Türisalu pank.

Türisalu panga all

Muidugi oli tüdruku uneaeg parasjagu sassis aga ei lasknud ma tal päeval pikalt põõnata. Võtsime kerge hommikueine ja sõitsime politsei ning piirivalve ametisse passitaotlust sisse andma. Jällegi liikus saba uskumatu kiirusega ning peale pildivõtmist olime veerandtunniga teenindaja nina all. Veits vormistamist ning oligi tehtud, hoiatati et passiga läheb küll kiiresti aga ID kaart võib lausa nädala võtta. Pole hullu, tüdrukul tervelt 2 kuud aega oodata. Kõige rohkem üllatas mind mõnede kodanike riietumisstiil, ühest väljakutsuvast näidisest ei saanud pilti tegemata jätta. Huvitav kas preili ise tõepoolest ei tea, kuidas ta selja tagant välja näeb. Taoline stringide demonstreerimine oli minu mälu järgi 10 aastat tagasi moes, parandage kui eksin.

Vasakpoolne pilt on suurendus parempoolse foto
vasakust ülanurgast. Politsei ja Piirivalve amet :)

Ilm oli ilus, pakkusin välja suvilasse sõitu, plika ei vaielnudki vastu, sest ka seal saab rahulikus ja hubases keskkonnas lebotada kui tukk peale tuleb. Kohapeal selgus, et noored naadid on juba kasvama hakanud ja üksikud sääsedki välja ilmunud. Huvi pärast jalutasime randa, kus vaatamata ilusale ilmale vähe rahvast. Küllap põhjuseks tavaline tööpäev nagu laps arvas. Randa mööda edasi sammudes tundus, et ega Türisalu pank pole liiga kaugel. Ainult päike kippus kõrvetama, sest olin mütsi maha unustanud - sidusin särgi pähe.

Vääna jõest sai mere poolt läbi jalutada ehkki vesi õige külm. Just enne pangaserva olevasse lahesoppi koguneb alati mädanev adru ning vetikad mis hullult haisevad kogu suve. Ma ei kujuta ette kuidas saab sihukeses kohas omada suvemaja, aga ju harjub kõigega. Praegu ales suvealgus ja jahe aga pikemalt soojade ilmadega muutub lehk väljakannatamatuks. See oligi raskeim koht lapsele, tuli oma 100 meetrit sissehingamata läbida :D Neemenukile jõudes ründas rannaklibule pesa teinud agressiivne tiir, kes oli veendunud meie halbades kavatsustes tema munade suhtes. Peletasin lindu särgiga ümber pea keerutades.

Kalda all alati lahe hulkuda. Kevadel leiab värsketes varingutes alla kukkunud kividelt uusi ja põnevaid kivistisi ning vahepeal lainetega siledaks kulutatud "ussikesi" ning "teokape". Seekord jäid silma mitmed mustalt metalsed moodustised, pean googeldama ja uurima, millega tegu. Kas tektiidid või lausa iidsete meteoriitide tükid, mis omal ajal paekihti mattunud. Järsku kostus lapse mobla ping, saabus teade, et võite homme passile järgi tulla. Nüüd jääb vaid ID kaarti oodata, ei hakka kaks korda eraldi seal käima.

Kivistis, isegi naha/soomuse jäljend näha

"Sametine" sammal klindi seinal

Panga all jalutasime oma kilomeetri enne kui plika väsis ja ringi keerasime. Selgus, et on ka teisi "geoloogiahuvilisi", kohtasime neiukest kes näitas meile uhkelt leitud kvartsipesa. Suvilas grillisin lõkkel vorste sel ajal kui laps toas sääskede eest varjus istus. Huvitav, et mind need tegelased enam eriti ei sega ehkki mäletan kuidas lapsepõlves sääski ei kannatanud. Tol ajal tulid suured hullult sügelevad kupud  üles, nüüd vaevalt enam märkan ja sügelust pole üldse. Eks vana kere on muutunud tundetumaks.