Iga hea matkariietuse esmane eesmärk on niiskuse haldamine, tulgu see higistamise ja auramise näol seestpoolt või vihma ja lumena väljastpoolt. Kuivana püsimine on absoluutselt esmane prioriteet, kuivana on palju lihtsam sooja hoida ja seega elus püsida.
Kõige olulisemad on naha vastu puutuvad alusriided: särk #1 ja püksid #2. Peavad olema võimalikult õhukesed ja kerged, nende eesmärk pole mitte sooja hoida vaid kehaniiskust reguleerida, võimaldada niiskuse ja higi auramist. Materjaliks kas sünteetika (polüester, rayon, spandex, ...) või merino vill (kindlasti mitte puuvill). Valik maitse asi, igaühel omad plussid miinused. Sünteetika odavam, vastupidavam, kuivab kiiremini kuid kipub kehalõhnasid võimendama ehk maakeeles kergemini haisema minema.
Vastupidavate matkapükste #3 puhul on oluliseks, et nad ei piiraks liikumisvabadust, parim kui sa neid ei tunnekski jalas olevat😁 Valikuid on palju ja erinevaid nii materjali kui stiili poolest. Jällegi peaks olema tuulekindlad kuid laskma veeauru läbi. Teatud oludes piisab vaid lühikestest pükstest. Ise eelistan selliseid kus mitmed kindlalt suletavad taskud.
Tuulepluus #4 nagu nimigi ütleb, pakub tuule eest kaitset kuid peab siiski veeauru läbi laskma, olema kerge ja mitte piirama liigutusvabadust.
Aktiivne soojustav kiht #5 kas paks fleece või villasest materjalist pusa. Peab olema soe kuid samas hästi ventileeruv. Kannad jahedaga aktiivse tegevuse puhul.
Passiivne soojustav kiht #6 "sulejope". Hästi kerge, õhuline aga väga soojuskindel jope või vest. Tänapäeval pole enamasti tegu mitte "sulgede" vaid sünteetikaga, mis üldiselt sulgedest parem nii soojuskindluse, kuivamiskiiruse kui muude oluliste parameetrite poolest. Tegu on elupäästjaga, mis hoiab ära alajahtumise märja ja külmaga.
Vihmakindlad jope ja püksid #7 ja #8. Ainus funktsioon on märja ilmaga keha kuivana hoidmine, igal muul ajal asuvad seljakotis. Ilma vihmakaitseta pole ülejäänud riietus miskit väärt kui ei saa end kuivana hoida.
Omalt poolt lisan jalatsid #9, mis minu arust kõige tähtsamad. Ilma sobivate jalatsiteta ei lähe sa kuigi kaugele ükskõik kui hea muu riietus on. Jalanõude valik nõuaks tervet eraldi postitust kuid ka siin kehtib põhinõudena jalgade võimalikult kuivana hoidmine, lisaks kaitse vigastuste eest. Niiskus muudab jalanaha pehmeks, mis omakorda kiirendab hõõrdevillide tekkimist. Kes villidega kokku puutunud, teab kui kiirelt ja kui ebamugavaks see käimise muudab.
Soojema ilmaga (troopilisest kuumusest kuni +5C) kannan tavaliselt matkasandaale - oluline nende juures korraliku mustriga libisemiskindel tald ja kindlalt jalas püsimine. Sandaalide eeliseks ülihea ventileerimine, puuduseks minimaalne kaitse - selle jagu peab ettevaatlikumalt ja tähelepanelikumalt astuma, mis iseenesest alati hea mõte. Jahedama ilmaga kasutan matkatossusid, jällegi olulisemad momendid ventileeritus ja talla muster ning painduvus. Matkasaapaid praktiliselt ei kanna, vaid äärmuslikes oludes nagu vulkaanil ronides klaasterava tuha puhul või talvel.
Peakate #10 nii väike asi, et oleks pea unustanud. Tegelt suht tähtis kaitstes nii päikese, putukate kui tuule ja külma eest. Laia äärega lõuanööriga kaabu, nokamüts või õhuke fleecemüts sõltuvalt oludest. Päikeseprille kannan nii päikese kui okstekaitse pärast.
