Pärastlõunane vahetus ja Polar Vortex

Nonii, esimene päev pealelõunases vahetuses tehtud. Kaasa hommikul voodist üles ajades mainis, et nii mõnus oleks isegi mu kõrvale sooja teki alla lebotama jääda. Ei saa salata, hommikusel sissemagamisel on omad eelised. Eriti meeldib mulle unenägude rohkus ja täiesti väljapuhanud tunne. Täna näiteks nägin, et kihutan lumistel tänavatel punase Ferrariga. Tegin paar napikat, lõpuks kriipisin esiotsa hobusemärgi kannakat tehes. Pole hullu kunstiliste kalduvustega laps värvib markeriga üle nii et ei saa arugi. Maja juurde parkima asudes hakkas reaalsus häirekella lööma. Kuidas ma koerad Ferrarisse mahutan ja üldse miks ma kolmanda auto ostsin. Kust kurat ma selle raha võtsin? Täiesti mõttetu auto, lumega igavene jama sihukeste laiade rehvidega sõita. Ehk on uni, katsusin rooli nahkkatet: liiga reaalne, vist ikka ei ole. Tasapisi virgudes valgus kergendustunne üle keha - siiski uni.

Eile igatahes valmistusin varakult kodust lahkuma, et esimesel päeval ikka kenasti õigeks ajaks tööle kohale jõuda. Tavalise hommikuse 20 mindi asemel pidasin mõistlikuks vähemalt 45 varuda. Üllatus oli suur kui Google pakkus kohalejõudmise ajaks 21 min. Pole võimalik, sest teed ju lund täis nagu võisin tunni aja eest pargist koertega naastes veenduda. Igaks juhuks ei uskunud internetti ja jätsin endale 40 minti sõiduaega. Maanteele jõudes oli üllatus suur, tee mitte ainult puhas vaid lausa kuiv ja liiklus hõredam kui varahommikul. Ainus seletus, et suur osa inimestest lihtsalt ei läinud hommikul tööle. Kokkuvõttes saingi kohale 21 minutiga - tunnustus Google apile.

Parkimisplats oli lumest puhastamata, oma kohale saamiseks pidin kaks korda hoogu võtma ja lihtsalt hange põrutama. Klaasipuhastajad tõstsin üles, et katuselt alla vajuv sulalumi ei jäätaks need õhtul klaasi külge kinni. Töö iseloom vahetusest suurt ei sõltu nagu oli arvata, lihtsalt enamus kaastöölisi teised. Pauside ja lõunasöögi või pigem õhtusöögi ajaga pean veel harjuma. Ilmselt kõige mõistlikum kella kuue ajal õhtust süüa ja kaheksa ajal lihtsalt puuvilja naksata ning hiljem kodus toitumisest hoiduda. Esimesed neli tundi tegin masinate elektroonikale rahulikult venitades tehnohooldust, viimased neli lahendasin sudokusid ja surfasin netis. Kümne ajal kojusõit kujunes mõnusalt kiireks.

Homseks ennustatakse kohati lausa -60C kraadini langevat külma tuulekoefitsendiga

Netistuudistest ei saa jagamata jätta mõningaid pärle:

     Briti parlament on täiesti sassis omadega. Hääletab paranduse poolt, mis saadab peaministri EU'ga uut lepet sõlmima (ehkki EL on selgelt kõige kõrgemal tasemel kinnitanud, et lepe on sõlmitud ja mingit ümbertegemist ei toimu). Teine vastuvõetud parandus nõuab, et SuurBritannia ei tohi lahkuda EL'st ilma leppeta. Paraku tegu kahe t]en'oliselt üksteist välistava otsusega. Parlamendis on vist massiline isiksuste kahestumise epideemia aset leidnud.

     USA'd ja Canadat tabanud aastakümnete võimsaim külmalaine, ehk "Polar Vortex" nagu seda siin kutsutakse. Politsei teatel on Chicagos hakatud sulejopesid röövima tavapäraste moblade või rahakottide asemel :D

     Uudiseks on raske pidada Trumpi suhtumist omaenda luureagentuuridesse. Tüüp soovitab luurejuhtidel tagasi kooli minna, sest nende info ei lange kokku presidendi ettekujutusega. Teadagi, et ilus vale on palju mugavam kui karm tõde, mida praegune Valge Maja boss ei suuda aksepteerida.
     Eraldusmärkideta Venemaa lennuk olevat maandunud Venetsueela pealinna lähedal. Väidetavalt eesmärgiga 20 tonni keskpanga kulda Moskvasse kindlasse kohta paigutada. Paistab, et venelased teevad ettevalmistusi väljatõmbumiseks ja finantsiliste kahjude minimiseerimiseks pangaröövi läbi.

Kui Murphy seadus töötab tagurpidi ja Koertega pargis paksus lumes.

Lumi lõpuks aetud, kuhi autost ja minust kõrgem

Kuigi väga harva aga vahel tõepoolest juhtub selline ime, et loodusseadused ei toimi ;) Kujutage ette, rohkem kui 20 aasta jooksul Torontos tööl käies on täna esimene päev kui lähen pealelõunaks (kui välja arvata aeg mil töötu abiraha toel sai kesklõunani lebotatud). Ja just viimase 24 tunni jooksul tabas Lõuna Ontariot üle aegade üks tugevamaid lumetorme. Tulemuseks muidugi see, et varahommikul töölesõit sisuliselt võimatu. Teed umbes, liiklus kulges teosammul kui sedagi, hulk maanteid oli lihtsalt suletud. Kui Google Mapsi uskuda oleks ka hilisem töölesõit võtnud vähemalt tund kauem kui muidu. Sedagi eeldusel, et kaevad auto hangest välja, kühveldad sissesõidutee pea poolemeetrisest lumekorrast vabaks ja murrad läbi meetrisest lumesaha tekitatud barrikaadist. Kuna uni läks vanast harjumusest varem ära, otsustasin tütart veidi aidata ja asusin lumetöödega tegelema. Tund aega hiljem oligi lumme piisavalt lai rada kaevatud, et autoga sai hooga välja. Õnneks külmailma lumi suht kerge visata.

Kutsade päevane lemmiktegevus

Tulin tuppa, viskasin märjad riided kuivama ja asusin kaasa jäetud hommikusöögi kallale. Kulta Katariina kohvi lonksasin netis surfates, polegi nii paha see pärastlõunane vahetus. Majas täielik rahu, ainult koerad nohisevad diivanil tukkudes. Paraku tuli uuesti õue minna lund viskama, sest ka oma autoni vaja käik kaevata. Tegelikult mulle täitsa meeldib lumeajamine, lihtsalt natuke palju sai teist korraga. Veel tunnike rabelemist ja oligi võimalik kaassõitja poolsest uksest massinasse sisse saada. Auto pealt ei ajanud lund maha, küll see ise kukub, tegin vaid laskeava silmade kõrgusele. Tõin võtmed, nihverdasin end kõrvalistmelt juhitooli, palvetasin ja keerasin süütevõtit. Kuus aastat vana aku tõmbas vurtsti mootori käima nagu polekski 20 külmakraadi õues.

