Võtan viimast!

Kaugelt auto aknast vaadates nõlvad lumised

Kolmapäeval tollisõja kohta jooksvalt kommentaare kirjutades viskasin vahepeal pilgu ilmakanali peale. Midagi rõõmustavat polnud ... no selles mõttes muidugi, et ilmad kisuvad soojemaks ja lume lootust eriti enam pole. See mis veel nõlvadel alles sulab hoogsalt. Esialgu oli plaanis tütrega nädalavahetusel mäele minna aga siis selgus, et tal mõlemad päevad kinni ja pealegi ähvardab nii reedel kui pühapäeval vihma.  Neljapäev seevastu paistis täiesti mõistlik suusailm olema hommikuse miinuse ja lõunase paari plussiga, päikest küll polnud kuid kõike ka ei saa. Astusin enne tööpäeva lõppu ülemuse juurest läbi ja ütlesin, et mul on vaja stressipuhkust. Too tegi suured silmad, sest ehkki nii mõnedki kasutavad seda nippi lisa vabade päevade võtmiseks, pole mina seni veel teinud. Pealegi olen tuntud kui külma kõhuga kodanik, keda miski ei häiri. Enne kui boss vastata jõudis lisasin, et lume kiire sulamine tekitab stressi, muudkui muretsen kas ikka jagub nädalavahetuseni. Ülemuse nägu läks naerule - sellise asjaga ei saa tõepoolest riskida, mitu päeva tahad? Homsest piisab vastasin ja oligi tehtud.

Ameerika kohal päike loojub

Seega jäi tollisõja kommenteerimine pooleli, eks hiljem jõuab kui üldse mõtet. Omaette põnev muidugi ajajoon üles märkida aga uudisteportaalisid jälgides oli selge, et sama tegevusega oli hulk professionaalseid kommentaatoreid ja spetse hõivatud. Mul poleks miskit uut lisada, lihtsalt Trump suudab ikka veel üllatada oma jõhkra ja ülbe igasuguseid seadusi rikkuva käitumisega. Börsi manipuleerimine kasusaamise eesmärgil on nii läbinähtav kuid ta isegi ei viitsi seda varjata. Küll on hea - kui positsioonid õigel ajal likvideeritud ei pea muretsema turu hüplemise pärast. Teenimiseks peab olema presidendi sõber või kabineti liige, kõik muud võimalused puhas juhus. Ja isegi sellest ei pruugi piisada kui uskuda, et majandusminister kuulis tollimäärade edasilükkamisest esimest korda sotsiaalmeediast.

Paljad laigud nõlvadel

Suusatamiseteema juurde tagasi tulles olen rahul, et sai mäele minna. Lund on vahepeal kõvasti vähemaks jäänud, avatud vaid viis nõlva. Hommikupoolik jäisem ja kiire mägi, pealelõunal hakkas sulama ja läks pehmemaks aga täiesti sõidetav. Viimane poolteist tundi saime isegi lörtsi, mis suusaprillide nähtavust kõvasti vähendas. Rahvast oli õnneks vähe, tõstukisabasid polnud ehkki vaid üks tõstuk töötas. Uhasin järjest üheksast poole viieni võttes vaid kaks õlle ja näksi pausi. Päeva lõpuks kogunes 127 kilti ja sel aastal juba üle 1200, seega hooajapilet on igati täie ette läinud.

Mul õnnestus päris suurel kiirusel selle aasta teine korralik mats panna, seekord 100% oma viga. Kõik käis nii kiiresti, et ei saanud arugi mis täpselt juhtus, ainus selge mälupilt: lendan selg ees mäest alla parem jalg ette õhku tõstetud, suusk vertikaalselt võrreldes mäepinnaga. Jäin teise suusa tagumise otsaga kuhugi kinni, järgnes õhulend ja hirmsa pauguga selili kuklaga vastu maad nii et momendiks lõi pimedaks ja silmist sädemeid. Korralik kiiver kulub tõepoolest marjaks ära. Sirakil mäel jalad ülespoole ei tundunud, et miskit peale põrutuse oleks viga, isegi suusad polnud jalast tulnud, no nad mul suht tugevalt võistlussidemetel 9 peal kinni ka. Ajasin end püsti, küünarnukk oli veidi valus aga sõrmed kuulasid sõna ja liigeses ei teinud eriti haiget. Üks suusataja tõi mu kõrgemale maha jäänud kepid ära.

Jäätormi laastamistöö metsas

Muidu väärib märkimist, et jäätorm oli kõvasti kahju teinud. Metsas hulk puid ja oksi murdnud, piirkonnas ikka veel mõned majad elektrita isegi kaks nädalat hiljem. Mägi oli lausa 11 päeva suletud kuni elektriliine remonditi ja radadele langenud puud eemaldati. Tõstukitoolis oli kandvaks jututeemaks USA president, tema majanduspoliitika ja annektsiooniplaanid. Õige mitmed väljendasid arvamust, et tüübist tuleks ükskõik milliste meetoditega lahti saada, kahetseti avameelselt tolle venna sihtimisoskust, kes edutult eelmisel suvel üritas. Peab ikka midagi väga pöörast tegema, et muidu oma rahumeelsuse ja viisakuse poolest tuntud kanadalased panna mõrtsukaplaane diskuteerima.

P.S. Õhtul kodus vaatasin end üle. Mõned sinikad, küünarnukk ja kael veidi valulik aga muidu täitsa vinks-vonks olemine. Paistab, et kiiver päästis isegi peapõrutusest, eisalgne tuikamine ja uimasus kadunud.