Tähtsaim ellujäämise juures pole mitte tule tegemine vaid õige riietuse valimine. Lõke soojuseallikana reaktsiooniks halvale riietuse valikule, pealegi niiskete oludega väga aja ja energiakulukas üles sättida.
Kokkuvõttes on suvalisele mitmepäevasele matkale vaja vaid ülalnimetatud riietusesemeid ja jalatseid. Vahel pole ka kõiki vaja, troopikas sulejope ilmselgelt üleliigne. Ühe-kahe päevase matka puhul võib sõltuvalt ilmateatest midagi maha jätta. Jalatseid tasub üks ekstra paar kergeid vastupidavaid sandaale kaasa võtta. Endal kogemus kui üks jalats lagunes totaalselt päevamatka kaugeimas punktis - tänasin matkajumalat, et olin poolkogemata lisasandaalid seljakotti susanud - 15 km paljajalu graniitkaljudel ja metsas paljajalu poleks just nauditav. Parem kui asi kaasas ja ei vaja kui et pole aga vajad - mõistlikksue piires muidugi ;)
Ühepäevased matkad teine asi, hea kui juua ja veidi näksi kaasas, riietus rohkem mugavusasi. Seljakotiks mul tavaliselt vaid pisike camelpack. Külmetamise pärast ei pea muretsema, sooja saamiseks lihtsalt liigud kiiremini ja pingutad rohkem.
higistamisest. Ma olen eri trennide pärast eri aluskihtidega katsetanud, sest enamikus trennides ei ole mul pesuvõimalust, seega tuleb samade riietega pärast õue minna ja ei taha, et märg selg külmetaks. Ja mul on sõelale jäänud hoopis siid ja linane, kuigi mõni sünteetika on... ütleme et talutav.
ReplyDeleteVilla ei saa panna, lööbesse lähen, isegi meriino peale.
Mul ajas ka enda teada villane sügelema. Samas avastasin üllatusega, et suusa alusliibukad (särk ja püksid) sisaldasid merinovilla ja ei miskit, pettis naha ära. Linase lõhn ja tekstuur mõnsuad, samas matkale pole praktiline võtta.
DeleteMat
Üldiselt kõigega nõus, välja arvatud sulejoped. Ultralight-matkajad, kelle jaoks iga gramm on oluline, samas muudes omadustes mitte järele andes, kasutavad ikka hanesulgedega jopesid. Ei ole veel näinud, et keegi kuskil sünteetilist paremaks peaks, ometi jälgin vastavaid vestlusgruppe Facebookis ja vaatan, mida eksperdid Youtube'is räägivad. Sünteetiline võib tõesti kiiremini kuivada, ent võimalus, et jope üldse märjaks saab, on üsna väike.
ReplyDeleteSandaalidega liivastes kohtades matkates tuleb liiv sandaali sisse ja hakkab hõõruma, tekitades ville. Pluss putukad saavad jalga hammustada. Astud sipelgarajale sisse ja ai-ai.
Kui aus olla siis oma kogemust sulejopega pole, ehkki sai teine mõne aasta eest ostetud pole kunagi kaasa võtnud (loe kasutanud). Lihtsalt pole selliste ilmaoludega pikale matkale läinud. Sandaalidega olen samas igasugu kliimas ja looduses hulkunud, seni pole probleemi, liivarannal lasen paljajalu ja putukad pole kah tülitanud rohkem kui muidu.
Deletema tean ka k6iki neid teooriaid, et kui palju kihte ja millised jne. ja mul on elus nad enamuses olemas ka, aga ma ei kujuta kyll ette, et paneks nad k6ik yksteise otsa selga - et pikk soe pesu ja siis paks fliis ja siis sulejope ja/v6i tuulejope ja siis veel vihmajope ka? nii ei saa ju liigutadagi, r22kimata sellest, et jube palav oleks :)
ReplyDeletema ise plusskraadidega panen t-s2rgi (kas meriino v6i synteetika) peale maksimaalselt pikkade varrukatega meriinopluusi (poes myydi aluspesu nime all, aga pikk varrukas k6ige alumiseks kihiks on hullumeelne idee mu jaoks, ma pean saama selle igal hetkel 2ra v6tta, sest 98% t6en2osusega ma tahan seda teha) ja sinna peale 6hukese vihma- ja tuulekindla jope. seda siis olukorras, kus ma kavatsen liikuda (matk, rattas6it). suvisel ajal muidugi ainult t-s2rk (ja kui peaks sadama ja on vihmakindlat kihti peale vaja, ongi juba liiga palav).
