Gravitatsiooniliselt kõige stabiilsem olukord on selline kus üks keha ülejäänuist nii palju suurem, et kõik tiirleb tema ümber nagu päikesesüsteemis. Kahe gravitatsiooniliselt seotud keha puhul on lihtne nende liikumise orbiite välja arvutada, kuid nagu teada ei ole kolme keha süsteem stabiilne kui erijuhud (väga suured massi või distantsierinevused) välja jätta. Miks ma sellest kirjutan - sest praegune maailmapoliitiline olukord tuleb silmi ette ... pigem küll nelja keha süsteemina. Otse loomulikult on nelja keha puhul ebastabiilsus veelgi suurem ... kui erijuhud välja jätta😁 Nagu kõrvaloleval pildil võib näha on kaksiktähesüsteemis vaid sinised piirkonnad planeetidele stabiilsed.
Maailma poliitilise süsteemi analüüsimiseks võiks selle jagada jämedalt piirkondadeks, millel sarnased huvid ja siis vaadata nende mõjujõudu ehk massi😜 Mõjuvõimu määravad viis näitajat: kolm olulisemat on majanduse suurus, sõjaline võimsus ja poliitiline mõju, lisaks territooriumi suurus ja rahvaarv.
USA on number üks nii majanduse kui sõjalise jõu poolest kuid hakanud tänu uue presidendi poliitikale kaotama poliitilist mõju ja kui nii jätkub siis kannatab ka majandus. Territooriumilt USA kõrgemas liigas kuid rahvaarvult keskmike hulgas. Hiina on lähedane teine: nii majanduse, sõjanduse kui poliitilise mõju vallas, rahvaarvult suurim ja territooriumi poolest samuti suurte hulgas. EU majandus Hiinaga sarnane, sõjaliselt paberil kolmas võimsus kuid tegelikkuses suur küsimärk seoses ühtse juhtimise puudumisega. Rahvaarvult keskmik nagu USA, territooriumi poolest pool võrreldes USA või Hiinaga. Vene on ainult territooriumi ja tuumaarsenali poolest suur tegija, konventsionaalne sõjaline võimsus jääb teistele kolmele märgatavalt alla. Majanduslik kääbus, samal tasemel Kanada või Põhjamaadega, poliitiliselt mõjult keskmike hulgas eelkõige tänu oma tuumapotensiaalile. Rahvaarvult väikseim, kümnendik Hiinast, kolmandik EU'st.
Väikeplaneetide hulka võib liigitada Aafrika, India, Jaapani, ülejäänud Aasia, Canada, Brasiilia, ülejäänud Lõuna-Ameerika, Austraalia. Neid üritavad neli suuremat oma orbiidile tõmmata kas väikeplaneetide või kuudena.
Kahekümnenda sajandi lõpukümnend ja kahekümne esimese esimene dekaad võis olukorda vaadelda süsteemina kus päikese roll oli USA'l, kelle ümber ülejäänud maailm keerles. Hiina hakkas tasapisi saavutama üha suuremat mõjujõudu ja siis kerkis suht ootamatult tuhast vene ning viimastel kuudel on USA ülikiire mõjuvõimu kaotus ning Euroopa esialgu veel potensiaalne esiletõusmine vee sogaseks ajanud.
Momendil paistab, et tegu unipolaarse süsteemi muutumisega kaksiktähe süsteemiks, kus tähtede osa mängivad USA ja Hiina ning hiidplaneetide roll venel ja Euroopal. Päike on kiiresti massi kaotanud. Õnneks pole neli keha võrreldavate massidega, USA ja Hiina mõjuvõim venest ja Euroopast hulga suurem.
Kui nelja keha süsteem on katastroofiliselt ebastabiilne siis kaksiktähesüsteem võib täiesti stabiilne olla. Suureks küsimuseks kuhu kaks hiigelplaneeti paigutuvad. Kui enne oli nende orbiit selge siis praegu tõukab USA endast kõiki teisi eemale. Hiina seevastu üritab lisaks venele ka pisiplaneete (Aasia, Aafrika, Lõuna-Ameerika) enda orbiidile meelitada. Euroopa soovib massilt kasvada kuid eelistab pigem iseseisvust eriti peale USA poolt eemaletõukamist. Olukord mis võib tekitada ebastabiilse 3 keha probleemi kui loodejõud Euroopat just tükkideks ei rebi.
No comments:
Post a Comment
Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!