 |
| Moblale tuli selline teade |
Saan aru, et ega keegi tea täpselt ette milline käitumine oleks kõige õigem, takkajärgi alles oleme targad. Samas on ju kevadest kogemus olemas. Eestil läks suht hästi ja seepärast ilmselt on ka piirangud leebemad kui paljudes teistes piirkondades üle maailma. Kardan, et sellise käitumisega tulevad nakkavamad ja ohtlikumad tüved ning kaasnev kolmas laine varem kui osatakse oodata. Loodetavasti ma eksin.
Võrdlen jällegi Ontariot ja Eestit. Elanikkonna vahe 10 korda, seega lihtne numbreid vaadata. Viimase nädala keskmine päevane nakatuvus Ontarios umbes 2000, Eestis 500 - seega Eesti umbes 2.5 korda halvemas seisus. Päevased surmad vastavalt 50 ja 6 ehk umbes samal tasemel. Piirangute poolest on Ontarios ja Eestis aga olukord täiesti erinev:
Toitlustusasutused: Ontarios suletud, ainult kaasa tohib müüa. Eestis kuni 6 inimest lauas.
Meelelahutusasutused: Ontarios eranditult suletud. Eestis sama mis toitlustusasutused, 50% täituvus.
Koolid: Ontarios distantsõpe. Eestis koolid uuesti avatud.
Spordisaalid, huvitegevus, spad, kinod, teatrid, kontserdisaalid: Ontarios suletud. Eestis 2+2 ja 50% täituvus.
Kaubanduskeskused: Ontarios suletud, üle neti ostetud eseme võid üles korjata. Eestis 2+2 ja 50% täituvus.
Reisimine: Ontarios ja Canadas täiesti keelatud välja arvatud hädaolukorras. Äärmiselt karmid karantiini, testimise nõuded lisaks karmid karistused rikkumise korral. Enamus lennuliine enam ei lenda. Eesti puhul vist vaid karantiini reeglid kui ma sotsmeedia postitustest olen õiesti aru saanud.
Ehkki muidu mulle meeldivad nii mõnedki ekstreemspordialad siis pandeemia puhul eelistan riske vältida ja kindla peale mängida, pigem karta kui kahetseda. Ma ausalt ei saa aru kuidas on võimalik, et Ontario ja Eesti nii erinevalt epideemiasse suhtuvad. Eelmise valitsuse puhul oleks võinud poliitikute lolluse kraesse ajada, nüüd ei teagi kas mööda panevad teadunõustajad, poliitikud valitsuses või hoopis Ontario reageerib hullult üle. Ma loodan, et viimane aga nagu öeldakse: lootus on lollide lohutus!
Mis teie lugejad arvate: On Eesti piirangud liiga leebed, just parajad või liiga karmid?
P.S. Kel huvi ja viitsimist, võivad ülevalpool sinistele linkidele klikkides piirangute kohta algallikatest lugeda.
Mul on siit Tartust paar näidet, kus inimesed käituvad ettevaatlikumalt, kui normid ette näevad - näiteks ma ise ei ole siin oma trennidega alustanud (novembri teisest nädalast saadik on pausi peal). Ja ühes trennis, kus ma ise õpilane olen, ei ole samuti alustatudki, samamoodi novembrist pausi peal.
ReplyDeleteVastukaaluks on kindlasti neid, kes üritavad ka sohki teha või JOKK-skeeme kasutada, aga eks neid ole igal pool.
Päiksetõusu valitsus täidab oma poliitilisi lubadusi mis opositsoonis olles lubati, sest siis oli kõik valesti ja majandustegevust piirati. Meil on selline mahekoroona selline rheline ja täis õko, et tulge reisige koha peal saab oma telgis põdeda.:)
ReplyDeletePiirangu Eestis on vastuolulised, kui kehtestada piirang - siis ühetaoliselt kõigile, mitte nii, et Ida-Virumaa ja Harjumaa on piirangutega ning muu Eesti möllab vabalt, sh ka Ida-Viru ja Harjumaa rahvas lõunas- läänes -kesk-Eestis.
ReplyDeleteKui tõmmata paralleele gripiviirustega, mis igal talvel Eestis levivad, siis eelnevalt on tuldud toime, vaatamata kõrgetele haigestunute arvule (https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/Haigestumine/nakkush_statistika/gripoihooaja_kokkuvote_2018.pdf)
Koolide osas - lapsed vajavad kontaktõpet, suhtlust. Miks lapsed ei või harrastada sporti, jääb arusaamatuks, samas kui täiskasvanud saavad spordisaalis vehkida. See on selline nokk-kinni/saba-lahti situatsioon.
Rääkides nn "lockdown" riikides elavate tuttavatega - siis vaatamata sulgemisele ronivad numbrid üles (nüüd näitab alanemise märke). Kus on tõde, kus vale - ei tea. Tervishoiusüsteem on suure haigestumisnumbri korral haavatav. Nüüd küsimusele vastus: Eestis on ebamõistlikud piirangud, sest karmi otsust ei julge keegi teha ning küsimus jääb, kas see on ikka vajalik?
