Pakri Pangal ja Leetses

Võimas vaade pangalt merele

Jätkan siin Eesti puhkuse päevikut 8. juulist kui Pärnust Tallinna sõidule kulus rohkem kui 12 tundi. Järveotsa järve juurest edasi mööda asfalt ja kruusateid Padise poole. Mul oli kange mustikaisu, pidasin ühes paljulubavas kohas kinni. Leidsin sealt hoopis metsmaasikaid, pugisin viie minutiga esimese isu täis ja korjasin suure peotäie kaasale, kes ei tahtnud putukate pärast autost välja tulla. Maasikad siiski võttis peale lühikest vastupunnimist vastu.

Kaasa pangaveerel jalutamas

Vägev lainemöll

Padisel käisime poes, ostsime järjekordsed jäätised. Küsisin kaasalt tagamõttega, mis ta Paldiskist ja Pakri pangast arvab. Segus et naisuke pole kunagi seal kandis käinud. Lähim tuttav koht Klooga rand, kuhu ema lapsena neid viinud. Lubasin talle esiteks kultuurishoki korraldada ja seejärel imeilusaid vaateid pakkuda. Nii oligi otsustatud, et pöörasime Padiselt Paldiski poole. Linnas sõitsime esimese hooga mingile sadama suletud territooriumile, kust edasi ei saanud mujale kui Norrköpingisse. Natuke vähe aega, muidu oleks võinud ka Rootsis ära käia. Paraku oli Paldiski mõne aastaga Euroopasse astunud ja viimati nähtud nõuka sõjaväe objektidest polnud suurt miskit järgi. Kultuurishokk jäi ära kui välja arvata kohaliku Konsumi poe ees korvitäit mustikaid müüv tädike. Kassaneiu tönkas sealjuures püüdlikult eesti keelt.

Päike ikka veel kõrgel, põrutasime edasi Pakri panga poole. Panga peale parkides oli selge, miks siia tuulepark ehitatud, pidada üks Eesti tuulisemaid kohti olema. Panga äärel puhangud nii ägedad, et päris ligi söendasin vaid käpuli minna. Paremaid pilte üle ääre tegin kõhuli lamades ja kõvasti moblast kinni hoidas. Tuul kippus mu kallist aparaati näppude vahelt minema viima.

Lained lahmisid panga all ägedalt vastu paelahmakaid. Sellise veemölluga poleks seal kindlasti nii kaugele saanud ronida kui eelmine aasta tütrega. Tookord astusime paaris kohas isegi madalast veest läbi. Kaasa eriti ronima niikuinii ei tikkunud, no eks jätame midagi teiseks korraks ka. Samas tunnistas, et siinne loodus ja vaated justkui ei kuulukski Eestimaa juurde, nii erinevad tavalisest rahulikust ja siledast maismaast. Silmasin suurt kajakaparve alla kukkunud paelasul istumas. Äkki tõusid kõik korraga lendu, midagi vist ehmatas, sain paar head fotot.

Ehmunud parv tõusis õhku

Tuules osavalt liuglevad kajakad

Tagasi sõites vaatasin kiirelt ühe Peeter-Pauli kindlustuse torni üle. Mõned käigud viisid kindlustuse sisemusse, aga taskulambi ja aja puudusel ei hakanud kaugele ronima. Lõikasime poolsaare keskelt läbi tuulepargi, et otse Laulasmaa teele saada. Tuule käes pöörlevad tuuleveski tiivad teevad õige hirmuäratavat vuhinat, mida isegi läbi kinnise auto akna kuulda ja tunda. Saan aru küll, miks inimestele eriti ei meeldi selliste tohutute tiivikute juures elada, madalasageduslik vibratsioon ja võnked käivad kehast läbi nagu rokk-kontserdil.

Pakri tuulepark

Leetse mõis

Vaistu ning mälu järgi orienteerudes läksin omadega veidi segi keerates liiga vara ilusale üliheas korras asfaltteele, mida Vana-Tallinna maanteeks pidasin. Paraku viis see paari rikkuri villade juurde ja sealt edasi Leetse mõisa. Nüüd muutus tee järjest raskemini läbitavaks, aga just kui otsustasime tagasi keerata jäi silma Leetse rannaäärne RMK lõkkekoht. Igavesti äge ja heas korras kuid samas ilmselt vähe kasutatud paik. Tühi rand, lõkke ja telkimisplatsid, siia võiks kunagi tagasi tulla.

Leetse RMK telgiplatsi rannariba lääne ...

... ja idasuunas

Veidi seiklemist, mida mobla abil Google kaardi kasutamine eriti põnevaks ei lasknud minna ning lõpuks saime Keila maanteele. Seoses teeremondiga otsustasime pöörata Laulasmaa suunas, aga siingi käis teeehitus, paigaldati kergliiklusteed, asfalt üles võetud, vahepeal sõitsime lausa liiva peal. Läbi Laulasmaa Keila-Joale on tõepoolest ilus maastik, mustikaid täis männimetsad ja veel mitte liiga palju asustust. Viimased jäätised tegime Keila-Joa poes. Lühike peatus Türisalu pangal ja siis ühe jutiga Tallinna välja. Kokkuvõttes kulus terve päev Pärnu-Tallinna sõidu peale, aga näha sai rohkem kui teinekord terve nädala jooksul.