Valimised

Mina valisin selle partei poolt
Nende loosung on südamelähedale:
Koos võime valitseda tervet Galaktikat😁

Meil siin on valimised, Kolm järjestikust liberaalide valitsuse all elamist oli inimesed ära väsitanud ja liberaalid mugavaks muutnud. Paratamatult tekib stagnatsioon, kui võimu juures püsimiseks eriti pingutama ei pea. Trudeau noorem muutus lõpuks nii ebapopulaarseks, et omad pidid ta maha võtma. Populaarsusküsitluste põhjal oli liberaalide seis väga vilets, konservatiividel terve eelmine aasta paarikümnepunktine edu, mis tähendas 99% valimisvõidu võimalust. No muidugi muutusid konservatiivid omakorda mugavaks, mitte kuidagi ei saa sellist edu kaotada, eriti nii ebapopulaarse valitsuse puhul ... või siiski saab???

Kolm suht erakorralist sündmust muutsid olukorda mõnevõrra ootamatult ja täiesti kardinaalselt. Esiteks sunniti liberaalide kauaaegne juhtfiguur Trudeau tagasi astuma. Sel momendil jaanuari algul oli konservatiivide populaarsus 42% liberaalide 21% vastu, isegi tavapärane peksupoiss NDP hakkas 19%'ga kannale astuma. Kahe kuu jooksul tõusis liberaalide toetus 10 punkti samal ajal kui konservatiivide oma suurt ei muutunud - 30% versus 40%. Uueks partei juhiks valitud ja seega automaatselt peaministriks määratud Mark Carney osutus perfektseks valikuks. Tegu on mehega, kes majanduses väga tugev. Ta juhtis edukalt Kanada panganduse 2008-2009 kriisist läbi, peale seda oli aastaid Briti keskpanga juht, võimaldades UK'l ilma suuremate jamadeta Brexit üle elada.

Aga just majanduslik olukord oli enamuse kanadalaste rahulolematuse põhjuseks. Mujal maailmas võib imestada, et mis mõttes, teil ju kõik nii hästi. Objektiivselt muidugi ongi, eriti kui võrrelda absoluutse enamuse maailma riikidega. Rahulolematuse põhjustas asjaolu, et sel ajal kui paljud teised riigid liikusid tasapisi edasi tammus Kanada suht paigal - vahe vähenes ehkki Kanada oli ikka veel ees paremate hulgas. 

Parteide populaarsuse muutumine

Liberaalid leidsid, et sellises seisus tasub minna panga peale ja erakorralised valimised välja kuulutada lootes trendi jätkumisele. Kõigile selge, et tänu USA presidendi kaubanduspoliitikale ootavad ees majanduslikult rasked ajad ja ükskõik kas oled süüdi või mitte - valitsev partei saab sita enda kaela. Liberaalide jaoks tegu win-win olukorraga. Kui konservatiivid võidavad ja majandus kukub on järgmistel valimistel kindlustatud liberaalide edu, kui nad ise võidavad, saavad järgmised 4 aastat valitseda ning äkki suudavad nelja aasta jooksul tugeva majandusmehe juhtimisel mudast välja rabeleda.

Kolmas ja kõige suurem vapustus oli mitte Trumpi valimine vaid tema tegutsemine, eriti Kanada suunalised väljaütlemised. Kui naaber ähvardab sind okupeerida ja 51'ks osariigiks kuulutada ning paneb tollid peale, et majanduslikult survestada ühendab see rahvast rohkem kui miski muu - klassikaline ühise vaenlase sündroom. Isegi Quebecki separatistid eelistavad pigem Ottawa kui Washingtoni võimu all elada.

Põhiküsimuseks neil valimistel kujunes: kes on parim valik Trumpi vastu võitlemiseks. Kuna sõjalist aktsiooni ameerika poolt siiski ette ei kujutata ja majanduslik sõda juba käib pole imestada, et inimesed usaldavad kandidaati, kelle resümee majanduslikust küljest kõige mõjuvam, ehk siis Carneyt. Ja seda vaatamata liberaalide üldiselt ebapopulaarsele poliitikale. Carney tegi ka paar väga populaarset liigutust, millest osavaim süsinikumaksu tühistamine. Ja juhtuski uskumatu, aprilli keskpaigaks möödus liberaalide toetus konservatiividest saavutades 43% juures 5 punktise edumaa ning lausa 99%'se valimisvõidu tõenäosuse. Valimiste eelõhtuks toetused veidi lähenesid kuid liberaalide võit on endisel pea kindel. Momendil jälgin huviga olukorra arengut kuid erilist pinget ei paista olevat, liberaalide edu liiga suur.

Valimiste eelõhtul liberaalide võidu tõenäosus 89%, enamusvalitsus 70%

P.S. Mis mind personaalselt liberaalide juures kõige rohkem häirib on totralt populistlik tulirelvade poliitika, oluliselt karmim kui enamuses maailma riikides. Tulemuseks, et kurjategijatel on relvad kuid seadusekuulelikel kodanikel praktiliselt võimatuks tehtud käsitulirelva omamine.