Tegelikult on praktiliselt kõigis riikides piirangud piirkonniti erinevad ja sõltuvad haigestumiste tasemest. Ontarios oli näiteks 5 eri taset värvikoodi alusel, asi läks nii absurdseks, et ühel pool tänavat võis kohvik lahti olla teisel pool mitte.
DeletePiirkondlikud erinevused on põhjendatud ainult siis kui piirkonnad on rangelt eraldatud, muidu lihtsalt käiakse suletud piirkondadest poes ja restos sulgemata piirkondades ja natukese ajaga on nakatuse tase ühtlustunud ülespoole.
Siililegi selge, et nakkushaiguse levikut vähendab kontaktide vähendamine. See sõltub nii valitsuse kehtestatud piirangutest kui kodanike seadusekuulekusest.
Palju korratud tõde. Oluline pole, millised on piirangud, vaid see, kuidas inimesed käituvad ( vt Läti vs Soome).
ReplyDeleteMinu jaoks on eelkõige oluline loogika ( a la miks koroona hakkab nakkama alates kell 18, aga mitte 17 või 19; miks Lätis on poodide lahtiolekuaegu lühendatud, sest tulemuseks on ju see, et lühema aja jooksul on koos rohkem inimesi jne)
Ma usun, et mida mõistlikumad ja loogilisemad on piirangud, seda rohkem neid ka järgitakse.
aga südamest ja ausalt. Just nädalavahetusel tundsin, et tegelikult on mind petetud. Rääkisin mõne kolleegiga ja lugesin paar blogi ja sain aru, et kui suvine paus välja arvata, siis ma olen istunud kogu see aeg nn vangis- poes ei käi, meelelahutust ei tarbi, üksikud töökontaktid välja arvates suhtlen netis jne. Ja samas on mu ümber inimesed, kes elavad täiesti tavalist elu.
Mina isiklikult olen tüdinud, ma olen nõus ootama maikuuni ( mil väidetavalt on suur osa meist vaktsineeritud), aga sealt edasi olen valmis surema. Ma lihtsalt ei jõua enam.
Loogikaga on see häda, et piiranguid kehtestavad poliitikud mitte teadlased. Poliitikute otsused sõltuvad paratamatult populaarsuse säilitamise vajadusest, lisaks peavad nad peale puhtmeditsiinilise vaatenurga ka palju muid tegureid arvesse võtma.
DeleteKoolid on ühed haiguse levitamise (mitte haigestumise) põhiallikatest, nende kinnipanek aga avaldab mõju väga laiadele ühiskonna kihtidele. Vanusepiir on puhtpoliitiline otsus. Ma ei tea kas lapsed on nii palju muutunud aga minu ajal küll absoluutne enamus tervitas rõõmuga koolitundide ärajäämist :P
Teaduspõhiselt peaks kuuajane täielik isolatsioon ja piiride sulgemine viiruse leviku peatama (mida Uus Meremaa eksperiment kinnitas). Paraku pole see Eesti suguse riigi (geograafiline asend ja majandusolukord) puhul poliitiliselt ja ilmselt sotsiaalselt võimalik.
Mina pole ka peale maikuud valmis surema aga reisida küll tahaks. No kui ei saa eks siis matkan Kanadas, maa on nii meeletult suur - avastamisest puudu ei tule.
Indigoaalasega nõus, oluline on kuidas piiranguid täidetakse, mitte piirangud kui sellised. Aga ebamõistlikke piiranguid tehakse sellepärast, et kahjuks paljud inimesed mõistlikke piiranguid järgida ei oska või siis arvatakse, et ei oska.
ReplyDeleteEestis ma enam ei saa aru, mis piirangud siis on - kui ma näen ikka teatri piletimüügi lehel täissaali müügis, siis kuidas 50% täituvus tagatakse?
Olen siiani piiranud oma käike märksa enam, kui piirangud ette näevad. Aga mina olen ka väsinud ja ausalt, ei jõua enam. Väiksed riskid juba võtan, st jõusaali läksin tagasi, sest noh, millal kunagi paremaks läheb? Kui suuski ei ole, siis Eesti ilmad välisporti kahjuks ei soosi.
Reisida tahaks kohutavalt... Puhkuse planeerimine tekitab hirmu, sest mida selle puhkusega kodus istudes pihta hakata? Täna nägin juba unes, kuidas Soome laevast maha jäin.
Meil on siin lebo jah. Aeg-ajalt hakkavad muu maailma uudistest silma komandanditunnid ja muud õudused, mida inimesed peavad taluma. Kas meie meetmed on liiga lahjad või mitte, ei oskagi öelda. Mis kaalub mille üles? Kas kõik inimesed koju lukustada ja pärast lugeda kokku neid laipu ja psüühikahäireid, mis tekib isolatsioonist tuleneva üksilduse tõttu? Mina ei teagi. Linnast väljas ja ilma vajaduseta iga päev kusagil tööl kohal käia on elu niikuinii lill, nii et ma ei ole õige inimene sõna võtma.
