Rattasõit ja maasikas

Päevapilt: Metsmaasikad

Tutvusin esimest korda seestpoolt hooldekoduga, mulje jäi oluliselt positiivsem kui oleks võinud massimeedia info põhjal oodata. Pane või ennast järjekorda kui kolmekümne aasta jagu ette võimalik oleks. Seis on momendil muidugi suht segane, seoses seadusemuudatuste ja võimalike toetuste tõttu on järjekorrad kasvanud õige pikkadeks ja keegi ei oska ette ennustada palju aega võib kuluda. Ehk ainult too tüüp seal pilve taga nagu juhataja mainis.

Jasmiini hõngu terve maailm täis

Pealelõunal sõbraga rattasõit nii 70 kilti Keila-Joale ja tagasi, peatus ja suplus Vääna rannas. Rannas kohtasime seekord lausa topless näkki, kes oma koera kekseldes taga ajas. Nii kena pilti nautisid meiesugused härrasmehed täie rauaga. Tore küll kui kombed muutuks tagasi sellisteks nagu nõuka aja lõpus kui napi riietuse kandmine moes oli. Proovisime paaris kohas lõigata aga eriti ei õnnestunud. Google map näitas teid, mida tegelikult lihtsalt olemas polnud. Ainus suht hea mõte paekarjääri kõrvalt rattaga tolmavat kruusateed läbida - võit nii poolteist kilti. Esimesed metsmaasikad maitsesid hea ja jasmiinid õitsevad täiega, üks mu lemmiklõhnasid sireli ja piibelehe kõrval. Päeva lõpetas saunaõhtu sõpradega.

Linnupoeg

Päevapilt: Nõudlik pettunult mossis ilmega linnupoeg

Täna oli eriliselt pikk ja pausideta uni, kümme tundi ühte jutti. Oma algkooli pruudiga sehkeldamise pealt äratas mind karmilt ema telefonikõne. Pärast ainult mõtlesin, et huvitav küll kuidas neiu tegelt praegu välja näeb, parem kui ei tea, sest vahel pole hea omada liiga palju tõest infot. Ega ma arva, et isegi kaheksanda klassi tüdrukule enam apetiitne välja näeks😜 Nimelt näen unes oma noorusaegade sõpru ja sõbrannasid alati sellistena nagu nad tol ajal olid ja ennast ka. Mõni ime, sest kui hiljem pole näinud ja mingit ajakulu kristallgloobust ei oma, polegi võimalik näha sellisena nagu nad praegu on.

Täna viisin vanemad üle pika aja suvilasse. Neid rõõmustas, et suvila näeb välja ja lõhnab nagu 40 aastat tagasi kui värskelt valmis sai. Mingit kõdunemis või kopitamislõhna pole, sest täispuidust maja toetub betoonpostide peale, põranda alt käib tuul läbi, mis hoiab kuivana. Vaatasime ringi, tegime kohvi, sõime saiakesi. Süütasin isegi pisikese lõkke, suuremat ei julge ikka teha, vaatamata hiljutistele vihmahoogudele metsaalune krõbisevalt kuiv.

Risuhunniku sisse roomas pirakas nastik ja sealt puges välja suur linnupoeg. Tüüp vahtis mulle tükk aega otsa, lasi kuuldavale seeria nõudlikke piiksatusi ja ajas noka nii pärani kui vähegi sai. Lõpuks pani noka kinni, vaatas veel korra ja üritas siis jooksuga jalga lasta. Koba teine, loodetavasti peidab end ilusti ära, muidu lihtne saak kohalikele kassidele.

Õhtusöök ühele, magustoiduks jäätis mustsõstardega

Linna koju jõudsin alles seitsmeks, sõbraga rattasõidule vähe hilja minna. Ajasin tossud jalga ja läksin jooksuringile. Üllatavalt palju sportlikke inimesi sel ajal Harku terviserajal. Viiekas joostud hakkasin toitu valmistama. Praemuna on kujunenud mu firmaroaks. Praadisin viimased jaanipäevast üle jäänud sashlõkitükid ja lisasin kartuleid juurde. Salati tegin sõbra õpetuse järgi: kurk, tomat, sibul ja kaks küüslaugu küünt hakituna ning rohke rammusa hapukoorega üle valatuna. Pipart ja soola maitse järgi.

