Wednesday, March 5, 2025

Rekordiline liulaskmine

Pargi vigursõidu raja kõrval nõlvadel laskusin

Ma hakkasin mõtlema, kust see vastlapäeva liulaskmise komme tuleb. Rahvakommete osas olen täielik võhik, seega küsisin tehisarult, tema vastus:

Vastlapäeva tähistatakse kristlikus traditsioonis kui viimast päeva enne suurt paastu, mis algab tuhkapäevaga. See on liikuv püha, mida peetakse seitse nädalat enne lihavõtteid, tavaliselt veebruaris.

Eestis ja teistes Põhja-Euroopa maades on vastlapäev seotud talvise meelelahutuse ja rahvapärimustega, nagu kelgutamine ja seajalaluude käiamine. Samuti süüakse sel päeval traditsioonilisi toite, näiteks hernesuppi ja vastlakukleid. Rahvapärimuse järgi ennustati vastlapäeva järgi ka saagikust – mida pikem liug kelguga sai, seda parem lina- ja viljakasv tuleval suvel oodata oli.

160 km suuskadel, tippkiirus 86.4 km/h

Ehkki liulaskmisel eeldatakse kelgu kasutamist ei leia mingit head põhjendust, miks ei läheks muud moodi liu laskmine arvesse. Suuskadega, uiskudega või isegi tavaliste jalatsitega jäätunud lompidel nagu lapsena alati suure rõõmuga sai teha igal pool kus vähegi jääd leida võis. Seekord pooljuhuslikult sattusin vastlapäeval suusamäele ja sellega seoses tegin kindlasti elu pikima ja ka kiireima liulaskmise. 160'st arvesse läinud kildist võin julgelt 100 lugeda lumel libisemise arvesse, ülejäänud 60 tõstukitoolis mäest üles, no ei viitsi ju pidevalt moblat näppida, et marsruudi registreerimist peale ja maha lülitada. 

Lumi oli kõva ja kohati jäine, pind äärmiselt libe ja rahvast suht minimaalselt mistõttu otsustasin kiiremaid laskumisi ette võtta. Vahetasin peale esimest õllevaheaega Atomicu slallikad pikemate ja stabiilsemate Fisheri GS suuskade vastu. Täitsa otse mäest alla tuhisedes saavutasin maksimaalseks kiiruseks 86.4 km/h, sellise tempoga rattaga küll sõita ei julgeks. Nõlvad suht siledad, enamuse künkaid lasin põlvedega läbi, paar korda oli ka lühikest õhulendu. Hoidsin end ohutuse mõttes raja keskele, et kukkumise või suusa alt ära tulemise korral hooga metsa ei lendaks. Jube lahe kihutada, alla jõudes piisab lihtsalt keha sirgeks ajamisest, õhutakistus vastu rinda tekitab tunde nagu sõidaks patja sisse, suurema hoo võtab kohe maha.

Kuidas te kallid lugejad vastlaid veetsite, kas õnnestus liugu lasta või tähistasite vastlakuklite pugimisega?

5 comments:

  1. Mina valmistasin õhtusöögi, armas abikaasa tõi oma firma vastlakukleid kahe erineva vahukoore ja vaarikatega:) Enda seljas liugu lasta ta ka ei lubanud!

    ReplyDelete
  2. Ma arvan, et Tallinnas polnud kusagil liugu lasta :) Lastest kahju, neile on see ju oluline. Aga ise ei kurvastanud. Ühe kukli sõin. 3,90 maksis, seega sai antud üsna tummine panus Eesti majandusse :D

    ReplyDelete
  3. Tartus ka lumi juba läinud.

    ReplyDelete
  4. Ei lasknud liugu, kuklit ei söönud, meelest läks ära tegelt, et vastlad.

    ReplyDelete

Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!