Hooaja lõpp

Kogu hooaeg esmaspäevast reedeni 9AM-9PM
nädalavahetus 3:30PM-9PM  299CAD (200EUR)

Täna ostsime ära järgmise suusahooaja piletid, kevadel saab soodsamalt. Eks mäeomanikel hea raha kohe kätte saada ja pealegi lootus, et pileti ostnud tüüp jääb suvel auto alla või satub mingisse õnnetusse, mis suusatamise võimatuks teeb. Küllap on nad statistikat teinud arvestades millise hinnatasemega plussi jäävad, ehk mitu piletiostjat kunagi mäele ei jõua. Natuke nagu pensioni arvestamine - riik või ettevõte teavad kaua keskmine kodanik elab, mille järgi ka eelarve arvutatakse. 

Eri vanusegruppide hinnakiri

Minul on kavas juba põhimõtte pärast võimalikult palju suusatamas käia ja kaua elada, et finantsiliselt plussis lõpetada😜 Nii või teisiti on 200 euri eest mäesuusa hooajapilet Ontario parimas suusakuurortis hullult odavalt saadud. 1000 Euri eest eest saaks sihukese, millega võib piiramatult suusatada rohkem kui 60's Ameerika suusakuurortis pluss mõned Euroopa omad. Seda pole mul enne mõtet kaaluda kui pensile jään.

Allpool kohati muda ja kivid väljas

Tipus päris ilus lumine

Pühapäeval olin viimast korda sel hooajal mäel. Hommikul jääs nõlvad muutusid kiirelt päikese käes lödiseks ja pehmeks. Kõige mõnusam oli ennelõunal kui pind veel suht kõva kuid randid võtsid täiega pehmet märga jääd. Sellised olud väsitavad jalgasid, pidevalt oled pinges ja pead tähelepanelikult lumepinda jälgima. Siin-seal tuli jääpuru alt välja nii muda, rohtu, juurikaid kui isegi kive, vanade suuskadega polnud kahju sõita. Mingi moment hakkas vasak põlv haiget tegema, seesama mida trepist lohakalt alla astudes veidi väänasin. Esialgu ei pööranud suurt tähelepanu, panin rohkem koormust paremale jalale ja kihutasin edasi. Peale teist õllepausi püsti tõustes oli põlv kange. Mis mõttes, selline pisiasi nüüd suusatamist segama ei hakka. Paraku ei vedanud lõpuni välja. Kui põlv hakkas liialt valu tegema polnud enam mõnus sõita, nii proff ma pole et ühel jalal sulalumes liuelda. Kartsin ka kukkudes hoopis pahasti häda saada, seega kuulutasin kolme ajal, poolteist tundi enne tõstukite sulgemist, hooaja lõppenuks. Positiivse külje pealt hea, et põlv alles hooaja viimasel päeval lõpu eel sundis suusad kokku korjama.

Aias lilled õitsevad, pole lume lõhnagi

Öösel kurivaim tuikas, et magada saaks panin padja põlveõndla alla, sest sirgelt ei kannatanud olla. Järgmine päev oli põlv paistes ning jalg kange nagu pakk. Jooksma mineku peale ei saanud mõeldagi, tööl lonkasin ja vedasin vasakut jalga järgi. Teisipäeval läks veidi paremaks, paistetus alanes ja põlv paindus kuid kükitada ikka ei kannatanud. Jalutuskäigu asemel lasin koera aeda, võtsin õlle ligi ning istusin ja jupitasin eelmine nädalavahetus lõigatud viinamarja ning kiwi vääte. Kuivad põletasin grilli peal, tooremad sidusin punti ja viskasin heki taha kuivama. Plaanis oli kodus suurem korrastamine teha, suusariided pesta ja varustus korda sättida uut hooaega ootama. Paraku plaaniks see jäi, vähemalt riided said pestud ja nädala toidupoekäik sooritatud.