Nörtti

Olen kaks õhtut teleka ees sarja vahtinud - sommide Nörtti - Dragonslayer666. Mu arust just parajalt tasakaalus absurdi ja päriselu piiril noortest inimestest, kelle elu mõte on arvutimäng. Just lõpetasin Jupiterist esimese hooaja (8 osa) vaatamise, kokku 24 teisi ehk siis kaks kolmandikku järgi jäänud. Episoodid mugavalt lühikesed, ainult 15 minutit. Nii palju kui olen ise kokku puutunud harrastajana mängides ja tütrele vahel kõrvalt kaasa elades peegeldab seriaal päris hästi reaalsust. Palju tuttavaid momente: mäng, tüübid, turniiri melu, ... Mõned kohad põnevuse huvides muidugi üle pingutatud, no näiteks nagu päris spordis ei saa paari kuuga meistriks (Megaman, Obama, Pinoccio) nii ei juhtu seda ka arvutimängu mängides, ikka aastaid kulub.

Viimase aja uudistest on kosta, et E-sporti olevat lausa plaanis olümpiamängude kavva võtta (tüliküsimuseks soov FPS laskmismänge (kõige populaarsemad) välja jätta). Ühest küljest kostab kummaline, ei paista suurt miskit ühist spordiga olevat, ainult reaktsiooni ja näpumängu kiirus klaviatuuril. Turniiritasemel tegelt muidugi ka taktikaline ja strateegiline mõtlemine ning eelkõige meeskonna koostöö. Kui nüüd mõtlema hakata siis näiteks laskmises vähemgi sportlikku momenti. Samas sport pole enam ammu ainult musklimäng. Profid tõepoolest treenivad kümme tundi päevas, mõni ime kui paljud närvipingele vastu ei pea ja läbi põlevad. Miljonitest mängijatest jõuavad tippu vaid need üksikud, kellel talenti ja vastupidavust. 

Arvutimängu juures huvitavaks nüansiks asjaolu, et tegu ühe vähese alaga, kus nohikutel ja suhtlusraskustega noortel pigem eelis kuna võtmata osa muudest "normaalsetest" noorte tegevustest pühendavad rohkem aega hobile. Aga mis ma siin ikka pikalt lobisen, vaadake ise, soovitan soojalt neile kel lapsed arvutimängueas. Võite veenduda, et polegi nii hull ja kahjulik tegevus nagu hirmutatakse - nagu mu tütar küsis kunagi: "Kas tahaksid, et mängimise asemel jõlguksin ostukeskuses ja teeks suitsu"😀 Lasime mõlemal plikal mängida palju soovisid tingimusel, et koolis kõik tipp-topp. Tuleb tunnistada, et vahel utsitasin ise tagant, ja mängisime koos meeskonnas. Meie laste puhul ilmselt õige lahendus, üks sai seoses arvutioskusega viisaka töökoha tippfirmas, töö ja lõbu käsikäes. 

Huvitav teada kas ja kui siis kuidas piirate oma laste arvutimängimist ja mis arvate E-spordi olümpiakavasse võtmisest.

Muudest juhtumistest jooksin täna oma selle aasta kiireima ja elu kolmandaks kiireima 10 kilti. Ilm oli hea: +10C ja vahelduv pilvitus, jalas lühikesed püksid aga seljas hästi õhuke pikkade käistega fleece, nokats peas. Pühapäeva pärastlõuna olin sunnitud veetma kaasa tungival soovil poolest kerest köögi valamukapis. Köögikraan meil igati vinge ja moodne, ainult 20 aastat kestnud aga hakkas vaatamata eluaegsele garantiile vananemise tundemärke näitama. Suletud asend polnud täpselt see, mis paberite järgi, paraku ei tilkunud ega miskit. Siin-seal metall küll kobrutas kunstiliselt, mitte ei roostetanud. Ei saanudki aru milles küsimus, ilmselt alumiiniumi elektrokeemiline korrosioon, roostevaba teras ja keraamilised jupid peaks ju igavesed olema. 

Kaasa varmalt valmisostetud uus kraan oli paar kuud kurvalt nurgas oma aega oodanud. Ma suutsin edukalt mööda vaadata, no ei tundunud elutähtis ettevõtmine nagu youtube videote vaatamine, uudiste lugemine, podcastide kuulamine või arvutil mängimine. See nädal hakkas kaasal kannatus lõppema, sain mitu korda meeldetuletust. Parem enne ära teha kui kringli või leivaküpsetamine hakkavad soiku jääma. Tegin karbi lahti: Hiina toodang, vaatasin väga kahtlevalt plastikust vee sissevoolutorusid - võrreldes vana vasksetega ei äratanud just usaldust. Kõigepealt uurisin kiirelt netist hinnanguid - nelipool tärni tegelt täitsa hea, võtsin südame rindu, teen ära. Vana Itaalia päritolu kraani mahavõtmisega oli parajalt jama, eks 20 aastat liigutamata osad kinni kiilunud, nõudis mitte mõistust vaid toorest jõudu. Uue paigaldamine läks suht sujuvalt, praeguse seisuga isegi ei tilgu kusagilt läbi😜 Pean netist uurima või spetsidelt küsima kuivõrd plastikut saab usaldada. Jama kui plasttoru lõhkeb või kinnitusest murdub ja pool maja uputab. Loogiliselt võttes ei tohiks firma purunemisohtlikku materjali kasutada, aga mul vanakooli inimesena rohkem usku metalli kui plastikusse.