Kuninglikku õhtusöögi kõrvale pudel Saku heledat. Telekast uudisi vaadates jäi järjekordselt silma asi, mis mind häirib. Naaberriigi diktaatori kõnet võib ju mainida aga selle videopildis näitamine on nagu reklaamimine. Mu arust oleks õige aeg kogu maailmal toda idiooti ignoreerima hakata, miskit arukat tema suust ju niikuinii ei tule. Mida vähem lõust ekraanil figureerib, seda parem. Samas Lukashenkot tasub vaadata, tüüp on ikka täielik tolbajoob, kõige naljakam osa, kus seletab kuidas putka ja prigoga rääkides ainuisikuliselt hoidis ära maailmasõja😁 Ukrainlastel olla mõningaid edusamme Bahmuti juures ja lõunarindel.

Küsimärgid

Päevapilt: Naadil hullavad putukad, kahjulikud?

Nüüdseks kaks päeva möödas mässu (kui see oli mäss) lõpust aga pole muud kui hunnik küsimärke. Samas annab suht huvitavat infi sündmuste ajajoon:

Reede 11:00 enne lõunat: Prigozhin süüdistab kaitseministrit tema vägede tagalabaaside pommitamises ja lükkab ümber vene poole sõja põhjendused, eelkõige väite Ukraina valmistumisest kallaletungiks ja NATO'sse astumiseks. Tähelepanuväärne, et süüdistab armee juhtkonda mitte kremli bossi.

Reede südaöö: Riigimeedias süüdistatakse Prigozhinit relvastatud mässus ja antakse välja arreteerimisorder. Täiendavad sõjaväeosad saadetakse nii Rostovisse kui Moskvasse.

Laupäev 7:30 hommikul: Wagner võtab üle Rostovi, kaasa arvatud armee peakorteri sisulist vastupanu kohtamata. Rahvas suhtub pooldavalt.

Laupäeva hommikupoolik: Wagneri kolonnid liiguvad Moskva poole, üks Rostovist teine Ukrainast. Vene sõjavägi sooritab mõned õhurünnakud ja kaotab hulga lennuvahendeid, peamiselt koptereid kuid ka ühe lennuki.

Laupäev 10:00 Putka esineb lühikese kõnega lubades kõik seaduserikkujad karmilt vastutusele võtta süüdistades neid riigi reetmises ja venemaale noa selga löömises.

Laupäev ennelõuna: Wagneri kolonn jõuab Moskvast 350 km kaugusele kohtamata sisuliselt muud vastupanu kui mõned maanteetõkked. Kolonn ise on märkimisväärselt väikesearvuline ja nõrk kui võrrelda samal ajal Ukrainas liigutatavate üksustega.

Laupäev 20:30 õhtul: Prigozhin teatab kokkuleppe saavutamisest ja annab oma vägedele käsu tagasi baasidesse suunduda vältimaks verevalamist. (nagu pommitada saanud wagnerlased ja allalastud lennukite piloodid poleks verd valanud).

Laupäev 23:00 hilisõhtu: Prigozhin lahkub Rostovist ja suundub väidetavalt maapakku Valgevenesse. Wagneri üksused hakkavad lahkuma linnast ilmselge rahva poolehoiu saatel.

Väidetav kokkulepe tagab Prigozhinile ja wagnerlastele puutumatuse, seda ei usu muidugi keegi. Kokkuvõttes sai kannatada mõlema mehe prestiizh, kumbki mingeid silmnähtavaid eesmärke ei saavutanud. Nii armee kui wagneri moraal langesid ja vastuolud vaid süvenesid. Kui riigil piisavalt jõudu lõpetatakse Wagneri praegusel kujul eksisteerimine, liiga halb eeskuju.