ReplyDeleteTäna oli teadusnõukoda andnud välja erinevate spordialade riskitabelid. Kõrge riskiga on näiteks jooga. Madala riskiga on korvpall. Veider. Minu harrastatav laskmine on jätkuvalt õnneks väikse riskiga. Pühapäeval on Eesti meistrivõistlused õhkrelvadest laskmises, ma olen napilt kvalifitseerunud esimesse kahekümnesse naiste püstolis ning osalen. Veel mõni aeg tagasi treener kahtles, kas lastakse võistelda, mõnedki kohalikud võistlused on ära jäänud. Kuid täna tuli temalt kõne, et teaksin olla valmis - tiitlivõistlus toimub. Üldiselt on laskmisvõistlustel nii, et muidu ollakse maskiga, kuid tulejoonel võisteldes ilma. Ja eks rahva hulka püütakse ka väiksena hoida ja hajutada.
Maskis püstolikangelasi kutsuti Metsikus Läänes vigilantideks, tänapäeva amerikaniseerunud maailmas killeriteks!:)
DeleteLendav, ma tuhnisin algdokumendi välja ja seal oli juures täpsustus, et kõik need korv- ja muud pallid on madala riskiga ainult tingimusel, et "järgitakse usaldusmeetmeid (ventileerimine, desinfitseerimine, hajutamine)" ja kui kõik see ei ole võimalik, siis tohib ikkagi ainult 2+2 süsteemis. Ja ühtlasi ei tohi kohal olla üle 10 treenitava. Nendel tingimustel tundub, et saab teha tehnikatreeningut, aga mitte reaalselt palli mängida.
Deletehttps://www.kriis.ee/sites/default/files/20210129_terviseamet_korraldus_sisetingimustes.pdf
Probleemiks on kindlasti ka see kui piiranguid hakatakse peenhäälestama. Kes kurat jaksab kõiki tingimusi ja erandeid lugeda, meelde jätta või neist täpselt kinni pidada. Korvpall on kontaktspordiala,tee mis tahad. Meil Ontarios mindi kindla peale välja ja pandi kõik spordisaalid eranditult kinni.
DeleteMis puutub Eesti ilmaoludes väljas sportimisse, siis uskudes FB jooksugrupi igapäevaseid postitusi, on kõik kinni riietuses ja tahtmises😉
a mina ei saa tglt aru sellest, mida seal dokumentides mainitakse, et "mask vähendaks ohtu, aga trennis ei saa maski kanda". OK, ma saan aru, et ujudes ei saa, aga kuivamaatrennis ei näe ma probleemi. Enne, kui ma trennipausi tegin, tegin ma kõiki trenne maskiga, isegi mustlastantsu, mille aeroobne koormus sarnaneb jalgpalliga. Trenni lõpus oli mask lihtsalt natuke niiske, muud midagi, hingata oli võimalik.
ReplyDeletePostimees on TT-ga nõus ja pmst kopeerib siinset sissekannet:
ReplyDeletehttps://tartu.postimees.ee/7170656/spordivaldkonna-uued-piirangud-tekitavad-segadust
Oot, kumb nüüd kumba plagiarismis süüdistama peaks hakkama😁
DeleteRiigid on erinevad, rahvastikutihedus on erinev. Lihtne on riik kinni panna, aga kohe, kui see avatakse, on haigus tagasi. Isegi neis riikides, kus on lockdown, on numbrid kõrgel. Pandeemia ei ole sprint vaid maraton ja sellega tuleb õppida elama. Inimesed ei jaksa aasta aega kodus istuda, nagu mõnes riigis on juhtunud. Inimesed ise peavad olema mõistlikud ja minu arvates on Eesti osaline piirang senine olnud mõistlik. Hädapärased asjad saab aetud, et trenni ja teatrisse ei saanud, no elame üle, kuigi kangesti tahaks. Aga mina ise käisin sügisel kinos (5 inimest saalis), näitusel (üksi), arvan, et oht seal nakatuda oli olematu, aga mõlemad käigud andsid jõudu nüüd kodus istuda. Muide, Eesti koolides levib haigus kõige jõudsamalt õpetajate toas. Seni veel õpetajad nakatavad lapsi rohkem kui vastupidi.
ReplyDeleteEesti kohta ei tea midagi arvata, suvel oli seal küll hea vaba inimese tunne. Brittidel shamdeemia algul paistis, et minnakse rootslaste teed, aga siis tuli äkitselt täielik suunamuutus ja hakati käituma sama stsenaariumi järgi nagu mujal Euroopas, Kanadas jm.
ReplyDelete