Põhiprobleemiks on tehnoloogia arengu kiirus, mis ületab oluliselt inimaju arengu ja muutununud keskkonnaga kohanemisvõime kiirust. Inimkonna praegust olukorda iseloomustab videoklipp shimpasist, kes sai automaadi kätte.
Mis meil (inimühiskonnal) viga on, et käitume nagu jäätise maha pillanud nelja-aastased, mitte nagu tasakaalukad ratsionaalsed täiskasvanud? Miks materiaalse külluse ajastul kipub inimkonnal mõistlikkust järjest vähemaks jääma?
Enam-vähem tänapäevase väljanägemisega inimesed on eksisteerinud umbkaudu 250000 aastat ehk 10000 põlvkonda. Valdav enamus sellest ajast elasime nagu iga teine segatoiduline suurem imetaja avaldamata keskkonnale mingit mõju. Arvukust piirasid samad looduslikud tegurid nagu teiste liikide puhul.
Evolutsiooni käigus on eelis neil, kes suudavad kõige paremini keskkonnaga kohastuda. Inimene läks teadliku keskkonna endale sobivaks muutmisega sammu edasi, juhtus see aga alles 10000 aasta eest põlluharimise esimeste katsetustega. Toidukraami ise kasvatamine võimaldas arvukuse olulist suurenemist, mis omakorda hakkas positiivse tagasiside käigus tehnoloogia arengut kiirendama. Kuidas iganes mõõta, aga tehnoloogia on arenenud ja jätkab arengut eksponentsiaalses tempos. Inimesel bioloogilise liigina geneetiline evolutsioon tohutult aeglasem, pole mingit lootust muutustega sammu pidada.
Uus tehnoloogia tundub eelmistele põlvkondadaele tihtipeale võlukunstina. Antiikaja põlluharimine, karjakasvatus, ehituskunst tunduksid üleloomulike võimetena kiviaja kütt-korilasele. Tänapäeva võime otsesides suhelda teispool maakera olevate kodanikega, lennata Kuu peale, sukelduda ookeani põhja, ehitada tohutute mõõtmetega konstruktsioone, näha nii miljardite valgusaastate kaugusele kui üksikuid aatomeid oleks üheksateistkümnenda sajandi inimesele ettekujuteldamatuks müstikaks. See aga tähendab, et meil pole aimugi paljudest võimetest, mida tehnoloogia 50 aasta pärast võib pakkuda, kui ikka tsivilisatsioon seni püsib.
Tehnoloogia ja teaduse arenemise kiirusel on nii head kui halvad küljed, sest ühest küljest muudab see elu oluliselt lihtsamaks ja nauditavamaks teisest küljest palju ohtlikumaks. Meditsiin ja biotehnoloogia võimaldavad elada kauem ja kvaliteetsemalt kuid samas saab neid teadmisi edukalt kasutada eluslooduse kaasaarvatud inimese hävitamiseks. Võimalikud head kaalub üles võimalik halb, sest ühe vale otsusega võime olla võimelised tsivilisatsiooni hävitama. Praegu veel ei hakka hammas kogu inimkonna või veel vähem kogu eluslooduse peale.
Võimuiha ja raha on kõige halva põhjus. Võta kasvõi roomna vahtsiinid, kui palju kahju on heausklike inimeste tervisele sellega tekitatud. Seda tuimalt ignoreeritakse, juba on uus projekt planeedi päästmiseks poolt käima lükatud. Inimkonna hüveks nad küll ei tegutse.
ReplyDeleteRaamatu teemades jõuame ka vaktsiinideni ;)
Delete