Sihukese vaateväljaga pole kerge teel püsida 😜

Tuleb välja, et tanki on õige keeruline juhtida, sellest neetud laskeavast nägin vaid otse ette. Sõitsin hea õnne peale sissesõidutee algusse, ronisin välja ja lükkasin lume akendelt maha. Kuna aega oli lahedalt, tekkis mõte koertega parki jalutama minna. Sihukese lumega saab neil seal kindlasti väga lõbus olema. Kui küsisin toas kutsadelt, kas tahate parki minna, algas hoobilt erutatud niuksumine, vaibal püherdamine ja ringitormamine. Vahel tekib tõesti kahtlus, et loomad mõistavad inimkõnet, ilmselt vist siiski tegu lihtsalt mu hääletooniga. Igatahes nii kui uksest välja said kimasid mõlemad padavai auto juurde. Keskpäevaks oli päike ilma soojemaks kütnud, salong lausa plusskraadides.

Teed olid ikka heleda lumega kaetud, sihukese külmaga polnud ka ohtralt kasutatud sool suutnud seda veel lögaks muuta. Hiljem uudistes kuulsin, et ainuüksi eilse päevaga oli rohkem kui kümmetuhat tonni soola Toronto teedele puistatud.

Teelt kõrvale muidugi

Siin on vist koiott jälje jätnud

Pargis üks kitsas rada sisse tallatud, koerte jaoks liiga igav, pidime minema omapäid enda rada rajama. Mingi jälje nad üles võtsid, selle järgi sai mitusada meetrit jõekallast pidi lumes sumbatud. Koertel lumi kohati üle pea, raja sissemurdmiseks vahetasid pidevalt juhtlooma. Huvitav, et neil varbad külmetama ei hakanud, ju oli liiga põnev ja energiakulukas tegevus. Kui pisem loom üritas paksus lumes hüpetega liikuda siis suurem surus end rinnaga stoiliselt läbi lume nagu tank. Igavesti lahe pargiskäik, ideaalne päikseline talveilm.

Lumi ja flirt tõstukitoolil.

Olukord maja ees ... 

... ja maja taga enne kui välja läksin.

Eelmine nädal tuli kõvasti lund, nädalavahetusel sadas juurde ja nüüd esmaspäeval muudkui puistab valget kraami taevast alla. Ootan veel veidi enne kui hakkan lükkama, külma ilma kohevat lund kannatab ka 20 sendise paksuse juures labidaga edukalt ilma pingutuseta kühveldada. Mõistlik on sissesõidutee puhtaks lükata just enne kui laps töölt saabub. Öösel pidi veel oma 10 senti tulema, seega jagub tööd homsekski. Saan hea hommikuvõimlemise kuna lähen alles kaheks tööle. Teedel on täna kaos, nii mõnus kodus istuda, kuuma kohvi juua ja vahepeal kutsikaga koos väike uinak sooja teki all teha.

Kes vanema ja väärikamana sumpab, kes noore uljaspeana niisama kargleb.

Pühapäeval seisin dilemma ees, kas põrutada pealelõunaks mäele või minna esmaspäeva hommikul kogu päevaks. Ilmaennustust vaadates leidsin, et mõistlik on pühapäeval käia. Lubatud mitmekümne sendi lumesaju puhul kipuvad nad teid sulgema ja isegi kui oleks lahti kulgeb liiklus teosammul. Muidu kahetunnine sõit võib venida mitu tundi pikemaks. Ei maksa ka unustada libedusest tulenevat ohtu, seda eelkõige juhtide tõttu, kes siin immigrantide maal esimest korda elus lund näevad.

Hommikul oli tee vaid veits lumine, enamus ajast sai viisakuse piires nii 10-15 km/h piirkiirust ületades läbitud. Lumeolud mäel aasta parimad nagu mitmed minuga tõstukitooli jagavad suusatajad kinnitasid. Tõepoolest külma ilma lumi masinate poolt kinni pakitud, randid haakusid nagu küüntega lumepinda. Esimene tund oli mägi sutsu künklik aga peale viit tegid masinad pinna siledaks, nüüd läks täiega andmiseks. Sai harjutada täiskiirusel eriti madalaid pöördeid. Oludest vaimustusse sattununa läksin veidi lohakaks, mis kohe ka kätte maksis.

Tõstukisaba tekkis vaid mingi pisiavarii kõrvaldamiseks

Sattusin ootamatult võistlustest jäänud jäisele laigule, jalad läksid alt. Libisesin sujuvalt külili ja just siis haakusid randid järsult uuesti visates mu õhku. Lendasin sõnaotseses mõttes selg ees mäe kohal. Mõistsin, et suht jama seis kui pead kuklasse ajades nägin maakera peegelpildis tagurpidi: kaugemal oleva hotelli hoonete panoraam millegi pärast vaatepiirkonna ülaosas sel ajal kui taevas suuskade taustal all. Tõmbusin kergelt kägarasse jäädes maandumist ootama. Lend tundus hullult pikk enne kui gravitatsioon võitu sai ja mu turja ning peaga vastu mäge virutas. Kiivris käis raks, parem suusk lendas jalast tõustes omakorda vibreerides mäe kohale õhku.

Peast käis läbi mõte, et sellest kukkumisest oleks ägeda video saanud. Libisesin seljal mäest alla, kui lõpuks seisma jäin tõmbasin hinge ja liigutasin ükshaaval jäsemeid. Kõik liikusid, isegi valus polnud kusagilt. Püsti ajades avastasin et lisaks suusale on ka üks kepp lännu. Õhulennu pikkusest andis tunnistust 30m kõrgemal lumel vedelev kepp. Kõige tülikam ja väsitavam osa oligi mäest üles ronimine, et varustus kokku korjata. Kiiver ja prillid olid igal juhul terved. Pehmema pinnasega kukkumine on hulga valutum, jää peale nii lennates oled pärast sinikaid täis rääkimata liigeste luude vigastamise võimalusest.

Ei saa ka mainimata jätta tõstukitoolil ette tulnud vestlust. Sattusin suht kena naisolevusega kahekesi kuuesele toolile. Kui rahvast palju, ei tunne keegi lobisemise kohustust aga kahekesi olles tavaliselt vahetad mõned repliigid. Minu kaaslanna hakkas kohe õhinal jutustama kõikvõimalikel teemadel. Olime alles poolele teele jõudnud kui tundis huvi kui kaugelt ma tulin. Vastuse peale, et Torontost kaks tundi sõitsin teatas ta: Ma peatun siinsamas kümne mindi kaugusel suvilas, mõnus mäele nii lähedal olla, üksi ainult igav õhtul kamina ees veini juua. Mul võttis moment seedida, et mis see siis nüüd oli. Ei osanudki pomiseda muud kui: Jajah, ega siin suusatades saa veini võtta kui hiljem peab rooli minema. Igaks juhuks valetasin kiirelt, et homme hommikul vaja varakult tööl olla. Kas tänapäeval käibki nii lihtsalt, või on see ainult minu haige fantaasia, et vihjati võimalusele kamina ees koos veini võtta. Tütre arvamuse järgi pidanuks oma abielulist staatust mainima. Paraku kahtlen, et see hirmutanud oleks kui tõsi taga, pigem rohkem põnevust tekitanud 😈

Vahukoore kohv pisitütrelt

Tütre toa aken helendab õdusalt hämaruses

Karatesse ei jõudnudki, teed olid nii täis tuisanud, et vaevalt suurt kedagi läks, katasid saab ise kodus ka teha. Tütrel võttis kojusõit 2 tundi, pidi tegema pika tiiru, sest teed olid kinni. Lükkasin lund üle tunni, selle ajaga kui olin sissesõidutee puhtaks saanud ja lasin koerad aeda, tuiskas maja äärde lükatud raja uuesti täis.

