Friday, October 27, 2023

Lucidity - Mõtteselgus

Tööl oli väga rahulik päev, küll on hea, et podcastid olemas. Kuulasin järjekordse Lexi oma, kus külaliseks Ida-Saksa päritolu tehisintellekti uurija Joscha Bach. Pika jutu tuumaks tema poolt välja pakutud mõtteselguse (teadvuse, valgustatuse) erinevad tasemed, mida inimesed oma eluajal saavutavad. Igaks juhuks märgin ära, et ega ma seda liiga tõsiselt võta aga oma huvitav iva tundub teoorial igatahes olevat. Teadvuse seisunditest tuleb nii mõndagi tuttavat ette, mille üle omaette lõkke ääres istudes vahel mõtteid mõlgutanud. Alljärgnev on minu vabatõlge ja referaat tüübi mõtteselguse teemalisest teooriast.   

Mõtteselgus areneb mittelineaarselt reaalsuse järjest täpsema teadvustamise läbi. Lihtsustamise mõttes jagas seitsmeks tasemeks. Igal järgneval tasemel on reaalsusetunnetus ja mõtteselgus parem kuid inimene ei pruugi tasemeid läbida järjekorras, võib ka asuda mitmel samal ajal. Tegu kasuliku raamistikuga mõistmaks kuidas inimesed maailma ja kaaskodanikke näevad ning millisel tasemel nende eneseteadvus. Tahtsin juba kirjutada, et ei viitsi üritada tõlkida inglisekeelseid (originaalis tõenäoliselt saksakeelsed) etappide nimesid eesti keelde. Aga meenus, et mul moblal ju "tehisintellekt" installitud. Sekundiga pakkus tõlke, mitte küll kõige elegantsema. Üritasin veidi kohendada - minu versioon kaldkirjas.

  • Stage 1: reactive survival - reaktiivne ellujäämine, teadvuseelne

  • Stage 2: personal self - isiklik mina, endaavastaja

  • Stage 3: social self - sotsiaalne mina, ühiskondlikult kodustatu

  • Stage 4: rational agency - ratsionaalne tegutsemine, ratsionalist

  • Stage 5: self-authoring - enese-autorlus, enesekeskne MINA

  • Stage 6: enlightenment - kirgastumine, valgustatu

  • Stage 7: transcendence - ületamine, ülimuslikkus

1: reaktiivne ellujäämine - teadvuseelne mina

Sündides pole meil veel päris mina, eneseteadvust. Selle asemel omame vaid sensoorset teavet jälgivat ja ennustavat aju mehhanismi, reaktiivset mina. Tegu on algelise vaimse mehhanismiga, mida juhivad refleksid, mis õpib preemiate ja karistuste kaudu ja mis on ellujäämiseks hädavajalik. Sarnane loomade ajutegevusega.

2: isiklik mina - enda avastaja

Teise etapi isiklik mina suhtleb välismaailmaga. Tegu subjektiga, kes viitab endale esimeses isikus. Selles etapis on oluline märkida, et "välismaailm" ei ole füüsiline universum, vaid pigem konstruktsioon, mis on loodud ajus sensoorse teabe põhjal. Isiklik mina suhtleb ajus loodud välismaailma kujutlusega.

Lisaks sensoorsele teabele esindavad tunded veel ühte liidest välismaailmaga. Need on aju poolt loodud suhtumised, mis tekitavad meile küsimusi. Tunded ütlevad, mida maailmas vaja on: määravad mis meid kütkestab ja mida kardame. Ülesandeks rahuldada oma vajadusi, vältida ebameeldivusi ja järgida oma sisemisi kohustusi. See viib meid kolmandasse etappi.