Nende sündmuste ja muude teadaolevate faktide taustal julgen arvata et:

1. Prigozhinil pidi olema toetajaid Moskvas aga nood lõid otsustaval momendil vedelaks. Nii väikeste jõududega poleks olnud mingit lootust kui armee poleks tuimalt kõrvalt vaadanud.

2. Ehkki Putkat otse ei mainitud kordagi olid Prigozhinil riigijuhi (president, hunta juht, ...) ambitsioonid.

3. FSB ja Armee juhtkond teadsid plaanist (võimatu varjata) aga ei oodanud nii kiiret arengut. Lootsid saada hea põhjenduse wagneri ülevõtmiseks ja ebamugavalt populaarse Prigozhini hävitamiseks.

4. Kumb kumma üle kavaldas pole veel sugugi selge, seni kui mõlemad elus. Kumbki pole mõnda aega avalikkuse ette ilmunud, ainult shoigut on esitletud. 

5. Kannatada sai mõlema peategelase ja armee prestiizh, mis tekitab huvitava võimaluse kellegi kolmanda või "kaitsekomitee" esilekerkimiseks.

6. Mõju Ukraina sõjale seni suht minimaalne. Paleepööre ei muuda midagi, revolutsioon võiks muuta. Laias plaanis hakkab mul süvenema mure Ukraina vasturünnaku edu perspektiivides, peaaegu kuu aega möödas aga rinde liikumine aeglane, alles esimene kaitseliin mõnes kohas läbi murtud.

Täiendus: Ukraina edenes veidi ja võttis ära Rivnopili, Vladi või tema teisikut näidati mingil inseneride messil - kumbki sündmus ei muuda eelnevaid arvamusi.

Liigub ka kõlakas (mida isiklikult ei usu), et Prigozhin sai enda kätte midagi Voronezh-45 tuumarelvade laost (kus peeti ainus arvestatav lahing), mis võiks pakkuda teatavat turvalisust. Samas ei piisa füüsiliselt tuumalõhkepea omamisest, turvaelemente on liiga palju. Räpase pommi jaoks saab vaid kasutada, eriti kui tegu plutooniumiga.

Himmelherrgott

Päevapilt: Paganad jumalakojas pattu tegemas ja kahetsemas

Kogu selle rahvusvahelise segaduse ja pulli peale ei osanud muud ette võtta kui sõitsime Soome sortsi käest aru pärima. Sortsi ei leidnud, lähim analoog oli sealne suht liberaalne jumalakoda. Vanajumal kurivaim ei võtnud jutule, ehkki pakkusime talle ohverduseks maarjamaalt kaasavõetud reispassi. Mis mul ikka üle jäi, jõime sõbralikult koos NATO liitlaste prantslaste märjukese nahka ja põrutasime tagasi seni kui piirid veel lahti olid. Kiirus, mida saaristos üles näitasime, ületas isegi maanteel lubatu pika puuga. Ma parem fotot ei riputa üles, kunagi ei tea kes võib ametivõimudele kituma minna😜 Momendil ärkasin teatava üllatusega mingi rootsikeelse mula peale. Telekast tuleb film või järjekas "Tortgeneralen". Esimese hooga unise peaga arvasin end svenssonite maal olevat😁 Päris vaimukas alguse põhjal otsustades. Head ööd, pean kõvasti vett jooma, et homme viksi ja viisakana esineda ning mitte kirikusse tänast pattu kahetsema minna. Olge teiegi ontlikud!

Kokk kindraliks ja siis presidendiks???

Päevapilt: Jaanilõke ja liha peale keskööd

Tänase päeva põhiteemast, venemaa segadusest, ei saa mööda minna. Nagu paljud poliitikud, julgeoleku ja ajakirjanduse töötajad kurtsid: miks küll venelased ajastavad oma julgeolekukriise meie riigipühade peale kui normaalsed inimesed tahaks puhata ja pidutseda.

