Kettaheide Rios, ülipõnev vaatemäng.

Moment, peatu !!!  Ainult mõni minut enne finaalvõistluse
lõppu oli seis tõepoolest meeliülendav !!!

Kaks viimast päeva sai jälgida meeste kettaheidet kui Eesti jaoks kõige lootusrikkamat kergejõustiku ala. Reedel suutsid mõlemad meie esindajad vaatamata või tänu vihmasele ilmale kvalifitseeruda lõppvõistlusele, mis oli iseenesest suur saavutus. Mitu tugevat meest pudenes välja, nende hulgas suurfavoriit sakslane Robert Harting. Kvalifikatsioon annab mingi pildi momendi vormist aga seda ei maksa kunagi puhta kullana võtta, sest heite, viske, tõuke aladel võib alati üllatusi juhtuda kui mõnel tavaliselt varjus oleval sportlasel kõik kenasti õnnestub.

Edasipääsejate hulgas kujunes uueks selgeks favoriidiks Poolakas Malachowski, tugevaks konkurendiks Roberti vend Christian ja üllatajaks Austerlane, kes ainsana üle ametliku kvalifikatsiooninormi 65.50m suutsid heita. Ülejäänud seltskond jagunes medali pretendentideks ja võimalikeks üllatajateks, kumbagi gruppi kuulus üks eestlane. Kanteri peale olid selgelt juba enne olümpiat Eesti kõige suuremad medalilootused pandud, ehkki hooaja tulemuste põhjal oleks natuke palju seda oodata. Samas on ta ennegi suutnud kastaneid tulest välja tuua. Kupperi heited andsid lootust ilusaks võistluseks kui juba vihmaga ketas kenasti iga heitega üle 61 meetri lendab. Kokkuvõttes poleks kvalifikatsioon meie meestele palju paremini saanud minna.

Laupäevane finaal algas Kanterile igati lootustäratavalt, kohe esimese katsega üle 65 meetri. Malachowski tundus olevat oma klassist ja teistele kättesaamatu, enamus tema heiteid teiste omadest pikemad. Ülejäänud seltskond sebis suht tihedas pundis koos. Peale kolme esimest katset jäid heitma kaheksa paremat, kelle hulgas mõlemad meie mehed. Gerdi järgnevad heited kippusid madalad olema ja jäid alla 65 meetri, medalilootus hakkas tasapisi tuhmuma.

Kanteri parim esimene katse ja ...

... Kupperi parim viimane katse

Kuni viimase vooruni märkimisväärseid muutusi polnud aga siis astus Kupper ringi, sülitas paar korda kettale, hõõrus keskendunult tati laiali ja saatis ketta pealtnäha pingevabalt madala kaarega minema. Spordivahendi lend oli haruldaselt stabiilne ja hea nurga all, ei mingit loperdamist. Ootamatult kõigile vuhises ketas lõdvalt üle pronksi ja hõbedajoone maandudes napilt lähemale kuldsest ribast - 66.58m super tulemus.

Olümpiavõitja tulemuste tabeli kõrval

Ametlikud kettaheite lõpptulemused

Medal tundus taskus olevat, vaid paaril mehel veel võimalus heita, raske uskuda et kaks võistlejat suudaks viimase vooru pinge all Kupperist mööduda. Paraku juhtus just see ja mõlemad sakslased põrutasid oma õhtu parima tulemuse. Harting tegi lausa isikliku rekordiga kuldse heite. Poolakale ilmselt hõbedale kukkumine kibedam kui Kupperile medalist ilma jäämine. Kokkuvõttes kuradi kahju medalist ilma jääda aga samas super tulemus et kaks Eesti meest on maailma viie parema seas. Eriti meeldis mulle Kupperi tulevikku vaatav suhtumine: Tokiosse lähen kulla järgi. Kanter on nii palju suurvõistluste autasusid saanud, et viienda kohaga karjääri lõpetamine oleks igati kena saavutus. Mis iganes saab, nüüd on põhjus Tokyo mänge ootama jääda!

Aga Eesti medalilootused pole sugugi veel lõppenud, täiesti reaalsed võimalused nii maadluses kui tõstmises auhinnaline koht saavutada.