Selleks ajaks kui kohv joodud oli tee uuesti täis tuisanud 😛

Venetsueela - Kuuba farss

Venetsueela majanduse käekäik Maduro ajal

Venetsueelas on päris pikka aega vasakpoolsed võimul olnud ja selle ajaga suutnud riigi majanduse nii p...se keerata, et vaata ja imesta. Õppetund kogu maailmale sotsialismi võludest, sest paistab et Nõukogude Liidu eksperiment on juba unustusse vajunud. Õpetlik näide kuidas vasakpoolse poliitika tõttu maailma suurimate naftavarudega riigi kodanikud vaevlevad alatoitluse käes. Kui olukord poleks nii traagiline ajaks kogu see trall oma uskumatute minevikuseostega lihtsalt naerma. Mingil määral meenutab omaaegset Kuubat, sest mitmed põhilised osalised samad. Paraku on ajad kardinaalselt muutunud, ehkki esimesel pilgul ei pruugi nii tunduda kuna Venemaa ja Hiina toetavad ühte ning ülejäänud vaba maailm eesotsas USA'ga teist osapoolt. Vaatamata eelnimetatud sarnasusele on erinevusi siiski oluliselt rohkem, eriti kui vaadata motiive.

Venemaa nii valulik reaktsioon on tingitud mitmest asjaolust. Esikohal muidugi majanduslikud kaalutlused, sest riiki paigutatud korruptiivsed miljarditesse ulatuvad investeeringud lendavad uue valitsuse võimuletulekul tuulde. Küllap on seal nii Venemaa presidendi kui tema kaaskondlaste raha mängus. Teiseks tuletaks Venetsueela kaotamine liiga elavalt meelde Ukrainat, Putin isiklikult näeks seda kui tema prestiizhi vastu suunatud lööki. Venemaa ei mõista, et ta pole Nõukogude Liit, kel siiski omal ajal rohkem nii võimsust kui sõpru. Praegu saab ta toetust vaid osta, aga energiakandjate hind ja majanduslik olukord ei võimalda seda piisavalt suures ulatuses.

Eri presidentide toetajate jagunemine maailmas, mõningad märkimisväärsed erandid.
Euroopa Liit toetab opositsiooni, ametlik avaldus tuleb mõne päeva pärast.

Eks ka USA reaktsioon tekitab küsimärke ja vihjab teataval määral nende osalusele. Uue presidendi kohusetäitja kohene tunnustamine paistab olevat ette valmistatud. Ameeriklaste huvides on Lõuna Ameerika stabiilsus samas kui venelased sooviks mitte ainult seal vaid kogu maailmas näha võimalikult palju segadust - sogases vees hea kalu püüda. Venetsueela presidendi ähvardus USA diplomaatilise esinduse vastu võeti Venemaa survel tagasi vältimaks ameeriklastele otseseks sekkumiseks mugava motivatsiooni pakkumist. Euroopa Liidu pea täielik ja samuti kiire toetus tuli väikese üllatusena, tavaliselt võtab sihuke protseduur EL's palju rohkem aega. Kreeka paljastas oma näo kui Vene mõjuagent asudes Madurot kaitsma. Üllatus-üllatus, Türgi ja Kreeka selles küsimuses samas paadis. Hiina toetab vaikimisi praegust presidenti, rõhutades neile olulisele stabiilsusele ja siseasjadesse mittesekkumispoliitikale. Samas kui ameeriklased pakuks Hiinale uue valitsuse puhul soodsaid võimalusi naftapirukast tüki ampsamiseks, poleks imestada kui nood meelt muudavad.

Kuidas "revolutsioon" edasi kulgeb on keeruline ette ennustada. Riigil kaks presidenti, kisub nagu kodusõja poole. Kindel vaid see, et otsustavaks osutub Venetsueela sõjaväe kõrgema juhtkonna toetus kuna vähemalt momendil pole ei USA'l ega Venemaal julgust otsese sõjalise interventsiooni korraldamiseks. Venelased olla saatnud mõnisada kõrilõikajat Madurot kaitsma, samas suurema konflikti korral ei suuda nii väike sats midagi olulist korda saata. Nad on siiski Venetsueelas "gringod" ehk võõrad, keda ei saa usaldada. Neid võidakse üritada kasutada kas erioperatsioonis opositsiooni tähtsamate liidrite kõrvaldamiseks või meeleavalduste laiali ajamiseks. Ma ei kahtlegi, et kõigil osapooltel on liiga teravalt meeles Maidani sündmused, mis soovitule risti vastupidise tulemuse andsid. Mingi pragmaatiline lahend võib olla Venetsueela loovutamine vastutasuks Ameeriklaste Ukraina suunalise poliitika järeleandmistele. Praeguse USA presidendi käitumist on raske ette ennustada.

Järgmine suurem meeleavaldus on planeeritud laupäevale, mis näitab suur toetus kummalgi presidendil rahva hulgas on ja kui kaugele praegune võim julgeb minna vastaste maha surumisel. Kui muidugi vahepeal mingi grupp sõjaväelasi valitsemist enda kätte ei võta.

Rallilainel

Tänak Monte Carlos kihutamas

Neljapäeval siis hakkas jälle ralli MM sari pihta. Algus oli igati paljutõotav, selle aasta esimese katse Ott võitis ja ka kahe kokkuvõttes osutus esimese päeva parimaks mõnesekundilise edumaaga. Seega on ta vähemalt natuke aega juhtinud Ralli MM sarja🚘 Reedese päeva keeras tuksi esimese katse ärajätmine. Tänaku allapandud naastrehvid jäisel teel kihutamiseks osutusid kasutuks, sest järgmised etapid olid palju soojemates ja puhtamates oludes. Lisaks valedest kummidest tingitud ajakaotusele läks ka üks kumm puruks (kuuldavasti koos veljega), kummivahetusele kulus pea 2 minutit, mis kukutas mehe seitsmendaks. Ka päeva teine pool ei sujunud eriti hästi, kiiruselt jäi meie mees parematele alla. Õhtuks oli selge, et esimesi palja sõiduga kätte ei saa, samas juhtub rallil alati apsakaid, nii tehnilisi kui sõitjapoolseid, eriti veel Monte Carlos. Paar kohta on suure tõenäosusega võimalik tõusta. Uues väga lahedas ralliteemalises jutusaates "Kuues Käik" pakuti koguni hea õnne korral võimalikku poodiumikohta.

