehkki arvasin end propagandale immuunse olevat, on õigetele nuppudele vajutades ja õiges situatsioonis võimalik ka minusuguses tuimas tüübis loogilise mõtlemise ja ratsionalismi kihtide alla peitunud ürgseid instinkte äratada. Paarkümmend aastat tagasi oleksin muigega vaadanud, praeguses maailmapoliitilises olukorras pani mitmed keeled resoneerima.
Propagandal on uskumatult tugev mõju. Tänapäeva maailmas eriti, kus AI juhitud massimeedia kampaaniatega võimalik sekunditega miljonite indiviidide teadvusse tungida. Vene propaganda kõlakojas olevad inimesed järgivad entusiastlikult oma võimurite poolt ettesöödetud jutupunkte sooritades riigi ja õigeusu auks "suurima hüvangu" nimel õõvastavaid kuritegusid.
USA valitsev klikk on õppinud parimailt: esiteks alluta sõjavägi ja luureteenistus parteilisele kontrollile, siis hakka massimeediat kontrollima ja valitud vähemusi taga kiusama ning lõpuks korralda mingi korralik kriis (majanduslik läbi tollitariifide, poliitiline välisvaenlasele suunatud), et demokraatlikke vabadusi piirata ja rahvast koondada kunstlikult loodud vaenlase vastu.
Noh, mis tundeid video tekitas, olete uhked EUROOPLASED? Isegi peale eelnenud arutlust ei suuda ma raputada maha euronatsionalismi puhevil rüüd. Aga mis meil eurooplastel (kanadalastel, austraallastel, ... jne ...) üle jääb, tee või tina, lihtsalt alla andmise ja ühe või teise diktaatori võimukepi järgi tantsimisega ei kavatse ilma vastu punnimata leppida ... või kuidas?🤔
Ma ei vaadanud päris lõpuni, nii vastik oli. Ei mingit "jess!" efekti, eilne õhtusöök ajas üles. Ilma naljata, minus on peidus pisike närviline patsifist, tavaliselt ketiga keldris kinni, seekord sai käed vabaks.
ReplyDeleteMa ka ei vaadanud lõpuni. Aga sellepärast, et igav hakkas. Äkki see "kahurid mürtsuvad ja miinid plahvatavad, õudselt äge" on mingi meeste teema? Ma ei viitsi ka mingeid sõjafilme vaadata, absoluutselt yawn.
DeleteMa vaatasin pärast lugemist.
ReplyDeleteMa olen juba mitu aastat väga sõjakas meeleolus, seega ma mingit üleskutset ei vaja.
Ma ei vaadanud (jaa, ma olen tuntud peorikkuja), aga "teeme euroopa uuesti suureks" ei ole tegelikult hetkel muud, kui karjuv vajadus. Õigupoolest on see mõnes mõttes vajadus olnud juba mõnda aega, lihtsalt karjuma hakkas alles hiljuti. Ja sinna juurde, pange tähele, on Euroopal endal Ukrainat hädasti vaja, seda nii viljaaidana kui ka haruldaste muldmetallide maardlana. Globaalne küla on lihtsalt liiga spetsialiseerunud, see on alati riskikoht, meenutagem kasvõi kiibikriisi pärast... misseoli, tsunami? Maavärin? Rääkimata võimalusest, et siin-seal aegajalt ikka mõni hull võimule saab.
ReplyDeletePärast vaatan. Aga mul on nõukaaegne immunisatsioon propa vastu taga.
Sa pigem eelistanuks K.Harrist praegu presidendina?
ReplyDeletema arvan vene üldsuse kohta pigem, et passiivselt, loiult, mitte entusiastlikult. "mis ma ikka teha saan". kõige entusiastlikumad on seal vanamutikesed, aga nemad ei pea päriselt sõdima minema.
ReplyDeleteviitan jälle Kamil Galejevile, kes väidab, et venemaal pmst puudub avalik arvamus. Seal on selle asemel avalik konsensus. ettekujutus, millist juttu on okei rääkida, millist mitte (olenemata sellest, mida päriselt mõeldakse, see viimane ei ole üldse oluline). ja kui inimestele hakkab tunduma, et see konsensus asub teises kohas, võib see ülikiiresti muutuda. see ei ole fanatism, vaid ülim ettevaatlikkus.
notsu