Hiina trumbid

USA riigivõlg ja võlausaldajad

Trump pani kaitsetollid 90 päevasele pausile. Miks ta seda tegi? Arvamusi on erinevaid, kuid üks tõenäolisematest paistab mõju USA riigivõlakirjadele. Nimelt jõudis pärale arusaamine, et USA majandus ja riik laiemas plaanis ei pruugigi olla nii stabiilne nagu seda väga pikka aega arvatud. Eriti praeguse presidendi ja sellise kaitsetollide poliitika puhul. Varem võis alati majandusliku või poliitilise ebakindluse puhul loota USA riigi võlakirjadele kui kindlale ehkki madala tootlikkusega investeeringusse. Kui usaldusväärsus hoiab laenuprotsenti all siis ebakindlus tõstab seda ja näiteks eile tõusis 10 aastaste võlakirjade protsent 4.52%'le. 

Võttes arvesse USA riigivõla suurust üle 36 triljoni momendil on igal pisemalgi protsendi muutusel tõsine finantsiline tagajärg. Praegu moodustavad ainuüksi võlaprotsendimaksed 19% USA riigi eelarvelistest kuludest. Välisriigid omavad 25-30% USA riigivõlast, föderaalreserv 30% ja USA institutsioonid ning kodanikud 38%. Üks võimalus Ameerikale survet avaldada on riigivõlakirjade massiline müümine näitamaks usaldamatust ja seega tõstes protsenti. Kui trend peaks levima viib see USA pankrotti, kuna riik ei jaksaks protsente maksta, rääkimata võla tagasimaksmisest. USA pankrott pole küll kellegi huvides, sest lõhuks kogu maailmamajanduse süsteemi ning oleks ettearvamatute tagajärgedega. Samas annab suht mugava mõjutusvahendi võlausaldajatele riikidele, sealhulgas Hiinale, Jaapanile ja EU'le.

Ilmselgelt USA eskaleerub ja Hiina vastab

Kuidas läheb Trumpi eesmärkidega?

1. Paremad kaubanduslepingud. Kahtlane, ehkki väidetavalt suheldakse kuni 75 riigiga, tekib küsimus kui palju annab kokku leppida, tollide nullimine ei lahenda USA põhiprobleemi kaubandusdefitsiidi näol.

2. USA tööstuse taaskäivitamine. Firmad võivad teha nägusid ja lubada kuid ilma stabiilsuse ja kindlate tagatisteta ei hakka keegi tootmist ümber paigutama ja Trumpi valitsus on kõike muud kui usaldust pakkuv.

3. Tollisõda Hiinaga. Täiemahuline sõda on käimas, Hiinalt järgiandmisi pole suurt loota. Pigem paistab Ameerika viimastest avaldusest (Hiinat ja selle juhte on hakatud kiitma😁) läbi, et otsitakse taandumisteed. Praeguste tollitasemete kehtima jäämisel kaubandus sisuliselt peatub ja teeb haiget mõlemale.

4. Riigitulude kasv. Uued tollitariifid peaks arvutuste järgi sisse tooma 2 triljonit järgmise 10 aasta jooksul samas kui maksude vähendamine eelkõige korporatsioonidele ja rikastele vähendaks sissetulekuid 5 triljoni võrra järgmise 10 aasta jooksul.

5. Madalamad tarbijahinnad. Absurd, 10% tollid maksavad keskeltläbi $1253 aastas ameerika majapidamisele rääkimata Hiina kui enamuse tarbekaupade tootja tollide maksumusest. Ainuüksi iPhone hind kasvaks umbes 30% võrra kui seda USA's toodetaks ja seda tehaste ehitamist arvesse võtmata.

Märkimisväärseim on siiski USA-Hiina tollisõda, mille initsiaatoriks loomulikult ameeriklased. Tõstaks eelkõige esile Hiina positsiooni. Tollitasemete tõstmisega pole enam kuhugi liikuda, sest sellise juurdehindlusega on väga vähe kaupu, mida tasub eksportida. Hiina rõhutas, et tal on ka muid vahendeid USA mõjutamiseks, kriitiliste metallide ekspordi peatamine, USA võlakirjade müümine, koostöö ülejäänud maailmaga. Viimasest jäävad silma Hiina sammud Aasia teiste riikide ja EU'ga koostöö suunal. Üldlevinud arvamuse põhjal on Hiina ülimalt sõltuv USA ekspordist, paraku moodustab see vaid 2% Hiina GDP'st. Autoritaarne riik nagu Hiina suudab selle alla neelata, aga kas USA saab hakkama ilma Hiina odava toodanguta - julgen kahelda. Kiiresti asendaja leidmine on sisuliselt võimatu. Kokkuvõttes mul raske uskuda, et Hiinlased ise esimesena helistavad, lõpuks peavad vaatamata ärplemisele seda ikkagi ameeriklased tegema. Piinlikku läbikukkumist serveeritakse ilmselt "Hea tahte avaldusena".

Ei maksa ka ära unustada, et Hiina-USA jõukatsumist vaatavad pealt kõik ülejäänud riigid ja teevad selle põhjal järeldused kuidas ameeriklastega asju ajada. Neile annab kindlust teadmine Hiina ja EU toetusest. Praegu jääb küll mulje, et Trump on natukese ajaga saavutamas seda millest USA suurimad vaenlased ei osanud unistadagi - USA majandusliku ja poliitilise ülemvõimu hävitamine maailmas, staatus ja usaldatavus on juba läinud. Sõjaline ülemvõim säilib ehk mõnda aega kuid ilma endise majandusliku võimsuseta isolatsioonis riigis mitte väga kaua. Presidendi ja valitsuse vahetumine võib seda protsessi pidurdada kuid mitte peatada.

Tramp on teinud USA'le mainekahju mida pole võimalik taastada. USA'd ei ole võimalik enam kunagi näha kui lääne kultuuri ja majanduspoliitilise süsteemi kõikumatut nurgakivi - see staatus on igavesti kadunud. Ei imestaks kui lähema paarikümne aasta jooksul oleme kahe impeeriumi (vene ja usa) langemise ja suurte segaduste ajajärgu tunnistajateks. Pole just kõige roosilisem tulevikuväljavaade, aga pole ka mõtet muretseda asjade pärast mida muuta ei saa. Vähemalt kuratlikult huvitavad ajad: uudiste jälgimine reaalajas pakub rohkem pinget kui põneviku lugemine või märulifilmi vaatamine😜