Tuesday, February 2, 2010

USA Eelarve ja Kosmoseprogramm

Kuna järgnevas on tihtipeale tegu suurte arvudega siis tuleb olla tähelepanelik! Kõik teavad mis on tuhat ja miljon. Tuhandelise suurusjärguga oleme ilmselt tuttavad oma pangaarvet vaadates või autoostu tehes, miljoniga vähem, vahest ehk eluaseme laenu võttes. Vaevalt mu lugejate hulgas neid, kel sellises suurusjärgus vabu vahendeid. Aga miljard rahalises tähenduses läheb igatahes tavainimese kujutlusest välja triljonist rääkimata. Kuid just sellistes suurusjärkudes summadega tegelevad riigid.

Eile oli see päev kui USA's President Obama otsusega NASA eelarve (19 miljardit järgmisel aastal) asjus alustati kosmoseprogrammi hülgamisega nagu üks senaator mainis. Tähtsamaiks momentideks olid Kuu programmi lõpetamine ning uute rakettide ehitamise üleandmine erafirmade hallata. Huvitaval kombel langeb see kokku teatega, et isegi meie lähimate naabertähtede (Alpha Centauri süsteem) ümber võivad elukõlblikud planeedid tiirelda. USA valitsus lihtsalt väidab, et pole enam raha tõsiselt tegeleda sellise "elukauge" asjaga nagu kosmoseprogrammiga.

Minu arusaamise järgi teevad siin ameeriklased tohutu vea. 19 miljardit on ju köömes muude totrate eelarveliste kulutuste kõrval nagu Afganistaan ja Iraak (192 miljardit lisaks ülejäänud 550 miljardile kaitsekuludele), tervishoiu programm (911 mljrd) millest 830 mljrd läheb vastuolulise Medicare ja Medicaid programmide peale, 862 mljrd juba kulutatud majanduse edendamise (loe suurfirmade ja pankade väljaaitamise) programmile, ...

Paistab, et ameeriklastel raha on aga selle aruka jagamisega tekkib probleem. Kas poleks mitte õigem veidi kokku hoida nende sadadesse miljarditesse küündivate kulude pealt ja osa kosmoseprogrammidesse ning fundamentaalteaduse arendamisse suunata. Teatavasti tuleb sealt raha tagasi mitmekordselt ehkki võtab rohkem aega ja ei paista nii selgelt välja.

Noh tegelikult on kõige hullem, et tegelikult seda raha pole mida kulutatakse, sest selle aasta defitsiit on üle 10% ja järmise aasta oma kavandatakse üle 8%. Samas tunnistavad ameeriklased ise, et 3% defitsiit on enam-vähem piiriks millega riik saab majanduslikult normaalselt eksisteerida ilma, et hakkaks drastilisi meetmeid rakendama (nagu näiteks raha trükkima).

USA riik kipub langema samasse lõksu kuhu kukkus suur osa tema kodanikke kui paari aasta eest meeletult kulutati, osteti majasid, võeti arutult võlgu ja maksti vaid ülimadalaid võla protsente. Nii pea kui protsent hakkas tõusma läksid inimesed pankrotti, sest nad ei suutnud protsentegi maksta, võlamaksetest rääkimata. Kinnisvara hinnad kukkusid, võlaandjad pangad ja terved tööstusharud hakkasid pankrotti minema ja kui riik poleks vahele seganud oleks ilmselt depressioon järgnenud.

Aga vahelesegamise hinnaks oli tohutu hulga olematu raha pumpamine majandusse, mis nii mõnegi analüütiku arust lükkas paratamatut depressiooni lihtsalt edasi samas probleeme süvendades. Maksmata võlad lihtsalt siirdusid riigi kaela ja muutusid defitsiidiks. Aga kui riik seisab sama situatsiooni ees, et ei jõua enam protsente maksta siis pole kedagi välja aitamas. Riigil muidugi on vahendeid mida rakendada (raha trükkimine, isegi võlgade maksmisest keeldumine, (Venemaad näide 12 aasta eest)) Aga kui isegi vähemtähtsate riikide puhul tekitasid taolised asjad suuri maailmamajanduslikke probleeme siis USA riigi maksejõuetus tooks endaga kaasa kujuteldamatuid majanduslikke, poliitilisi ja ilmselt ka sõjalisi tagajärgi.

USA Eelarve kulude pool

Nii et olles ilma igasuguse finantshariduseta tunnen end üsna ebakindlalt USA majanduse (ja sellega seoses maailma majanduse) olukorda vaadates. Tavaarusaama seisukohast tekib küsimus kaua sa saad nii elada, et suurendad oma võlakoormat (USA'l 14.3 triljonit momendil ja seda 3.8 triljonilise eelarve juures!!!) panga ees 10% aastas. Mõnda aega ok, aga mingil momendil tahab pank raha tagasi saada ja siis jääb üle kas väga kõvasti püksirihma pingutada, ennast pankrotti kuulutada või Hispaaniasse jalga lasta. Viimase võimaluse Alfa Kentauri poole põgeneda mängis jänkiriik ise maha kui oma kosmoseprogrammi kulusid kärpis:)

Muideks siin on väga huvitav veebileht http://www.usdebtclock.org/ kus on näha enamus USA riigi rahanduslikke näitajaid ja seda kuidas need reaalajas muutuvad - võlg kerib peadpööritava kiirusega ülespoole.

4 comments:

  1. Kuidas Kanada riigieelarvega lood on?

    ReplyDelete
  2. Pole sugugi roosilised kuid defitsiit siiski vaid pool USA'ga võrreldes (Britid on kõige nirumas olukorras) http://www.economist.com/daily/chartgallery/displayStory.cfm?story_id=15446017&source=most_read.

    Ehkki kõik tähtsamad arenenud riigid on eelmine aasta defitsiidis siis USA jääb silma just tänu oma majanduse suurusele ja tähtsusele. Kui brittide probleemid oleks lokaalse tähtsusega siis USA omad kujunevad globaalseks.

    Eesti muideks oleks oma hinnagulise 2.6%'ga lausa oivik.

    ReplyDelete
  3. Parandus, mitte "eelmine", 2010 on ikka "see" aasta. Olen vist vaimus juba aastas 2011:)

    ReplyDelete
  4. USA seis on väga nutune küll jah. Nagu oleks siit ajude äravool toimunud :) Vastutustunnet riigi ees pole vist kellegil enam ammugi.
    Muide me siinsete vanemate väliseestlastega leidsime, et USAs elavad eestlased on kuidagi eraldi ja ei suhtle eriti omavahel, aga Kanadas on toredasti kokkuhoidev eestlaste kogukond. Millegipärast nii tundub meile :) Üks vanainimene koguni mõtiskles, et oleks omal ajal ikka Kanadasse pidanud elama minema. Siin käis viimasel seenioride igakuisel kokkutulekul ainult 5 inimest (vanasti olla 100 vähemalt kohale tulnud). Nooremad pensionärid enam kampa ei löö.

    ReplyDelete

Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!