Nii nägi välja Evansi väljasõit samas kus Tänak napika tegi

Reede õhtul seda ma kuidagi ei uskunud, aga tänaõhtuse seisuga ei tundu üldse võimatu. Nimelt suutis Tänak kõik neli laupäevast kiiruskatset võita. Lisaks tegid kaks meest sõiduvigade tõttu avarii ja kukkusid konkurentsist välja. Mikkelsen suutis eriti totralt katse lõpus finishijoonel tagumise ratta ära rihtida. Evans põrutas suurel kiirusel suhteliselt lihtsana tunduvas kohas teepervele ja põrkas sealt metsa. Tänakul oli täpselt samas kohas õige ehmatav moment, mida saad twitterist näha. Seekord vedas, sest auto hüppas tagasi teele mitte metsa nagu eelmisel mehel. Laupäeva õhtuks viies koht, kolmandast kohast lahutab vaid 17 sekundit. Paraku on kolmanda koha meheks üheksakordne maailmameister Loeb, kellelt seda vahet puhta sõiduga tasa teha õige keeruline. Esimest kahte lahutab vaid 4 sekundit, seal võib võidu nimel punnitades üks neist vea teha. Lisaks veel ees momendil neljas meeskonnakaaslane Latvala, kes praeguses seisus kindlasti kohta loovutama ei hakka. Kokkuvõttes on Tänaku positsioon ootamatult lootusrikas. Hoiame pöidlaid!!!

Talv, kutsa ja valimisreklaamid.

Pühapäeva hommikune talveidüll

Hakkasin seda postitust juba pühapäeva õhtul kirjutama, kui hullult kena talveilm Torontos. Päeval päiksepaistega tekkis tahtmine koertega parki jalutama minna, saab ehk ägedaid pilte ka. Paraku tekkis pisike probleem juba kiirel eelhädakäigul. Elukad pole harjunud nii kiire temperatuurimuutusega, käpad hakkasid külmetama. Seoses paksu lumikattega polnud meie tänavale veel jõutud soola puistata, jätsin vaevalise papude jalga panemise ära. Kutsad kepsutasid paarkümmend meetrit ja hakkasid siis vaheldumisi üht ja teist käppa üles tõstma. Proovisin neid meelitada kiirelt junni poetama. Suurem sai hakkama aga pisemal külmetasid tagumised käpad nii hullusti, et istus vaeseke tagumiku peale hange ja tõstis tagumised üles. Sihukeses asendis polnud muidugi loota, et kakahäda lahendatud saab. Loom keeldus üldse jalgu alla võtmast, pidin ta süles koduni tassima. -24C temperatuuriga polnud ilmselt mõtet parki minna koeri piinama, ausalt öeldes hakkas endal ka külm.

Päikesepaiste sädeleval valgel pinnal, lumi krudisemas saabaste all ... ma olen talveinimene. Hmm..., tegelikult on suvel ikka ka mõnus: õhtul aias istuda, netis surfata ja külma õlut libistada, grillida, matkamas käia, süstaga sõita, ... Kevad samuti tore tärkava roheluse ja esimeste tõeliselt soojade ilmadega, puhkuseootus. Sügisel jälle marja ja seenemets, igasugu valmivad aiasaadused, viimased rannaskäigud päikesekreemi pärast muretsemata, looduse värvide mäng ... Olen vist ikka iga aastaaja inimene, mitte ainult talve. Kunagi oli unistus kusagil soojamere saarel elada, kahtlustan et väga kiirelt hakkaks aastaaegade puudumist taga igatsema.

Kobrast peletamas

Õhtul kodus vaatasime Eesti telekast filmi aasta loomast. Nagu ikka kobib teleka sisselülitamise puhul meie kõrvale kushetile sõltuvusse langenud Sushi. Kui Koko on pildikasti või pigem plaadi suhtes täiesti ükskõikne, siis Sushi jälgib sügava huviga sattudes ärevusse igasugu loomade nägemise puhul. Eriti erutav muidugi kassiliste "tuppa" ilmumine, kutsik tormab verdtarretama paneva kurgupõhjast tuleva urinaga teleka juurde ja alustab tagajalgadel püsti kõrvulukustava lähimale kiisule suunatud haukumisega. Peremehe staatust demonstreerib ta ka kõigi teiste loomade ja mõnede ekraanile ilmuvate inimeste suhtes. Kobras sai oma jao, pole kahtlustki, et looduses oleks plehku pannud. Tegelikult on metsas meie kutsik palju tagasihoidlikum, eks ta aru saanud, et pildiplaadilt pole keegi veel tuppa hüpanud. Peaks ükskord pulli tegema ja mõne kassi teleka taha peitma 🐈

Just vaatasin erakondade valimisreklaame. Vaatasin ja hakkasin kartma: kui selliste videotega tõepoolest suudetakse valijaid kõnetada on Eesti olukord niru. Tee mis tahad, üks reklaam hullem kui teine: osa koduvideo tasemel tehnilise teostusega, teised jällegi õõvastavat infot jagamas. Kesikud lubavad kõigile rahasadu, lihtsalt unustavad ära, kust see raha peaks tulema, vaevalt isegi Kreml oleks nõus kinni maksma. Ilmselgelt mõtlemisvõimeta kodanikele suunatud, eks valimised näitavad palju neid on. EKRE muidugi teine populistlik ja hullult ülepingutav erakond, üksikud head ideed upuvad hirmutamise kampaaniasse. Sotsid üritavad näidata end kõigi esindajatena, liiga imalalt magus värk, no ei lähe peale. 

Isamaa rõhutab vana rasva peale, jah kunagi olite tegijad aga valimiskünnise ületamiseks parempoolsel tiival peaks midagi põrutavat välja pakkuma. Praeguses valitsuskoalitsoonis esinemisega on nad enda aktsiad ilmselt maha mänginud. Reformi reklaam oli üllatavalt nigel nii professionaalsuse kui sõnumi poolest, nagu Isamaa vanem vend, ei miskit uut. Vabaerakond ajas lihtsalt naerma. Eesti 200 oli minu arust kõige vähem nõrk, nii esitus kui sõnum 3-. Kurat, jäta või valimata. Selge vaid see, kelle poolt kindlasti ei hääleta: Kesikud, EKRE, Vabaerakond, Sotsid - ühtede puhul põhimõtted vastuvõetamatud, teiste puhul oleks tegu hääle maha viskamisega. Jajaa ma tean, et Isamaa puhul ilmselt kah hääl raisus, aga äkki saavad imekombel kriisist üle. Jama on paremtiiva killustatuses, vaatamata tõenäolisele absoluutsele ülekaalule ei pruugi see mandaatides avalduda.

Kui mingit kardinaalset muudatust ei toimu kujuneb selgeks võitjaks Kesk. Selles olukorras oleks parim võimalik valitsus momendil utoopilisena tunduv Reformi, Eesti 200, Isamaa ... jne ... koalitsioon. Keski ja Reformi koalitsioon poleks kah hull, mida küll Reform momendil välistab. Halvim võimalus Keskerakonna ainuvalitsus või nende koalitsioon EKRE'ga. Natuke vara muidugi valimistest rääkida, enne jõuab veel nats vett merre voolata.

Calvados, ronimine, lumi.