Tegelt hakkas juba eile jaanitule ajal tulema signaale, et mingi jama lahti, aga ma lihtsalt ei uskunud kui tuntud naljahambast sõber shaslõkiõgimise kõrvale, momendiks moblat vaadanuna teatas: venemaal on revolutsioon või vähemalt mäss. Mine pekki, joome õlut, sihukese naljaga ei lollita isegi mind. Tüüp üritas viis minti asjatult veenda, lihtsalt keeldusin tema mobla ekraani vaatamast või oma avamast. Enda mobla kukkus sõnumite laekumisest teada andes tavatult tihedalt paugutama. Mis teil kõigil arus, Jaaniõhtu ju!!! Lõpuks vaatasin -  ... maailm on hulluks läinud.

Otsustasime mitte lasta jaaniõhtut sellisel tühjal asjal nagu venemaa revolutsioon rikkuda, pidutseme edasi, enam uudisi ei vaata. Hommik on õhtust targem kui seni elame, esimeseks tõsisemate probleemide märgiks on moblaside kadumine või Ämari poole lendavad Kinzhallid. Shaslõkk tuli imeline. õlts oli super, seltskond parim. Sõja või mässu asemel meenutasime lapsepõlve aegu ja naljakamaid juhtumisi. Magama keerasime varakult kahe paiku.

Öö möödus sügava ja rahuliku une tähe all, tegin eelmise öö unevõlga tasa. Üheteist ajal ärkasin ema kõne peale: tere hommikust asemel sain teada, et Prigozhin marsib Moskva peale. Eee... just ärkasin, ei tea midagi, las teen kohvi, siis vaatan ja helistan tagasi. Sõber ajas end üles, vaatas ringi, sügas end mõtlikult ja ütles siis: sääsed aga ühtegi kärbest ei ole. Kuulatasin ja vaatasin aknale, kummaline - tõepoolest ei ole, a mis siis. Kärbsed olevat tundlikud kiirgusele ... ja kuula kui vaikne. Tavapärase hommikuse suvilakoperatiivi askeldamishäälte asemel kostis vaid meeleheitlik linnulaul mitmetest kõridest kõikvõimalikel eri nootidel. Vaatasin talle otsa: Et nagu magasime maailmalõpu maha või???

Kohv peale ja mobla lahti. uudised olid väga segased. Midagi ebatavalist toimumas, kuid info väga kaootiline, kohati lihtsalt uskumatu. Rostov ja Voronezh võetud, rahvas tervitab "uusi võime", valitsusväegede kolm kopterit ja lennuk alla võetud - videod, Wagneri kolonnid liiguvad Moskva peale, putka ametilennukid Moskvast lahkunud, üks radarilt kadunud, teine Peterburis, Moskva ümbruses kaevatakse üles maanteid, Prigozhin nõuab läbirääkimisi kindralstaabi ülema ja kaitseministriga, mitu erivägede pataljoni poolt vahetanud, Kadõrov teatanud võimudele truuks jäämisest, ülevenemaaline üleskutse kõigi endiste ja praeguste wagnerlaste relvile tulemiseks, ... jne ... 

Võimatu hinnata ühegi infokillu tõepärasust kuid ilmselgelt vene sõjaväel ja võimudel tõsised probleemid ... kui just Kremli juhtkond seda kõike ise ette ei valmistanud, et rahulolematud poliitikud, ärimehed ja sõjaväelased paljastada ning kinni võtta ja hiljem sõjaseisukord üldmobilisatsiooni eesmärgil välja kuulutada. Eriti ei usu, liiga keeruline ja riskantne, liiga palju võib valesti minna ja kogu asi seab diktaatori halba valgusesse ükskõik kuidas lõpeb. Samas muidugi pole loogikal naaberriigi poliitilise käitumise ennustamisel kohta.