3: sotsiaalne mina - ühiskondlikult kodustatu

Kui "isiklik mina" on aktiveerunud liigub enamus meist edasi, et kujundada sotsiaalset mina. Sotsiaalne mina võimaldab osaleda grupi tegevustes, me nagu mängiksime meeskonnas. Enam ei näe ennast pelgalt üksikuna maailmas, vaid õpime vaatama ka grupi perspektiivist. Oskame ette kujutada kuidas inimesed grupis meid näevad (kui individuaalseid rakukesi), ja näeme, kuidas iga üksikisik osaleb grupis.

Selles etapis saavutame sotsiaalse teadlikkuse. Suhtleme inimestega ja ümbritseva maailmaga ning saame aru, kuidas peaks käituma sotsiaalsetes olukordades. Tunnetame end osana grupist, õpime intuitiivset empaatiat ja arendame tajumisoskust, et tunda, mida teised tunnevad.

Nagu eelnevalt mainitud, ei läbi me neid etappe alati järjestikku. Bach märkis, et mõned inimesed jätavad 3'nda etapi vahele ja keskenduvad selle asemel 4'le. Parim viis 3'nda etapi uuesti külastamiseks on armastada teisi inimesi ja olla armastatud teiste poolt. Kellegagi lähedane olemine on parim viis õppida, kuidas sügavamat ühendust luua ja tõeliselt teisi mõista.

Absoluutne enamus inimestest (80-90%) jääb pidama sellele ühiskonnas mugavalt eksisteerimiseks turvalisena tunduvale tasemele, nad kas ei soovi või ei suuda järgmistele tasemetele liikuda.

4: ratsionaalne tegutsemine - ratsionalist

Neljandal etapil hakkame mõistma, mis on tõene või väär. Õpime iseseisvalt mõtlema ja otsustama, õpime eirama teiste uskumusi ja omandame autonoomia oma maailmavaate üle. Selles etapis avastame tõeset või väära määravad reeglid. Ratsionaalse mina areng on protsess, mis eeldab teadvust. Teadvuseta ei saa mõelda.

5: enese-autorlus, enesekeskne MINA

Viiendal etapil avastame, kuidas identiteet on loodud. See võib viia enese kujundamiseni - mõistmiseni, et meie veendumused ei ole kivisse raiutult paigas. Mida rohkem seda mõistame, seda paremini saame aru kuidas identiteet on loodud. Mõistame, et identiteet ja inimestevaheline suhtlus on kostüüm aga meil on kostüümi üle kontroll.

Mõnikord on kostüümides olemine kasulik: see annab teistele infot ja võimaldab meil rollides suhelda. Siiski on nendesse kinnijäämine suur piirang. Kostüüm ei esita kunagi hästi meie tegelikku olemust. Võime tunda end lõksu langenuna. Ei tohi unustada, et meil pole kontrolli selle üle, kuidas teised meid kostüümidesse vangistatutena näevad, või mida meist ootavad.

Viies etapp avab meile, miks inimestel on erinevad identiteedid. Mõistame konkureerivate parteide poolt hääletavate inimeste erinevust. Nende väga erinevad arvamused ja väärtused on sageli tingitud sünnipärasest päritolust (nii asukoha kui geneetika mõttes) ja edasisest käekäigust ning kogemustest. Selles etapis saame aru, et erinevates ajajoontes ja sündmuste ahelates ning geneetilise päritoluga võiksid kõik olla meie ja meie kõik teised. Kõik meist võiksid olla ema teresad, putinid või hitlerid. 

Inimesed muudavad oma rolli igas olukorras. Kui keegi on vanem, on ta kodus vanema rollis aga tööl esineb professionaalse isiksusena. Sotsiaalne mask on paljude jaoks nagu käpiknukk. Kuid mängides liiga kaua, võivad inimesed unustada, et on olemas midagi sügavamat.

6: kirgastumine, valgustatu

Mõistad, et kõik kogetu on vaid kujutlus. Muigad ja oled võimeline kaose keskel rahulikuks jääma. Võid jõuda arusaamisele, et sa pole mitte üksikisik vaid osa universumist ehkki sinu teadvus ja mõtted on füüsiliselt endiselt ainult sinu ajus. Mõistad, et oled põhimõtteliselt võimeline universumit kontrollima nagu kõikvõimas jumal, sest universum eksisteerib vaid sinu aju kujutlusena.