Talv - viimaks ometi, nagu tütar õnnelikult ohkas

Kallasin endale natu calvadost ja hakkasin blogistama. Tulin just ronimast, esimest korda üle pika aja oli õige lahe. Valisin radasid, mis liiga palju rippumist ei eeldanud. Soojenduseks ronisin hulga algajate omasid ja V0'e, patuga pooleks tegin ühe hullult tasakaalu eeldava v2 ära. Olen oma valuliku vasaku küünarnuki pärast pikalt oodanud, samas kaua sa ootad, pea pool aastat juba möödas, ronipapud lähevad veel hallitama. Ei teagi, miks paremaks ei lähe, õnneks halvemaks ka mitte. Karatel võib oma mõju olla, löögid panevad küünarliigesele kinnitunud kõõlusele pidevalt koormust. Üritan küll poole jõuga lüüa aga vahepeal läheb meelest ja siis annab kohe tunda. Kui parem küünarnukk ka hellaks läks otsustasin: pole vahet ja kobisin tütrega seinale. Boulderz klubis on sihuke tore diil, et poolteist tundi enne kinnipanemist saad poole hinnaga sisse. 10 euri tundub mulle õige soodne, momendil ei julge ja ei jõua niikuinii kauem seinal kõõluda. Kõrged altjulgestust eeldavad seinad tunduvad ägedamad kui madalal turnimine. Samas on proovimiseks ja algelise tehnika omamiseks esialgu mõnemeetrine sein parim lahendus. 

Calvadose juurde tagasi tulles: niipea kui nektar keelt puudutab tuleb noorus meelde. Täpsemalt keskkooli aeg kui sai sõpradega koos Remarque lugeda ja raamatust innustust saades kusagilt isegi vene ajal calvados välja võlutud. Nii me siis limpsisime calvadost ja lahendasime maailma probleeme: alates tüdrukutest ja lõpetades ufolaste ning maailmapoliitikaga. Aeg oli selline, et isegi teismelised poliitikas ja ajaloos asjatundjad, vähemalt enda arust. Sai ju kuulatud Ameerika Häält, vaadatud Soome telekat ja loetud keelatud kirjandust. Kõike seda ausalt arutada julgesime tol ajal vaid lähimas sõpruskonnas, mis minu puhul koosnes kolmest marurahvuslikult meelestatud noorukist. Mõlema sõbraga saame ikka veel iga aasta kokku ehkki elame kõik erinevates riikides. 

Massinal keris 140000 ette, peagi aeg pensile saata

Täna tuli lõpuks esimene asjalik lumi maha. Inimesed ümberringi hädaldavad aga mulle meeldib, isegi autoga sõita meeldib libedal teel. Hõreda liiklusega kohtades sunnin masina libisema ja kujutan ette, et sõidan rallit. No mitte päriselt aga tõepoolest on hoopis ägedam kui tuimalt liiklusummikus venida. Tüütuks teevad olukorra juhid, kes sõidustiili põhjal otsustades on elus ilmselt esimest korda lund näinud. Kulgevad kiirteel neljakümnega või linnatänaval seitsmekümnega. Ronimast tulles oli tee kõva valge lumega kaetud ja liiklus pea olematu, tegin tütrele veidi märvikõdi tema auto roolis olles külglibisemist demonstreerides. Homseks läheb nii külmaks, et suusatama vist ei kipu: tuule indeksiga pidavat õues alla kolmekümne miinuskraadi tunne olema. Lõpuks ometi päris talv. Isegi kutsad kaifivad lund, ainult papude kandmine ei istu, Koko peidab end ära kui kaasa papud välja võtab :D

Sportlik esmaspäev ja Briti jant

Blue Mountain esmaspäeval

Pühapäeva õhtul viskasin pilgu ilmateatele, mäel lubas mõni külmakraad ja vahelduvat pilvitust. Lumeolud olid 75 senti põhja all ning "Machine groomed". Äärmiselt mittemidagiütlev - masinaga üle käidud. Õnneks sai veebikaameralt vaadata, kaugelt tundus normaalne. Otsustasin hommikul minna ehkki teisi kaasatulijaid polnud. Õieti tegin, sest lumepind oli küll kõva aga täiesti sõidetav, suure kiirusega põrutas järsemalt kui tavaliselt. Plaanisin täiega uhada, et jõuaks õhtul ka karatesse. Pärastlõunal läks vähe ebamugavaks, läbi pilvede kumava ühtlase valgusega ei näe nõlva peenemat reljeefi suurel kiirusel. Igatahes panin hämaruse saabudes asjad kokku ja kihutasin koju. Kiirelt suusariided gi vastu vahetatud jõudsingi parajasti karatesse. 

Trenn juhtus olema tavalisest energiakulukam. Eriti teine tund kui harjutasime lähivõitlust ja maas maadlust. Varem mulle kui pikemat ja peenemat sorti tüübile sihuke lähikontaktis sudimine ei istunud aga nüüd vanemast peast täitsa meeldib. Eeldab jõudu, kiirust ja osavust, eks aastatega harjutamisega on tulnud kogemusi, mis aitavad kaasa. Olin ettevaatlik ja hoidsin küünarnukke, harjutame ju igasugu liigeste väänamisi ja murdmisi. Mõned sinikad ja marrastused korjasin üles, liigesed jäid kenasti terveks. Täna tööl tundsin ehmatusega, et jalal pükste hõõrdumisest punnike sügeleb. Kummaline kokkusattumus: mõlemal korral tuli uus punnvillide laine peale mäel käimist. Kus selle häda ots kui suusatamise vastu allergiliseks olen muutunud😜

Õhtul vaatasin järgi "Välisilma", Kadri Liik rääkis Brexitist. Tõepoolest ei suuda kuidagi uskuda, et üks maailma pikemaajalisi traditsioonilisi demokraatiaid on end sellisesse poliitilisse sopamülkasse osanud kukutada. Paistab, et parlamendis enamus ei taha EU'st lahkuda ehkki rahva referendum seda soovis. Nüüdseks kaks pool aastat hiljem on kõigi eelduste kohaselt enamik britte jõudnud arusaamisele, et tegelikult ikka võiks EU'sse jääda, samas mingit üldsust rahuldavat varianti pole. Kui isegi tehtaks uus referendum, mida järjest rohkem poliitikuid nõuab, lõhestaks see ühiskonna kardinaalselt. Pole vist mõistlik luua pretsedenti, et kui referendumi tulemus ei meeldi teeme uue. Usutavasti hakkaks Euroopa Liitu jäämise pooldajate võidu korral vastaspool täie õigusega kolmandat referendumit nõudma. Täna lükkaski parlament valitsuse lahkumispaketi tagasi. Opositsiooni liider kuulutas välja umbusaldusavalduse tänaseks. Segadus on nii suur, et keegi kurat ei oska ennustada, mis edasi saab.

Kui valitsust ei umbusaldata peab peaminister esmaspäevaks uue plaaniga välja tulema. Mingit erilist muutust võrreldes vana plaaniga pole ilmselt võimalik sisse tuua, sest esiteks kolm päeva on lihtsalt liiga lühike aeg kui võrrelda seni kulutatud kahe poole aastaga ja teiseks pole EU suuteline ega huvitatud mingeid järgiandmisi nii kiirelt tegema. Seega suure tõenäosusega kukub ka järgmise esmaspäeva plaan läbi. Sealt edasi 3 halba või veel halvemat võimalust:

1. Ilma leppeta Brittide lahkumine - ettekujuteldamatu jama mõlemale osapoolele.
2. 29 Märtsi tähtaja edasi lükkamine, et alustada läbirääkimisi täiesti uue leppe sõlmimiseks. Euroopa Liidus oleks seda raske läbi suruda, näeb välja kui järgiandmine brittidele.
3. Uus referendum, kus küsitakse kas britid tahavad lahkuda selle leppe alusel või ikkagi jääda Euroopa Liitu. Ei usu, et see valitsus toda teed valiks.