Õhtul tuli uudis Prigozhini tagasitõmbumisest seoses läbi Valgevene batka soovitud kokkuleppe saavutamisega. No ma ei tea, putka kokk ei saa ju nii loll olla, et usuks ühegi kokkuleppe täitmisse seni kui Kremli maniakk tal munepidi peos pole. Valgevenesse maapakku minemine on totraim nali, tuletage ajalugu meelde. Kremli eliit ei jäta kedagi ellu, kes neile avalikult vastu astunud, sellisel juhul on Prigozhinil jäänud elada loetud päevad või isegi tunnid. Ukraina olevat otsustanud kasutada momenti ja läinud laiaulatuslikule vastupealetungile mitmetes suundades korraga. Kogu spektaakel meelitamaks Ukraina sõjaväge lõksu - ei usu, liiga geniaalne ja keeruline. Ega muud üle jää kui peab ootama homseni saamaks aimu mis päriselt toimub ja mis suunas sündmused arenevad. Ega 91 aasta putshi ajal samuti olukord selgunud enne kolmandat päeva.

Muidu käisime ujumas, ja vaatasime kuidas lohelaudurid lainetel kihutasid. Vesi üllatavalt soe, kahekümne kraadi ringi, lained mõnusalt suured. Tagasiteel hulkusime mahajäetud pioneerilaagris, mis oli 90'te keskel ilmselt bordell või inimkaubanduse keskus, kui leitud dokumentide põhjal otsustada. Õhtul vahtisin veel uudiseid, homme paadiretkele kui ilm ja julgeoleku situatsioon võimaldavad.

Eeljaan või järelsünna

Päevapilt: Udu heinamaal nõks enne päikesetõusu

Eile sai malevasõbra juubelit tähistatud. Päris äge üritus oli, mitmeid vanu tuttavaid nägin üle hulga aja. Tähistamine oli kestvuse poolest nagu ennevanasti aga intensiivsuse poolest hulka mõistlikum. Magama läks põhikamp nelja ajal, hommikul küsis vaid üks tüüp peavalurohtu. Ülejäänud rahvas nägi täitsa viisakas välja. Magada ainult ei saanud, sest tõmbasin lollist peast väikese toakese ukse kinni, kolme inimesega koos lämmatas nagu allveelaevas. Lõpuks ei pidanud vastu, kobisin poole seitsme ajal välja ja tukkusin võrkkiiges õues. Peale pikaleveninud hommikusööki esitas kohalik kurg nokaklõbistamisetenduse. Postitan praegu ära, ei riski õhtu peale jätta, eks jaanutule pilte näete järgmises või siis uuendatud ja parandatud versioonis😎

Vihm

Päevapilt: Õunapuuaeg maja taga, taamal männid.

Täna varahommikul saabus meie hoovile selline haruldane loodusnähtus nagu vihm. Momendil taevas ühtlaselt hall, sajab pidevalt ning rahulikult - keera või uuesti magama. Eile suvilas kaalusin kas sõita rattaga koju õhtuse palavusega või oodata hommikuni. Kaheksast lubas vihma, polnud kindel kas saan enne üles, otsustasin õhtuse rattasõidu kasuks. Õieti tegin, sest magasingi sügavalt kümneni. Vihmaga olen ennegi rattaga sõitnud ja ega see tükki küljest võtnuks aga mugav nüüd ka pole ja mul polnud vihmariideid suvilas kaasas.

Samas meenutab tänane vihmane ilm Torontot: +18C kraadiga ikka veel suhteliselt soe. Kui ma ei eksi kipub Eestis temperatuur suvel vihmase ilmaga pigem kümne kraadi ringis olema. Tänane postitus läheb "eetrisse" tavalisest varem, sest õhtupoole sõidan malevakaaslase sünnale, just tuli kinnitav kõne - saan küüti. Üritus kusagil Kesk-Eestis, malevas olin 80'te alguses kaks aastat Kesk-Eesti regioonis.