Selles etapis muutub suhtumine reaalsusesse. Kuna kõik kogetu on vaid aju poolt konstrueeritud kujutlus, pole olemas isiklikke kannatusi, samuti on ka teiste kannatused aju poolt loodud ettekujutus. Ilmselgelt võib sellele tasemele jõudmine kujutada endast ühiskonnale ohtu juhul kui inimese käes on liiga palju võimu. Külmavärinaid tekitavavaid näiteid pole vaja kaugelt otsida, nii mõnigi tuumariigi president või presidendikandidaat tundub sellisena - ülejäänud inimestele paistavad nad sõltuvalt vaatenurgast jumalate või kuraditena.

7: ületamine, ülimuslikkus

Kui suudame mõista oma teadvust kui iseorganiseeruvat bioloogilisel riistvaral funktsioneerivat tarkvara ja õpime seda juhtima võime jõuda tasemeni kus identiteet inimesena jääb seljataha. Jumalaid ja vaimusid näeb teadus kui väljamõeldud üleloomulikke olendeid. Kui oleks võimalik individuaalsed teadvused mingil moel ühendada (nagu Borg Strartrekis) võiksime jõuda hoopis teisele tasemele, kus erinevate inimeste teadvused sulanduvad kokku või isegi erineval füüsilisel riistvaral põhinevad teadvused nagu universaalne tehisintellekt ja inimene(inimesed) ühinevad. Nii võib tekkida täiesti uus teadvusevorm, kus reaalsuse, aja ja ruumitaju meile tuntust hoopis erinevad ja praegusel tasemel hoomamatud. 

Momendil muidugi tundub ulmevaldkond aga kui kauaks kui tehisintellekti areng jätkub samas üha kiirenevas tempos nagu praegu. Tasub vaadata alla lisatud videolõiku Eli Yudkowski podcastist Lexiga, millist nõu annaksid tänapäeva noortele:

"Ära looda et elu saab pikk olema, ära looda õnnele tulevikus, tulevik pole tõenäoliselt eriti pikk, ... " 

Võimalik, et ees seisab sama suur murrang nagu elu tekkimine eluta looduses või esmase teadvuse tekkimine kui areneb välja hoopis teistsugustel alustel uus superteadvus, mis ei põhine klassikalisel arusaamisel bioloogilisest elust. 


4 comments:

  1. sq4:
    1. tänud postituse eest
    2. saime vihje sinu lõkkeäärsete mõtete lennukuse kohta
    3. meenus üks vana (tehisintellekti mitte käsitlev) artikkel
    https://arvamus.postimees.ee/176293/talis-bachmann-aju-otsustab-enne-kui-me-sellest-arugi-saame

    ReplyDelete
    Replies
    1. Tänud lingi eest! Metsikus looduses lõkke ääres üksi istudes läheb fantaasia öötaeva tähtede vahele lendama :D Teine moment kui saab igasugu põnevatest asjadest arutada on pikemad perekondlikud autosõidud, lapsed või kaasa ei saa kuhugi kaduda, lihtsalt peavad su kõrval istuma ;)

      Delete
  2. Meenub veel üks postitusega kaudselt haakuv teema...

    Maslow püramiid ehk Inimvajaduste_hierarhia on universaalne, ta kehtib kõikidel mandritel. Iga inimene võib mõtiskleda, millisel tasandil ta parajasti toimetab ... ning: quo vadis? Kuid soovi korral saaks ta teha huvitava eksperimendi – lasta mõtteliselt silme eest läbi oma elu ning vaadelda eri aastate sündmusi ja enda osalemist nendes Maslow püramiidi kontekstis.
    Et millised olid tollased motivatsioonid ja ajendid? Ühesõnaga: tagantjärgi avastada iseennast! Samuti saab analüüsida ka teiste inimeste käitumise (tõenäolist) algoritmi, erinevates valdkondades. Vajadusteta isikut pole olemas. Iga konkreetse inimese vajadused mõjutavad tema maailmavaadet ja väärtushinnanguid. Kogutud pusletükid moodustavad portree...

