Mõõgad, Patrioodid, Pistrikud ja President

Pistrikud Ukraina värvides

Rindel jätkusid sel nädalal lahingud Bahmutis ja selle ümbruses, kus ukrainlased linnas viimaseid maju proovivad hoida (võimalik et juba lahkunud). Samal ajal likvideerivad nad nii põhja kui lõuna pool asuvaid tiibasid, mille abil vene pool üritas linna ümber haarata. Kui nii edasi läheb võib tekkida irooniliselt absurdne olukord, kus venelased Bahmuti lõplikult vallutades võetakse seal kotti. Isegi vene sõjavägi ei saa nii loll olla ... või saab🤔

Olulisemad sõjasündmused toimusid õige kaugel rindest. Esimeseks Kiievi ründamisel kasutatud ülihelikiirusel lendavate Kizhallide (Mõõkade) allalaskmine. Seni olid hüpersoonilised raketid ukrainlaste väitel ainsateks relvadeks, mille vastu neil rohtu polnud. Mõne nädala eest seati üles ameeriklaste Patriot õhutõrje patareid, mida venelased lollist peast katsetama kiirustasid. Kui üks Kinzhall alla lasti, peeti seda kas juhuslikuks vedamiseks või tehniliseks veaks. Järgmisel rünnakul kõigi kuue allalaskmine on aga karm fakt, mis muudab kõigi osapoolte positsiooni.

Kinzhall on nimelt Iskenderi kõrval põhiliseks taktikalise tuumarelva kandeplatvormiks. Ukraina suutis sisuliselt ühe õnnestunud õhutõrje operatsiooniga hävitada vene taktikalise tuumalöögi tõsiseltvõetavuse. Kui juba ukrainlased suudavad rakette alla lasta pole Kinzhallidel mingit võimalust NATO professionaalse õhutõrje vastu. Võib muidugi väita, et tänu võimsusele ei pruugi tuumalöök olla täppislöök, paraku oluliste sihtmärkide puhul on täpsus vajalik.

Kogu lugu varjutab paras infomüra: vene pool väidab kõigi tabamuste õnnestumist samas kui tõestust on leidnud allalastud raketi tükkidest tingitud ühe Patriot laskeseadeldise kerged vigastused. Kaudset kinnitust Ukraina versioonile lisab info kolme Kinzhalli peakonstruktori arreteerimisest mitte kangelase kuldtähega autasustamisest, mida võinuks sihtmärkide hävitamise puhul oodata. Pealegi oleks olnud edu korral loogiline rünnaku kordus, järgmistel lainetel Kizhalli ei kasutatud. Paras müsteerium kuidas võimalik Patrioti aastakümnete vanuse tehnoloogiaga ülihelikiirusel liikuva raketi mahavõtmine. Kindlasti mingid nüansid mida avalikkusega ei jagata, hea kui peale sõdagi teada saame.

Teine üllatav sündmus on loetud minutite jooksul kahe kopteri ja kahe lennuki allalaskmine vene territooriumi kohal. Video põhjal otsustades oli tegu kas maa peal baseeruva keskmaaõhutõrje raketi või lennukilt lastuga. Venelaste endi poolt allalaskmise versiooni tõesuse seab kahtluse alla jällekord - pole ju võimalik niiiii... ebakompetentne olla ... või on🤔 Kaldun siiski arvama, et tegu Patrioti katsetamisega mitte Ukraina lennukitelt USA õhk-õhk rakettide kasutamisega.

Kolmas otsus, mis lahinguväljal enne aasta lõppu ei hakka mõju avaldama, on F-16 Falconite (Pistrike) andmine Ukraina õhujõududele. Lühiajaliselt tegu pigem moraalse stiimuliga: antakse kõrgtehnoloogiat, Ukraina toetus saab olema pikaajaline, lääne panused Ukraina võidule liiga suured, et hiljem alt ära hüpata. Hävitajate puhul kujuneb ilmselt suurimaks probleemiks tehniline hooldus ja logistika. Mehhaanikute väljakoolitamine võib pilootide omast rohkemgi aega võtta. Lihtsaks lahenduseks oleks hooldus ja remont mõnes NATO riigis, mis nihkuks juba õige lähedale otsesele sõjalisele sekkumisele. Kokkuvõttes on muidugi F-16 pea igas mõttes parimaks lahenduseks võimalike lääne hävitajate hulgast.

Neljandaks Hiroshima G7 Ukrainat puudutav deklaratsioon kus ühemõtteliselt rõhutatakse, et rahuläbirääkimistest ei saa enne juttu olla kui vene sõjaväelased on lahkunud kogu rahvusvaheliselt tunnustatud Ukraina territooriumilt. Krimmi saatus on seega lõplikult otsustatud. Lisaks Ukraina ülesehitust ja julgeolekut ning vene tuumaähvardusi puudutavad punktid. Reparatsioonid ja sõjakurjategijate vastutusele võtmise detailid otsustatakse rahuläbirääkimistel või vene kapitulatsiooniakti lisades.

Suur vastupealetung pole ikka veel alanud. Üllatamise mõttes oleks sobivaim moment just nüüd kui Zelenski Jaapanis G7 kohtumisel, kahjuks pole ilmselt Ukraina veel valmis. Hiroshimast tuleb tõenäoliselt pühapäeval veel uudiseid, aga minu arust on märgilisem edukas Araabia visiit ja võimalik India toetus Ukraina rahuplaanile. Venemaa kaotas sel nädalal enamuse veel säilinud rahvusvahelise mõju riismetest.

Lõpuks ei saa mainimata jätta "The Atlanticu" artiklit: "It's not enough for Ukraine to win. Russia has to lose". Muidu kordub sama mis peale esimest maailmasõda kui kaotanud ja kibestunud Saksamaa üritas paarikümne aasta pärast revanshi võtta, sest nende imperialistlikku ideoloogiat ei hävitatud. Peale teist maailmasõda okupeeriti Saksamaa mõneks ajaks ja tehti põhjalik ajuloputus, et nad saaksid normaalsete riikide hulka tagasi pöörduda. Kahjuks ei näe sellist võimalust ka kõige optimistlikuma stsenaariumi korral. Seega tuleb nii NATO'l, Ukrainal kui Eestil peale sõja võitu kohe hakata panustama kaitsevõimekusele mitte jääda loorberidele puhkama. Venemaa võimalik lagunemine võib anda veidi hingamisruumi.

Sõja lõpu kuulutajaks saab olema praeguse Kremli bossi tembeldamine ameerika spiooniks ja kiire hukkamine. See oleks lihtsaim vastus vene rahva küsimusele, miks maailma teine armee endiselt vasallriigilt ja kahekümne teiselt armeelt armetult peksa sai. Korrektsuse huvides tuleb küll mainida, et Ukraina on viimase aasta jooksul tõusnud seitse kohta ehk 2022 aasta 22'lt kohalt tänaseks 15'le. Iseasi kui palju selline hindamine tegelikkuses väärt, venemaa seal endiselt teisel kohal napilt USA järgi, põhiliselt muidugi oma strateegilise tuumapotensiaali tõttu.

Lõpetuseks video kus aastal 2018 küsiti Zelenskilt: kus ta näeb ennast 5 aasta pärast ... mitte keegi ei oleks osanud tegelikkust ette kujutada. Mul on küll tunne, et saab mis saab aga Ukraina rahvas võlgneb talle tohutult tänu. Kes ja kas keegi teine oleks suutnud Ukrainat sellisel tasemel sõjas juhtida, mitte ei kujuta ette. Ajalugu siiski teevad ka ootamatult esilekerkivad eredad isiksused.