Jooksmisega on kaks päeva vahele jäänud, enesetunde mõttes pole hullu - rattasõit on kompenseerinud liigutamisevajaduse. Samas selle kuu normi 100km täitmiseni veel 25 minna. Kas ja kuidas peale Jaanipäeva joosta jaksan sõltub rahvuspüaha tähistamise intensiivsusest. Samas viimastel aastatel pole ise tahtmist olnud liialdada ja ka sõbrad ei jaksa enam. Meie vanuses ei pidutse kuueni hommikul, et kaheksa ärgata ja edasi lasta, organism ei peaks sihukesele koormusele vastu. Ime isegi, et need tüübid veel elus, kes ülikooli ajal mitu suve järjest elasid motode järgi: "Vett ei joo ja jala ei käi" ning "Käib töö ja vile käsikäes" kuude kaupa kaineks saamata. Jajah - Noorus on ilus aeg!

Kännuhunnik

Kännuhunnik aias - keeruline ja
potensiaalselt ebastabiilne nagu elu.

Tänane postitus on lühike. Väsind rattasõidust, eile suvilasse, täna tagasi. Uni on suvilas miskipärast jube hea, mida kinnitab ka fakt, et öine pulsisagedus langeb 40'ni. Paar korda üritasin ujumas käia, aga vesi on ikka veel kuradima külm, kannatab ainult korraks sisse kasta. Suvilas põletasin väga ettevaatlikult lõkke sisse, isegi lepametsa all hullult kuiv. Heina rehitsesin kuhjadesse homse saju hirmus. Kõike ei jaksanud, meeletu palavus ja tuulevaikus ajasid metsikult higistama. Nägin tagasiteel blondi pikkade juuste ja imelise figuuriga näkki ... minust tõuksiga ebaratsionaalsel ja ohtlikul kiirusel mööda kihutamas. Seega peaks ka tänane uni hea tulema kui näki peale mõelda😜

Värvidemäng loojangujärgselt

Päevapilt: Lummav värvide mäng

Õhtul tegin esimest korda siin sooja süüa kui seda nii võib nimetada. Praadisin kolm muna vorstitükkide ja juustulõikudega, pärast veel paar kanepileiba pannile. Uskuge või mitte aga imemaitsev tuli. Inimene võib isegi kartulisalatist tüdineda kui seda nädal aega järjest süüa. Pugisin kõhu täis aga ikka kuidagi tühi tunne, mis mõttes puhkuse ajal kümnest lihtsalt magama minna. 

Praemunad vorsti ja juustuga😋

Põrutan suvilasse otsus tuli kiiresti. Paraku olin õhtusöögi ühe õltsiga alla loputanud. Kui ei taha riskida Õhtulehe krimiveerule sattumisega ei maksa rooli istuda. Saiakesed ja jogurtitops rattakotti, uksed lukku ja sadulasse. 23 kilti nõks üle tunni ja kohal olingi. Taevas veel helendas, sõitsin randa.

Õige otsus, vaatepilt loojunud päikesekiirte mängust pilvedel oli võimas. Sain vinge päevapildi! Raske oli valida, mitu super fotot, instagrammi sõber kommenteeris vasakpoolse kohta: nagu tulikuum laava taevas! Päevapildiks valisin ülemise omapärase vasakult paremale värvide vaheldumise tõttu. Pildid originaalid, töötlemata.

Suvilas ootas meeldiv üllatus, mu maja ees tuliuus valge bemari, viienda seeria SUV. Võtmeid ei leidnud pimedas, muidu oleks kohe paar kiiremat ringi teinud. Eks siis hommikul, kui masin just sama müstiliselt lahkunud pole nagu saabus. Momendil istun rõdul, joon kohvi, söön mooniseemnesaiakest ja blogistan. Nautige suve seniks kui on!

