Thursday, August 4, 2016

Haapsalus ja mere ääres


Turist lossi hoovis :)
Talumehe Kõrtsus
Täpselt kuu aega tagasi (õudne mõelda kui kiiresti aeg on läinud) sõitsime peale Marimetsa rabamatka Haapsallu. Mina olen seal maleva ajal mitu suve veetnud ja hiljemgi mitmeid kordi läbi sõitnud, linn peaks nagu üsna tuttav olema. Parkisime politseimaja ette ja suundusime peatänavale hulkuma. Kuna kõht tühi, siis esimene käik Talumehe kõrtsi, mida olin eelmise aasta kogemuse põhjal teistele kiitnud. Igast head nämmi sai tellida, mina nautisin suppi "Samblarammu Leem" ja metssea praadi "Metsanotsu ....", mille õllega alla loputasin. Kere täis vitsutatud jalutasime kuursaali juurde. Näitasin naistele, kus nurgas kunagi maleva ajal nii 28 aastat tagasi magasin, kus baarilett oli, kust aknast kala püüdsime. Lahte oli paigutatud hulk koolilaste kunstiringide taieseid, mõned õige vaimukad.

Jääkaru Haapsalu lahes
Kuradid laibal parvetamas
Lossi juurest jalutasime läbi, suveniiripoest sai kaasa lastele kingitusi. Enne Tallinna poole tagasi sõitmist võtsime kerge magustoidu müüriäärses kohvikus. Kokkuvõttes võis päevaga vägagi rahule jääda, rabamatk ja Haapsalu külastus ühe päeva sisse mahutatud, naabrinaine jõudis isegi õhtul veel linna teatrisse.

Lained käisid pea riietuskabiinideni
Näkk rannaliival
Järgmisel päeval käisin veel korra suvilas, et viimast korda enne äraminekut niita ning sissesõidu teed veidi täita vältimaks auto põhja suure maakivi või esimese nurga kase vastu kraapimist. Tee peale sai kruusa visatud ning katteks mõned paeplaadid, mis muidu maja seina ääres kasutult vedelesid. Niitmine läks suht kiiresti, kuiv ilm polnud lasknud rohul palju vohada. Jõudsin isegi mere äärest läbi jalutada ja vees käia. 
Tagasiteel jäi silma rannas poseeriv näkk, keda lihtsalt pidin salamisi pildistama.
Kodus pugisime hulga valminud kirsse ja maasikaid. Mustsõstarde aeg kahjuks kätte ei jõua enne kui lahkume, mõned üksikud olid hakanud värvi muutma aga maitsesid kole toored. Need on marjad, mida Eestis kõige rohkem naudin, aga enamasti olen selleks liiga vara kodumaal. Eelmine aasta erandiks, kui sõin nii mustsõstraid, mustikaid, vaarikaid kui murakaid nii palju kui jaksasin.

No comments:

Post a Comment

Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!