Küsimärgid

Päevapilt: Naadil hullavad putukad, kahjulikud?

Nüüdseks kaks päeva möödas mässu (kui see oli mäss) lõpust aga pole muud kui hunnik küsimärke. Samas annab suht huvitavat infi sündmuste ajajoon:

Reede 11:00 enne lõunat: Prigozhin süüdistab kaitseministrit tema vägede tagalabaaside pommitamises ja lükkab ümber vene poole sõja põhjendused, eelkõige väite Ukraina valmistumisest kallaletungiks ja NATO'sse astumiseks. Tähelepanuväärne, et süüdistab armee juhtkonda mitte kremli bossi.

Reede südaöö: Riigimeedias süüdistatakse Prigozhinit relvastatud mässus ja antakse välja arreteerimisorder. Täiendavad sõjaväeosad saadetakse nii Rostovisse kui Moskvasse.

Laupäev 7:30 hommikul: Wagner võtab üle Rostovi, kaasa arvatud armee peakorteri sisulist vastupanu kohtamata. Rahvas suhtub pooldavalt.

Laupäeva hommikupoolik: Wagneri kolonnid liiguvad Moskva poole, üks Rostovist teine Ukrainast. Vene sõjavägi sooritab mõned õhurünnakud ja kaotab hulga lennuvahendeid, peamiselt koptereid kuid ka ühe lennuki.

Laupäev 10:00 Putka esineb lühikese kõnega lubades kõik seaduserikkujad karmilt vastutusele võtta süüdistades neid riigi reetmises ja venemaale noa selga löömises.

Laupäev ennelõuna: Wagneri kolonn jõuab Moskvast 350 km kaugusele kohtamata sisuliselt muud vastupanu kui mõned maanteetõkked. Kolonn ise on märkimisväärselt väikesearvuline ja nõrk kui võrrelda samal ajal Ukrainas liigutatavate üksustega.

Laupäev 20:30 õhtul: Prigozhin teatab kokkuleppe saavutamisest ja annab oma vägedele käsu tagasi baasidesse suunduda vältimaks verevalamist. (nagu pommitada saanud wagnerlased ja allalastud lennukite piloodid poleks verd valanud).

Laupäev 23:00 hilisõhtu: Prigozhin lahkub Rostovist ja suundub väidetavalt maapakku Valgevenesse. Wagneri üksused hakkavad lahkuma linnast ilmselge rahva poolehoiu saatel.

Väidetav kokkulepe tagab Prigozhinile ja wagnerlastele puutumatuse, seda ei usu muidugi keegi. Kokkuvõttes sai kannatada mõlema mehe prestiizh, kumbki mingeid silmnähtavaid eesmärke ei saavutanud. Nii armee kui wagneri moraal langesid ja vastuolud vaid süvenesid. Kui riigil piisavalt jõudu lõpetatakse Wagneri praegusel kujul eksisteerimine, liiga halb eeskuju.

Nende sündmuste ja muude teadaolevate faktide taustal julgen arvata et:

1. Prigozhinil pidi olema toetajaid Moskvas aga nood lõid otsustaval momendil vedelaks. Nii väikeste jõududega poleks olnud mingit lootust kui armee poleks tuimalt kõrvalt vaadanud.

2. Ehkki Putkat otse ei mainitud kordagi olid Prigozhinil riigijuhi (president, hunta juht, ...) ambitsioonid.

3. FSB ja Armee juhtkond teadsid plaanist (võimatu varjata) aga ei oodanud nii kiiret arengut. Lootsid saada hea põhjenduse wagneri ülevõtmiseks ja ebamugavalt populaarse Prigozhini hävitamiseks.

4. Kumb kumma üle kavaldas pole veel sugugi selge, seni kui mõlemad elus. Kumbki pole mõnda aega avalikkuse ette ilmunud, ainult shoigut on esitletud. 

5. Kannatada sai mõlema peategelase ja armee prestiizh, mis tekitab huvitava võimaluse kellegi kolmanda või "kaitsekomitee" esilekerkimiseks.

6. Mõju Ukraina sõjale seni suht minimaalne. Paleepööre ei muuda midagi, revolutsioon võiks muuta. Laias plaanis hakkab mul süvenema mure Ukraina vasturünnaku edu perspektiivides, peaaegu kuu aega möödas aga rinde liikumine aeglane, alles esimene kaitseliin mõnes kohas läbi murtud.

Täiendus: Ukraina edenes veidi ja võttis ära Rivnopili, Vladi või tema teisikut näidati mingil inseneride messil - kumbki sündmus ei muuda eelnevaid arvamusi.

Liigub ka kõlakas (mida isiklikult ei usu), et Prigozhin sai enda kätte midagi Voronezh-45 tuumarelvade laost (kus peeti ainus arvestatav lahing), mis võiks pakkuda teatavat turvalisust. Samas ei piisa füüsiliselt tuumalõhkepea omamisest, turvaelemente on liiga palju. Räpase pommi jaoks saab vaid kasutada, eriti kui tegu plutooniumiga.