Hommikusöök: Suve viimane hingetõmme

Hommikukrõbinad puuviljadega

Postitasin oma reedese hommikusöögi pildid instasse aga ehkki plaanis siis blogisse ei jõudnudki kirjutada. Milleks üldse hommikusöögist pilte postitada? Eriline selle poolest, et üsna kindlasti tegu selle aasta viimase tõsiselt suvise hommikuga kui võid õues aialaua taga palja kerega päikese käes kohvi rüübata ja krõbinaid puuviljadega peale närida. 

Kutsik lootusrikkalt toolil kiibitsemas

Blogisfääris on ka mainitud kui igav võib olla oma igapäevaelu kirjeldamine, täitsa mõistan, ega isegi viitsiks mingi suvalise tüübi toimetustest lugeda kui just poleks tegu harukordse tegelasega. Õnneks pole blogi nagu kooliaja kohustuslik kirjandus, mille peab järgmisse klassi pääsemiseks kuidagi läbi närima. Blogistamine sai mul alguse laiskusest - selle asemel, et vanematele ja sõpradele kirju kirjutada või helistada, kirjutan blogisse. Igaüks kes tahab teada, millega tegelen või kas veel elus olen võib vaadata kui aega ja viitsimist. Mis ei tähenda, et ma enam üldse ei helistaks (tänagi vestlesin Soome sõbraga) küll aga tähendab, et pole viimased kümmekond aastat kirja kirjutanud ega isegi postkaarte saatnud.

Vaarikate teine tulemine

Taldrikutäie tegi eriliseks asajolu, et krõbinate peal vaarikad ja kiwid paari minuti eest oma aiast korjatud, vaid banaanilõigud Costa-Ricast. Kohv tolle sama eespool mainitud sõbra saadetud Kulta-Katriina, maitseks kardemon ja helendamiseks metspähklimaitseline koor. Kui ilmajaama uskuda oli 23 soojakraadi näol tegu rekordiga, kunagi varem pole Torontos 27 oktoobril nii kõrget temperatuuri mõõdetud. Paraku ähvardab lähiajal külmaks minna, Halloweeniks lubab vaid mõni kraad üle nulli, õnneks ilma vihmata.