    Ja tsitaat Vikipeediast (tõlge)
    „Maslow järjestas vajadused tähtsuse kahanemise järjekorras, selgitades sellist konstruktsiooni sellega, et inimene ei saa kogeda kõrgetasemelisi vajadusi, samal ajal kui ta vajab primitiivsemaid asju. „Ma olen täiesti veendunud, et inimene elab ainult leivast ainult tingimustes, kus leiba pole,” selgitas Maslow. „Aga mis juhtub inimeste püüdlustega, kui leiba on palju ja kõht on alati täis?” Ilmuvad kõrgemad vajadused ja need, mitte füsioloogiline nälg, juhivad meie keha. Kui üks vajadus on rahuldatud, tekivad teised, kõrgemad ja kõrgemad. Nii jõuab inimene järk-järgult, samm-sammult enesearengu vajaduseni – kõige kõrgemale neist. Kui põhivajadused on rahuldatud, muutuvad kõrgema taseme vajadused üha aktuaalsemaks, kuid see ei tähenda sugugi seda, et eelmise vajaduse koha hõivab uus alles siis, kui esimene on täielikult rahuldatud. Samuti ei ole vajadused lahutamatus järjestuses ega oma kindlaid positsioone. See muster on kõige stabiilsem, kuid erinevatel inimestel võib vajaduste vastastikune paigutus erineda. Vajaduste avaldumise vormid võivad olla erinevad, olenevalt inimese olemusest, välistingimustest, sündmustest ja nähtustest, indiviidi võimetest ja motivatsioonist ning lugematutest muudest teguritest, samuti võib täheldada kõige laiemat ulatust sama vajaduse piires püramiidi igal astmel, isegi esimesel (füsioloogilised vajadused). Maslow kirjutas, et oluline on arvestada vajaduste rahuldamist sõltuvalt uuritavate vanuserühmast.
    „Õnneseened” rahuldavad Maslow järgi ohutuse ja füsioloogia vajadusi lapsepõlves, kuuluvuse ja armastuse vajadusi – noorukieas jne. Eneseteostusvajadus rahuldatakse “õnnelikel” isikutel 50. eluaastaks. Seega, analüüsimisel peab arvestama ka vanuselise struktuuriga. Maslow väitis, et „eneseteostuseni” jõuab mitte rohkem kui 2% inimestest.”

    ReplyDelete
    Replies
    1. Väga huvitav teema, sa peaks kirjutama sellest pikemalt. Lisaks juurde, et peale füsioloogiliste vajaduste rahuldamist on kõrgemad eri inimeste jaoks erinevad ning sealjuures suur hulk sisuliselt mõttetuid ühiskonna poolt või kultruuritagapõhjast sõltuvalt paika pandud.

      Pidin küsima ChatGPT käest mis on eneseteostusvajadus: Eneseteostusvajadus on soov arendada ja avastada iseennast, oma potentsiaali ning elada elu, mis on kooskõlas oma isiklike väärtuste ja eesmärkidega. See on oluline komponent inimese psühholoogilises heaolus ja õnnetundes.

      Ei tea kuidas mõista, aga mul pole erilist soovi end arendada või avastada, täitsa rahul olemasolevaga nii füüsilise kui vaimse külje pealt kuna pole eesmärki midagi erilist saavutada. On huvi (aga mitte eesmärk) hobi korras mõista kuidas maailm (asjad ja inimesed) "töötab". Enamus elust elatud kooskõlas väärtuste ja eesmärkidega.

      Olen vist seen - "Õnneseen" :D

      Delete

Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!