Võõrutusnähud

Sipelgas avanevat pojengi mekkimas

Ärkasin pool üksteist magades kogu öö ühte jutti. Vägev, lõpuks siis organism leppinud ajavööndiga. Natuke hilja oli jooksma minna, otsustasin vahele jätta või hiljem õhtul teha ringi. Suur viga - terve päev möödus uimasuse tähe all. Kui ei saa hommikul pingutusega kaasnevat "õnnehormoonide" doosi on terveks päevaks näru ja mõttetu olla. Peaaegu oleksin päevapildistamise unustanud. Homme pean kindlasti hommikul metsa lippama minema. Positiivse külje pealt on jooksmine palju tervislikum ja odavam kui narkotside panemine😛

Hommikusöök venis ja siis otsustasin Tele2 esindusest läbi hüpata, sest salasõnad keeldusid töötamast. Auto saadan ei tahtnud käivituda, napilt läks, pean ikka uue aku ostma. Mustika keskuses on Bauhof ja Tele2 mõlemad. Bauhofis aku soodsalt saadaval, kuid nõks liiga pikk, hea et mõõtsin enne kui ostsin. Tele2 esinduses selgus: salasõnad ei tööta, sest firma on seoses häkkimistega salasõnade kasutamise blokeerinud, veebilehel nad seda infi küll ei jaganud. Sisse saab logida vaid SmartID, ID kaardi või MobiID'ga. Mul netileping pole enda nimel, aga muuta seda saab ainult lepingutegija füüsilise kohaloleku puhul või ametliku volitusega. Kodus proovisin veel paari trikki, lõpuks õnnestus leping siduda enda isikukoodiga. Probleem lahendatud, sest nüüd sain sisse logida enda nime alt mitte enda kontosse ja endale ka igasugu toiminguteks admin õigused anda.

Aku panin madala vooluga laadima, loodetavasti ikka saan homme poodi sõidetud. Tühi aku tekitab lisaks sellise probleemi, et ma ei pruugi autosse sisse saada. Nimelt kumbki võti millegipärast mehhaaniliselt lukku ei keera, ainult nupust funksib. Kui aku tühi siis lukk muidugi lahti ei lähe. Kokkuvõttes googeldasin autoakusid Tallinnas. Firmasid mitmeid aga erinevaid akusid sihuke hulk, et silmi eest kirju. Mingi veebilehe peal panin masina aasta ja mudeli kirja ning sain soovituse sama aku kasutamiseks, mis praegugi peal. Kõikse soodsam K-Rautas kui E-poest osta, paraku jäin nats hiljaks, et samal päeval kätte saada. Klienditeenindusse helistades väideti, et soodushind kehtib tegelt poes ka kui olen kliendiks registreeritud. Tipptunnil ei tahtnud sõita, lükkasin homse peale, aku tahan niikuinii rahulikult kodus vahetada mitte parkimisplatsil.

Uimastav jasmiinihõng maja ees

Köögikraan loksus, pidin kraanikausi alla kappi pugema, et kinnituskruvidele ligi pääseda. Eriti idiootlik disain, kruvid paigutatud nii, et kinnikeeramiseks peaks kapi tagaseina paneeli ära võtma. Vandusin ja üritasin näppudega kruttida, nats paremaks sain aga seejuures kukkus mingi praht silma, silm hakkas kipitama. Loputasin külma vee all, läks paremaks. Lõpuks leidsin haruldase suurusega mutrivõtme #11, millega õnnestus kraan fikseerida. Nälg majas, külmkappi avades miskit eriti isuäratavat ei leidnud. Ah, keda ma petan, suurt midagi ei leidnud. Ratta selga ja poodi. Salati võtsin, aga olen juba tüdinud, tahaks miskit sooja, ostsin lihapalle ja mune. Koju jõudes tekkis soov enne tuppa minekut veits rattaga ringi sõita, 13K ring Harku metsas. Poole üheksa ajal oli üllatavalt palju jooksjaid. Tuppa jõudsin parasjagu Ukraina Stuudio ajaks, mule praadida või lihapalle soojendada ei viitsinud, läksid külmalt peale. Homme saab parem päev olema!