Munadepühad ja Temaatilised graafikud

Usupühade puhul vabade päevade saamine on Kanadas teatud mõttes küsimust tekitav. Meil nimelt usk ja riik lahus ning lisaks tagatud ka usuvabadus ning uskude võrdsus. Sellega seoses peaks loogiliselt võttes ju kõigi uskude pühad kuulutatama riiklikult vabadeks päevadeks. Isegi mina saan aru, et päris nii ei saa, sest ilmselt ei jääks üldse tööpäevi alles. Aga miks ainult ristiusu ja mitte teiste olulisemate ja laiema kandepinnaga uskude pühad? Riigiasutustes on juba hakatud kõiksugu gruppide ja uskumuste tähtpäevi ära märkima, osadest polnud ma varem kuulnudki. Sealjuures pole oluline mitte grupi suurus vaid valjuhäälsus nagu ikka.

Religiooni tähtsus Euroopas, Eesti ilmselgelt juhib vaid 6%'ga.

Mitteusklikuna olen piisavalt liberaalne, et logelemisega "tähistada" kõigi uskude pühasid. Nii nagu nõuka ajal ei tekitanud süümekaid maipühade või revolutsiooni aastapäeva eest vabade päevade saamine ei häiri ka lihavõtete nelja päevane lisapuhkus. Tegelt võiks teha nii, et iga usklik saaks vaid oma usupühade vabad päevad aga ateistid võiks kõigi uskude pühasid täie rinnaga nautida😜 Ärge nüüd tulge seletama, et ateistid ei tohiks üldse vabu päevi saada, nad niigi ilma jumalateta "kurvas" seisus, las siis jääb vähemalt vaba aja nautimine sel ajal kui teised oma religioosseid toiminguid läbi viivad. Korrektsuse mõttes peaks ära märkima, et usk rahva hulgas mingit sorti jumala olemasolusse on korrelatsioonis ülaltooduga ja ilmselt veidi kõrgemgi.

Samal veebilehel jäi silma ka huvitav kaart noorte üleüldisest eluga rahulolust. Eesti noored on üldiselt eluga vägagi rahul, rahulolevamad kui noored Soomes, Rootsis või Saksamaal. Mõnevõrra üllatavalt kõikse rohkem rahul Rumeenia, Kroaatia, Sloveenia ja Tshehhi noor põlvkond. Iseasi, milles täpsemalt seisneb "rahulolu" või  milliste küsimuste või näitajate alusel seda mõõdeti aga ei viitsinud sügavamalt tuhnida.