Suusaajakirjas "Powder" ilmus artikkel mõnevõrra ebatraditsioonilisel teemal, nimelt lastekasvatamisest. Põhjuseks asjaolu, et USA mäesuusakuulsus Bode Miller "karistas" oma poega "füüsiliselt". Poisi patustamine seisnes jalgpallimatshil mitte pingutamises ja mitte jooksmises. Artiklis kahjuks puudus tagapõhja selgitus, oli tegu viitsimise, jonnimise, ränga kaotusseisu või millegi muuga. Kokkuvõttes nägi isa seda esiteks allaandmisena ja teiseks meeskonna alt vedamisena.
Igatahes poiss pandi ülesmäge jooksma, papa autoga taga cruisimas. Huvitav nüanss, et sellise karistuse oli poiss ise välja pakkunud, ei teagi kas omast peast või isa valikute hulgast. Kommenteerijad jagunesid kahte gruppi: ühed kiitsid kasvatusmeetodi heaks teised leidsid, et igasugune füüsiline karistus on taunitav. Minu arust muidu igati adekvaatne, ainult papa oleks võinud poisiga koos joosta kui tal just suusatamisest lõhutud liikmed takistuseks polnud. Mis teie arvate, oli hea lahendus või mitte, mida oma laste puhul kasutaks?
Füüsiline liigutamine on hea jonni eemalepeletamise meetod. Mina kiidan isiklikult igati heaks. Ma ei oleks isegi oma peaga selle peale tulnud, et seda füüsiliseks karistuseks nimetada. Hehh!
ReplyDelete