laagrioludeks kannan kaasas ka sulejopet v6i sulevesti , st see l2heb selga siis, kui on vaja paigal pysida.
sellist asja nagu paks fliis pole mul elus olemaski, sest... mul ei ole seda kunagi vaja olnud. varu-lisakihiks on m6ned 6hemad dressipluusid, mille saab panna kas t-s2rgi v6i pika pesu peale, kasutan enamasti jope asemel, kui vihma(ohtu) ei ole, aga eks nad mahuks vajadusel ka jope alla 2ra. pole lihtsalt tulnud seda vajadust, selleks peaks ikkagi olema miinuskraadid 6ues ja mu elus ei tule seda palju ette.
vb k6ige rohkem kihte elus olen selga pannud siis, kui veetsime uusaasta88d RMK l6kkeplatsil ja magasime otse lumes. no t6esti kui on plaan miinuskraadiga tundide kaupa paigal istuda, siis kuluvad 2ra k6ik need nimetatud kihid. ja see on vist ka olnud ainus kord mu elus, kui olen pika pesu aluspyksid matkapykste alla pannud. muidu ikka need on kasutusel kylmema ilmaga telgis magamiseks. ja tsiklis6iduks talvekuudel.
Nojah, kõiki kihte pole otseloomulikult tavaliselt vaja, eriti suvel ja lühemate matkade puhul. Kui oma viimast matka vaatan (temperatuurivahemik +5 öösel kuni +25 päeval) olid süstaga sõites lühkarid ja ainult t-särk, tuulega jahedamaga kerge fleece selle peal, hommikul-õhtul fleece vest lisaks. https://ttlogi2.blogspot.com/2023/09/sustamatka-ettevalmistus-varustus.html
DeleteSeoses kerguse, mugavuse ja soojapidavusega olen fleece usku, kaasale eriti ei meeldi, sest vastu nahka polevat mõnus, mul paks nahk :D Kogu ülalnimetatud varustus eeldatavalt vajalik juhul kui temperatuurid kisuvad alla nulli või siis ilm pidevalt vihmane.
ma j2in ka just selle viimase poindi peale m6tlema. KAS alla nulli V6I vihmane - aga m6lemat korraga ju ei ole :) nojah, on selline nullil2hedane ilgus olemas, et hommikul -2C, p2rastl6unal +2C. aga yldiselt minu meelest l2heb vaja kas vihmakindlat v6i kylmakindlat riietust, aga m6lemat korraga justkui mitte.
Deletevb ma olen lihtsalt traumeeritud oma viimase n2dala rattas6itudest, kus 6hutemperatuur on olnud 10C kanti, aga rohkem v6i v2hem (pigem rohkem) on vihma piserdanud, nii et t-s2rgi pluss vihmajopega on liikuda juba hirmus palav, aga ilma vihmajopeta j2llegi oleks kas just kylm, aga vastik igal juhul. you can't win! 8eldakse jah, et pole halba ilma, vaid vale riietus, aga mina pole sellise ilma jaoks 6iget riietust veel suutnud v2lja m6elda:)
yhes6naga, enne ytlesin nullil2hedase lima kohta ilgus, aga nyyd juba m6tlen, et bring it on, seal oskan kihte paremini kombineerida. ilmselt hakkan paari n2dala p2rast oma s6nu s88ma.
Kui järgi mõelda on minu jaoks kõige hullem +35C või rohkem koos 100% niiskusega. Paar korda suve jooksul Torontos juhtub. Teine äärmus nulli ümbrus märja lörtsiga. Siis tekib küsimus, mida kuradit ma õue otsisin, normaalne inimene kas istuks külma õllega kaelani basseinis või kamina ees, mekiks veintsi ja sudiks koera karvades😁
Deletejah, okei, lörts oli mul meelest läinud. nõus, see on üks hullemaid variante. ja ühtlasi üks põhilisi põhjuseid, miks ma Eestis ei ela :)
Delete