Vigadest (mitte)Õppimisest

On siin blogis saanud kilgata: "Tark õpib teiste vigadest, loll ei õpi enda omadestki". Olen end ikka targaks pidanud aga võta näpust. Just kirjutasin oma põlveprobleemidest ja sellest, et nüüd peaks veidi aega rahulikumalt võtma. Olen ju nii ise kokku puutunud, kõrvalt näinud kui lugenud (jah sind Rents pean silmas) spordivigastustest ja neile järgnevast taastumisest ning inimese vastupandamatust soovist liiga vara, enne lõplikku paranemist, uuesti jõu ja ilu trikke sooritama hakata. Pühapäev jäi suusatamine katki kuna jalg lihtsalt enam ei kannatanud välja, esmaspäeval oli põlv paistes, valus ja kange nagu pakk. Teisipäeval puhkasin kodus ning üritasin võimalikult vähe liikuda (tavalise keskmise 15000 sammu asemel kogunes 5000), kolmapäeval oli veidi parem aga põlv oli ikka tundlik, isegi ettevaatlikult liikudes põlveõndla kõõlused valusad ja aeg-ajalt käis terav valusähvakas kusagilt paremalt küljepealt läbi.

No ja siis saabus neljapäev, öösel polnud miskit häda, sain edukalt igas asendis magada ilma et põlv valutanuks. Hommikul koera jalutama viies ettevaatuse mõttes päris tavalise sammuga ei astunud, natu kange oli ikka veel. Kuid pooleteisekildise kõnni jooksul läks tunne heaks, täitsa nagu poleks miskit häda olnud. Koju jõudes kargas pähe ketserlik mõte: võiks ju natuke proovida sörkida. Parem mina küll üritas mõistust pähe panna, aga see pisike kuradike vasaku kõrva taga sosistas: "Ainult natuke proovid, no mõned sammud, lihtsalt vaatamaks, kas ikka mäletad kuidas jooksmine käib". Mõistus vaidles vastu: "Ära mängi lolli, kannata paar päeva ja lase paraneda, muidu teed rohkem viga ja pead pikemalt pausi pidama". Kuradike: "Pane lihtsalt tosssud jalga, jaluta nendega, ega ju jooksma ei pea". Nii see vaidlus kestis mu peas kuni äkki avastasin end tänavanurgalt jooksuvormis pulsikella sättimas.

Lolliks olen läinud või, mille kuradi pärast ma kella jooksurezhiimi peaks panema kui ainult veits sörkida kavas? Kuradike muheles: "Ainult mõned jooksusammud, alati võid ju kella stoppida või tulemuse kustutada kui see mõttetult lühikest distantsi või aeglast kulgu näitab". Tonksasin näpuga ja entusiastlik hääl teatas: "Your running session has started!". Alguses võtsin ikka väga rahulikult kergelt sörkides ja ettevaatlikult pehmelt vasakut jalga sättides. Tasapisi tekkis kindlam tunne ehkki paar korda oli kerget valu tunda. Paarsada meetrit sörgitud mõtlesin, et jooksen veel veidi, saab mingigi distantsi kirja. Nagu iseenesest viisid jalad tavaringi peale, kuradikese kõhistavat naeru oli kuulda.

Ja siis teatas kell esimese kildi aja, viis pool minti on aeglasem kui mu poolmaratoni tempo. Seni igatahes ei andnud põlv tunda, sörgin veel veidi. Teine kilt kulges kiiremini kuid aeg ikka üle 5 mindi. Kolmanda juures hakkas normaalne jooksutunne sisse tulema. Ise ka imestan kust võtsin jõu ja mõstuse, et tavalise seitsme kildi distantsi asemel lühema viieka valisin. Lisasin veits tempot ja viimased kaks läbisin juba nelja poole mindiga. Koju jõudes polnud põlvevalust lõhnagi, ainult trepist üles minnes vasak jalg väsinum. Loputasin end kiirelt kastmisvooliku all, miinuskraade enam oodata pole seega hakkasin eelmisest nädalast hommikust dushi aias võtma. 10 kraadise õhutemperatuuriga jahutab külm vesi mõnusalt jooksukuuma keha maha.

Praegu istun IKEA lebotoolis läpaka taga, nillin kohvi ja murran pead kuidas selline lollus võiks mõjuda põlvele, kas saan iseseisvalt toolist püsti või pean ootama kuni kaasa koju tuleb😜 Üleüldine enesetunne on samas super nagu ikka peale füüsilist pingutust, jääb vaid loota, et õnnehormoonid liiga tugevalt füüsilist valu ei varjanud. Eks ma täiendan õhtupoole kuidas põlv end tunneb. Nii või teisiti, isegi kui õnneks läheb annan aru, et polnud mõistlik ja kindlasti ei propageeri ega soovita teistele sellist "taastusravi".

Aga muidu on meil varsti kevad. Kirss maja ees alles pungas kuid nartsissid juba kollakaid õisi välja pitsitamas. Delfist lugesin üllatusega Türil õitsvatest kirssidest, siin pole veel lõhnagi. Tavaliselt Toronto kevad kaks kolm nädalat Eestist ees, see aasta paistab maha jäävat. Aga kui soojad ilmad ükskord tulevad siis täiega, temperatuuride mõttes siin kevadet suurt pole, talv keerab natukese ajaga kuumaks suveks nagu kontinentaalsel kliimal kombeks.