Kui valitsus kukub üritatakse moodustada 14 päeva jooksul uus valitsus, mis peab võitma usaldushääletuse. Kui ei suudeta uut valitsust moodustada või sellele avaldatakse umbusaldust tulevad uued valimised.

Samas jäävad uuele valitsusele täpselt samad probleemid ja samad võimalused nende lahendamiseks. Lihtsam oleks siiski üritada EU'ga uut lepet arutada või läbi viia uut referendumit. Uute valimistega läheb olukord hoopis segaseks, brittide lahkumise tähtaeg lükkub kindlalt edasi. Pange tähele: Londoni tänavatel võib hakata toimuma samasugune möll nagu hiljuti Pariisis.

Põnevad ajad, millest võib lastelastele rääkida, justkui vaataks reality showd!!!

Tavakodanike reaktsiooni annab edasi hästi kohapealse ajakirjaniku kirjeldus:

The reaction outside Parliament is something of a reflection of what’s going on in the Commons - a mixture of resignation, determination to fight on, glum faces and occasional jubilance.

A small gaggle with known links to far-right causes and groups sought to goad Remainers, who have been flying Union and EU flags all evening.

Their favourite chant was a recommendation of the area of anatomy where Remainers should stick their European stars flags. Cue police moving into position to keep them separated.

Mainstream Leavers were somewhat muted - unless they clearly supported exiting with No Deal - those I saw were pretty chipper at the prospect of leaving on 29 March.

But with Remainers also largely sombre, most people seemed to echo the question pouring out of the Commons: What on earth happens now?

Huatulco Needus 6 - Pere- ja Eriarsti külastus

Käsi aastavahetusel

09 Jan Teisipäev

Nüüd on jäänud pea kahenädalane vahe postitustele. Põhjuseks mitte asjaolu, et raskest haigusest vaevatuna poleks jaksanud klaviatuuril toksida, lihtsalt polnud suurt miskit lisada. Pildistasin edasi laikude arengut või pigem aeglast taandumist. Vaevumärgatavalt tumedamad laigud on jäänud kätele, vaid esialgsete kõrvetuste kohal selgepiirilisem ja veidi kõrgem nahapaksend. Jaanuari esimene nädalavahetus oli eriti lebo, hakkas igav ja mingi moment võtsin pähe ning helistasin oma perearstile. Eks uudishimu näris, lähen näitan ette, äkki oskab miskit öelda või isegi anda saatekirja spetsi juurde. Asjatu lootus, ehkki ka tema oli põnevil sellise ennenägematu tõve tunnistajaks olemisest. Paraku sain vaid moblalt pilte näidata kuna nahal raske midagi enam märgata. Palus, et saadaksin talle emailiga, haiguse kulu kirjelduse ja pildid, ta edastab tuttavale spetsile. Ma olevat nii hästi ja järjepidevalt pildistanud, et saab lausa õppematerjalina kasutada. Palusin mind kui esmapatsienti mitte unustada kui teadusele senitundmata tõve nimetamiseks läheb.

01Jan paar punnihakatist

03Jan Nahapaksend ja kestendus põlvel

10 Jan Kolmapäev

Täna tuli tööl kõne, millele ei jõudnud vastata. Hiljem kuulasin teadet: helistati tollest "Kiirreageerimise“ haiglast, mis pidi minuga ühendust võtma. Anti vastuvõtuaeg järgmiseks päevaks poole kolmeks. Kurat küll, enne ei tundnud keegi 2 nädalat huvi ja nüüd kui lööve sisuliselt kadunud, läks kole kiireks. Helistasin tagasi, üritades aega edasi lükata, paraku kõik kuus katset läks vastamismasinale, mille postkast umbes täis. Kaalusin, aga vist ikka lähen homme kohale, ehk spetsil siiski on mingi aimdus, mis mulle seal Mehhikos külge hakkas. Igaks juhuks kirjutasin haigusloo lühidalt üles ja trükkisin välja, võtan kaasa: vähem seletamist ja pole muret et mõni moment ununeks. Pilte võib moblast vaadata. Kuradima tehnoloogiliselt mahajäänud on see värk siin, saatelehel telefoni ja faxi number aga email või veebilehe aadress puudub. Oleksin ju saanud neile emailile kogu infi ette saata. No vaatame kas homme mind üllatatakse või tulen sama targalt tagasi.

09Jan Käsi pea normaalne

11 Jan, Neljapäev

Nagu võis arvata, polnud ka spetsidest tolku. Läksin veel pool tundi varem töölt ära, et ikka ilusti jõuaks vastuvõtule. Sain nii vara kohale, et viisin auto Walmarti tasuta parklasse. Ei tahtnud haigla juures hingehinda plekkida. Muidugi pidin ootama, alles pool tundi oma ajast hiljem sain suht õnnetus olukorras arsti vastuvõtu kabinetti. Rääkisin lööbest ja andsin üle väljatrükitud haigusloo, mis arstile sügavat muljet avaldas. Väga harva saab nii hästi ettevalmistunud patsienti näha. Näitasin käed ja jala ette, paraku polnud enam suurt miskit vaadata mida ka arst tõdes. Ainult vasakul jalal esialgse punnvilli kohal ja jalalabal tumelillakad plekid järgi. Jalalabal tundus isegi veidi suurem kui enne, ilmselt siiski minu ettekujutus.

09Jan Vaevumärgatavad plekid säärel

Praeguse olukorra ja piltide põhjal raske diagnoosi panna, laborisse analüüsi jaoks pole midagi võtta. Arst arvas, et kui lööve peaks uuesti välja lööma saame loodetavasti laborianalüüsiga kindlaks teha, millega tegu. Vastasin: loodetavasti siiski pole mul põhjust laborit külastada, ehkki saan aru kui põnevil te olete uut tõbe avastama. Uurisin ka võimalust, et tegu mingi parasiidi või seenhaigusega. Tohtri arvates ei peaks muretsema. Samas jäi hinge närima kahtlus, et tegelt pole tal aimugi, lihtsalt tahtis rahustada. Lahkudes rõhutas arst, et kui lööve peaks uuesti välja lööma, tuleksin kohe ilma aega kinni panemata kohale. Kokkuvõttes ei saanud ma tuhkagi targemaks aga vähemalt lööbest ainult udused jäljed järgi.

Endale tundub, et see jääb saaga viimaseks postituseks ... ... ... loodetavasti 😫

14Jan, Pühap, 20:52

Huatulco Needus 5 - Parasiidid, putukad, seened, ...

Paar pisikest uut punnihakatist

Reede 28 Dets

Täna sattusin netis inimestele ohtlike elukate teemalise artikli peale, blogistasin postituse "Keda tasub karta". No muidugi oli tavapäraste tiigrite, haide, krokodillide ja madude kõrval ka putukaid ja parasiite. Poleks vist pidanud seda artiklit lugema, sest leidsin kolm erinevat hullu tõbe, mille sümptomid vähemal või rohkemal määral minu lööbe omadega kokku langevad. Tegu oli täiesti juhusliku valiku mitte sihipärase otsinguga, kui ikka hakkaks otsima siis leiaks sadu erinevaid haigusi, parasiite, viirusi, ... üks hullem kui teine. Samas äkki tuli hoopis kasuks, sest too lugemismaterjal viis mu mõttele igaks juhuks troopiliste haiguste spetsi külastada. Selleks vaja arsti saatekirja, eks näeb kas minu oma väljastab sellise või mitte.

