Libatohterdamisest

Valitsuse otsus libatohtrid ja libameditsiini levitamine seadusega vastutusele võtta on igati tervitatav, oleks pidanud juba ammu tegema. Muidu olen küll paduliberaal toetades minimaalset keeldude ja käskude hulka aga kui inimesed ikka lauslollid peab riik vahele astuma. Üheks põhjuseks muidugi see, et needsamad libameditsiini kasutajad jõuavad lõpuks ikkagi tavameditsiini asutustesse kui tervis imerohtude katsetamise tagajärjel nii üles ütleb, et ussiõli enam ei aita. Koormavad mõttetult nii meditsiinisüsteemi  kui ka riigi eelarvet.

Teine võimalus oleks muidugi riigil oma käte puhtaks pühkimine, mida ma personaalselt pooldaks, aga poliitikud ei saa sellist käitumist endale lubada. Pean silmas olukorda, kus  meditsiiniteaduse seisukohast mürgiseid kemikaale endale teadlikult sisestavatelt inimestelt võetakse õigus riiklikule tasuta arstiabile. Tehniliselt on see muidugi keeruline, sest ohtlikke aineid on rohkem kui jõuab kokku lugeda, kaasa arvatud (suhkur ja alkohol). Tervishoiuministeerium võiks teha neist ainetest nimekirja, mida perioodiliselt täiendab. Enne ravile võtmist tehakse analüüsid veendumaks, et kodaniku tervesehäda pole põhjustatud nendest kemikaalidest. Kui on saab ravile kui vabu kohti on ja maksab omast taskust kinni.

Mõistan, et ulme aga unistada ju ikka võib😉