Linnupoeg

Päevapilt: Nõudlik pettunult mossis ilmega linnupoeg

Täna oli eriliselt pikk ja pausideta uni, kümme tundi ühte jutti. Oma algkooli pruudiga sehkeldamise pealt äratas mind karmilt ema telefonikõne. Pärast ainult mõtlesin, et huvitav küll kuidas neiu tegelt praegu välja näeb, parem kui ei tea, sest vahel pole hea omada liiga palju tõest infot. Ega ma arva, et isegi kaheksanda klassi tüdrukule enam apetiitne välja näeks😜 Nimelt näen unes oma noorusaegade sõpru ja sõbrannasid alati sellistena nagu nad tol ajal olid ja ennast ka. Mõni ime, sest kui hiljem pole näinud ja mingit ajakulu kristallgloobust ei oma, polegi võimalik näha sellisena nagu nad praegu on.

Täna viisin vanemad üle pika aja suvilasse. Neid rõõmustas, et suvila näeb välja ja lõhnab nagu 40 aastat tagasi kui värskelt valmis sai. Mingit kõdunemis või kopitamislõhna pole, sest täispuidust maja toetub betoonpostide peale, põranda alt käib tuul läbi, mis hoiab kuivana. Vaatasime ringi, tegime kohvi, sõime saiakesi. Süütasin isegi pisikese lõkke, suuremat ei julge ikka teha, vaatamata hiljutistele vihmahoogudele metsaalune krõbisevalt kuiv.

Risuhunniku sisse roomas pirakas nastik ja sealt puges välja suur linnupoeg. Tüüp vahtis mulle tükk aega otsa, lasi kuuldavale seeria nõudlikke piiksatusi ja ajas noka nii pärani kui vähegi sai. Lõpuks pani noka kinni, vaatas veel korra ja üritas siis jooksuga jalga lasta. Koba teine, loodetavasti peidab end ilusti ära, muidu lihtne saak kohalikele kassidele.

Õhtusöök ühele, magustoiduks jäätis mustsõstardega

Linna koju jõudsin alles seitsmeks, sõbraga rattasõidule vähe hilja minna. Ajasin tossud jalga ja läksin jooksuringile. Üllatavalt palju sportlikke inimesi sel ajal Harku terviserajal. Viiekas joostud hakkasin toitu valmistama. Praemuna on kujunenud mu firmaroaks. Praadisin viimased jaanipäevast üle jäänud sashlõkitükid ja lisasin kartuleid juurde. Salati tegin sõbra õpetuse järgi: kurk, tomat, sibul ja kaks küüslaugu küünt hakituna ning rohke rammusa hapukoorega üle valatuna. Pipart ja soola maitse järgi.

Kuninglikku õhtusöögi kõrvale pudel Saku heledat. Telekast uudisi vaadates jäi järjekordselt silma asi, mis mind häirib. Naaberriigi diktaatori kõnet võib ju mainida aga selle videopildis näitamine on nagu reklaamimine. Mu arust oleks õige aeg kogu maailmal toda idiooti ignoreerima hakata, miskit arukat tema suust ju niikuinii ei tule. Mida vähem lõust ekraanil figureerib, seda parem. Samas Lukashenkot tasub vaadata, tüüp on ikka täielik tolbajoob, kõige naljakam osa, kus seletab kuidas putka ja prigoga rääkides ainuisikuliselt hoidis ära maailmasõja😁 Ukrainlastel olla mõningaid edusamme Bahmuti juures ja lõunarindel.