Käsi 28 Dets

29 Dets, lööve tasapisi taandub

Igatahes 30 ohtlikuima looma hulgas oli selline nagu Kesk ja Lõuna Ameerikas levinud suudleva või mõrtsukputuka levitatav parasiit, nimetatakse Chaga tõveks. Algne nakatumine võib olla suht sümptomivaba kestes paar nädalat kuni paar kuud. Kirjeldatud sümptomitest on mul vaid hammustuskoha paistetus ja naha ärritus, samas ei vasta need päris täpselt ei fotodele ega kirjeldusele. Kui parasiit jätta tähelepanuta võib haigus areneda krooniliseks mille ravimine oluliselt keerulisem.

Järgmine võimalus oli schistosomiasis. Tegu uss parasiidiga, mis saastunud mageveest võib organismi siseneda läbi naha. No käisime mitmes jões ujumas ja pikalt sulistamas. Jalanahk oli mul kraabitud katki kah. Mõne päevaga tekib nahaärritus. Piltide järgi otsustades esialgsed punn-villid teatud staadiumis vägagi sarnased. Võib esineda ka muid sümptome aga ei pruugi. Hea uudis, et see suht lihtsalt ravitav.

Kolmas sümptomitele ja piltidele osaliselt vastav tõbi on seenhaigus Coccidioidomycosis. Nakatumine toimub spooridega saastatud tolmu sissehingamisel. Haigusnähud sarnanevad gripile aga tugeva immuunsüsteemi korral ei pruugi neid olla. Punn-villide pildid ja kirjeldused jällegi väga sarnased. Ravi sisuliselt pole, sümptomeid leevendavad mitmed seentõve ravimid.

Ägedaid võimalusi kui palju😜

Internetis nahahaiguste googeldamise asemel kulutasin aega mõistlikumalt Youtubest mäesuusavõistluste vaatamise peale. Don't worry, be happy. Siin Kanadas pole ilmselgelt niikuinii lootust ravi saada, mis mõtet siis muretseda.

Reede, 20:27PM

Huatulco Needus 4 - Tõbise jõulud

Jõulutervitus: Hail Ceasar, morituri te salutant

Esmaspäev 24 Dets

Öö möödus rahulikult ja sügava unega ehkki eelmisel õhtul paistis olukord hullemaks minevat, punased alad villide ümber laienesid ja uusi pisikesi ilmus juurde. Käeseljad meenutasid metsaga kaetud mäeahelikku, samas enesetunne endiselt hea. Olin üsna veendunud, et hommikul peaks uuesti EMO'sse pöörduma. Paraku ärgates oli seis hoopis roosilisem. Punased piirkonnad tumedamad ja suuruselt enam-vähem samad aga villid olid taandunud ning käeselgade punniahelikud samuti. Hea, et ei hakanud eelmine päev ravimite kokteili manustama. Viirusevastast otsustasin edasi võtta, sellel polevat kõrvalmõjusid. Olin lausa nii erksas

tujus, et läksin alla oma tööruumi koristama ja askeldasin garaazhis. Tegin arhiveerimise mõttes käest pilte. Perfektselt sobis jõulutervituseks temaatiliselt punaselaiguline käsi roheliste kuuseokste taustal 😄

Esmaspäev, 16:10PM

Jõuluõhtul ei viitsinud oma punni-villi probleemiga tegeleda. Kuidagi nagu harjunud juba, eriti ei sega. Sügelus sisuliselt taandunud kui just ei ärrita punetavat kohta. Korra käis hõõrus veidi ja mõne sekundiga oli reaktsioon: vill pealt turses ning hull sügelus. Võtsin pikemalt mõtlemata jääkuubiku ning surusin vastu. Mõjus hoobilt, minutiga oli ärritus taandunud, turse kadunud. Kuradi kummaline, äkki tõepoolest on tegu mingi idiootliku allergiaga. Mitte ei taha uskuda, sest minusugusel tervel ja tugeval ürgmehel ei saa ju olla hellikute väljamõeldud häda, mida moe pärast allergiaks nimetatakse😋 Õhtuse traditsioonilise jalutuskäigu ajal ärritasid sokid hõõrumisega jalgadel olevaid punetisi, paraku olid hommikuks need tumedamaks tõmbunud, peaaegu nagu tavaliste villide puhul.

Keskel pisike vill, ümber laiem kõrgem
ja krobeline, tuhm punane ala ääristab. 

Teisipäev 25 Dets

Praeguseks on suurem osa ville kuivanud jättes alles punetava krobelise nahaga laigu. Millegi pärast kõige hullem olukord oli ja püsib käelabaselgadel ja randmete alumisel serval. Käsivartel praktiliselt kõik punnid taandunud, jalgadel samuti ehkki jalalabadel tumepunased laigud. Kõhul ja seljal olnud pisikesed punnid ei hakanud kunagi sügelemagi ja asunud samuti tagasi tõmbama. Õhtul igatahes võtsin lisaks viirusevastasele katsetamise mõttes tableti allergiavastast rohtu.

Randme alumine serv

Villid nagu kuivama hakanud

Praeguse seisuga ei oska hinnata, kas oli mingit mõju või mitte. Hullemaks pole läinud, pigem ikka kerged paranemismärgid. Samas kaldun esimese laine arengu alusel arvama, et villide taandumine oleks niikuinii aset leidnud. Neljapäevani veel kaks päeva, siis esimest korda lootus spetsi jutule pääseda. Isegi kui peaks olema oluliselt paremaks läinud tahaks huvi pärast ikka teada saada millega oli tegu, loodetavasti spets vähemalt suudab diagnoosi panna ja nõu anda.

Teisipäev, 12:17PM

Kolmapäev 26 Dets

Kolmapäev mingeid märkimisväärseid muutusi polnud. Võtsin viirusevastaseid tablette edasi ja ühe allergiavastase õhtul. Neljapäeval tundus, et punakad laigud oleks nagu tumedamaks ja tuhmimaks tõmmanud. Pilte teen ikka huvi pärast iga päev, nendel oli justkui paranemise märke näha. Paraku on kellaajad ja valgustingimused erinevad, mistõttu objektiivsemaks võrdlemiseks peaks fotosid eelnevalt töötlema nii, et normaalne nahavärv sama tooniga. Loodetavasti pole tegu ainult soovmõtlemisega.

Kolmapäevane olukord

Neljapäevane tundub parem

Neljap unustasin tablette võtta. Töölt tulles tahtsin soovitatud eriarsti juurest läbi astuda. Paraku ei saanud aega kinni panna ja kui eramajade rajoonis kohale läksin ulatus saba välisukseni. Üks kipsis jalaga proua liipas välja ning mainis, et täielik hullumaja. Polnud mingit mõtet ootama jääda. Ausalt öeldes jättis see koht õige amatöörliku mulje. Maja esiuksele oli paberileht kleebitud infoga, et arsti vastuvõtule saab küljeuksest. Suurest polikliinikust ka keegi ei helistanud, paistab et enne kui spetsialisti jutule saan on sümptomid kadunud. Saamaks teada, mis tõbi oli, pean mobla fotosid ette näitama.

Enesetunne endiselt hea, kuid märkasin, et originaalkõrvetuse kohal on nahale tekkinud kõvemad paksendid, mis puudutamise juures sügelevad. Samas värvi poolest ei erine enam muust nahast ja ville pole samuti. Enamus ville ning punakaid krobelisi kõrgendikke laikudel on kadunud, kummalgi käel siiski kolm-neli suuremat veel alles, mille keskel pisike millimeetrine kõrgem mügarik.

Neljapäev, 23:23PM

Huatulco Needus 3 - EMO

EMO's arsti ootamas

Pühapäev 23 Dets

Punnid olid hommikuks veidi tagasi tõmmanud kuid punasemaks läinud, eriti tugevalt värvi muutnud esimesed. Kokkuvõttes sihuke tunne nagu oleksin suures ulatuses kärnadega kaetud, vähimagi liigutamise peale nahk kätel kiskus. Sügelus samas oli taandunud. Võtsin rahulikult, jõin kohvi, sõin korraliku hommikusöögi ja lasin kaasal end lähimasse haiglasse sõidutada. Kes teab, äkki järgmised pool aastat toidetakse voolikuga😜. Ooteruumis palju rahvast polnud, tablool vaatas vastu 98. Hea et ma ebausklik pole, muidu tunduks masinast rebitud järjekorra number 13 õige pahaendeline. Kahju, et maski kaasa ei võtnud, köhivaid ja rögisevaid inimesi ümberringi. Valisin hea mugava pehme tooli, tukkusin pool tundi. Spetsiaalselt nähtavale jäetud käed kindlustasid, et keegi lähedale ei istunud. Mitmed esimese hooga kõrvaloleva ainsa mugava tugitooli poole kiirustanud tüübid muutsid viimasel momendil meelt ja eelistasid minu kõrval istumisele seina najale toetuda. Lõpuks siiski üks lühinägelik pudelipõhjaprillidega proua potsatas rahulolevalt mu kõrvale. Oli küll kange tahtmine nalja teha ja enda labakäsi ta prillide ette susata, aga äkki pärast veel süüdistatakse tahtlikus südari põhjustamises.

Sain registreeritud suht siva, ainult poolteist tundi ootamist. Peale portsu küsimusi arvati, et ilmselt tuleb mind panna Pronazoli kuuri peale kuna olen seenetama läinud. Samas nakkuse leviku hirmu ei tundunud olevat. Tehti kiire temperatuuri ja vererõhu mõõtmine, pandi lipik ümber käe ja saadeti arsti vastuvõttu ootama, mis eeldatavasti võib tundide pikkuseks venida. Huvi pärast googeldasin kiirelt, mis tõbi siis diagnoositi, et Pronazoli vaja võtma hakata. Ei teagi kas nutta või naerda aga selgus, et mul on tupeseen😱😵 Tõele au andes tuleb tunnistada, et vahel leiab ravim kasutamist ka suu, kõri või muude limaskestade seenhaiguste või siis seljaaju või ajupõletiku puhul. Kaalusin tõsiselt kas jääda järgmise doktori juurde saatmist ootama või mitte, esmane diagnoos ei tundunud kuigi usaldusväärne võttes arvesse pisiasja, et mul endateada puudub eelmainitud naisterahva elund.

Enne kui otsusele jõudsin hüüti mu nimi, raske südamega tõusin ja riskisin. Juhatati meditsiiniaparatuuri täis ruumi ootama. Nats aja pärast saabus doktor, küsis kiirelt sama jutu üle, viskas pilgu peale ja konstateeris, et tegu "contact dermatitisega" ehk maakeeli tundmatu ainega otsesest kokkupuutest tingitud nahapõletikuga. Ohkasin kergendatult, vähemalt tupeseent ei üritatud vägisi tuvastama hakata. Küsisin kuidas seletada teist lainet punne kakspool nädalat peale Mehhikost lahkumist??? Hmm... selle peale ma ei mõelnudki köhatas arst, tegelikult pole selge millega tegu ja laborid jõuluvaheajal ei tööta. Saadan su edasi nahahaiguste haigla spetsi juurde, kahjuks on nemadki momendil jõulupuhkusel, uuel aastal peaksid helistama. Kas peaksin muretsema, et tegu nakkava tõvega urgitsesin edasi? Kui keegi perest pole veel haigeks jäänud siis vist mitte. Niikuinii momendil laboriuuringut teha ei saa, loodame et pole nakkav. Kokkuvõttes on selge, et jõulude ja muude pühade ajal on Kanadas nakkushaigustel pidu, sest nendega tegelemiseks ettenähtud spetsid jõulupuhkusel. Doktor kirjutas välja portsu rohtusid ja olingi vaba.

Koduteel astusin apteegist läbi. Apteeker imestas, jälle sina, no mida seekord soovid, käisin retseptid letti. Tunni aja pärast välja võttes hakkas selgitama, milleks miskit vaja. Oot moment, mul ei ole mingit seedimise probleemi, mille kuradi pärast maohappe vähendajat ja kõrvetiste vastast rohtu peaks võtma. No mis sul on? Näitasin käed ette: lööve, muud miskit. Las ma vaatan on ikka õige nimi retseptil. Oli küll, no ja ülejäänud kaks allergiavastased. Mul pole elus allergiat olnud. Kas preagu ka midagi võtad uuris apteeker hämmeldunult. Nojah, üleeelmine arst lasi ravikreemi välja kirjutada ja eelmine viirusevastase ravimi. Apteegitöötaja kratsis kukalt, need ravimid on igaüks iseasja vastu, ma pole küll arst aga ei mõista miks peaks sihukest kokteili sööma. Mis seal imestada vastasin, kõik arstid tunnistasid, et ei tea mis tõvega minu puhul tegu, ju siis kirjutasid parema äranägemise järgi igaks juhuks midagi umbes välja. Viimane vähemalt saatis spetsi juurde edasi, kui ma muidugi nii kaua vastu pean kuni nood puhkuselt suvatsevad naasta.

Võrreldes eelmise päevaga
on villid punasemaks läinud.

Kodus ladusin viis erinevat ravimit kapi peale ritta üritades jõuda arusaamisele, mida oleks mõistlik nendega ette võtta.

Betamethazone, Valacyclovir, Prednisone, Apo-Ranitidine, Diphenhydramine Hydrochloride 😱🙏

Selge, et kõiki viit ei ole mõtet neelama hakata. Kas võtaks tähestiku järjekorras, või paneks silmad kinni ja haaraks umbes, või uuriks millistel kahel ravimil on kõige ilusamad värvilised tabletid, ... 😵

Vaatasin veelkord oma punne-ville, jubedad olid aga mitte nii hullud, et peaks viite eri ravimit sisse mugima. Nii ei jää ju kõhtu ruumi jõuluprae jaoks. Ootan homseni ja vaatan kuidas asjad arenevad, vahepeal jätkan viirusvastase võtmist, millega reedel alustasin. Niikuinii neid rohtusid poleks kui täna EMO't ei külastanuks.

Pühapäev, 6:57PM