Katus on saadanast

Autode alt läbi käinud õnnetuke😟

Jutt on auto katusest. Ma saan täiesti aru, miks katuseta sportautod palju kallimad on ... sest nendega ei tule kaasa katusega seotud jamasid. Kes veel aru pole saanud siis pean silmas võimalust katusele  "korraks käest ära" pandud kõikmõeldavaid asju kaotada. See nädal sain hakkama eriti totra tembuga, kaotasin töösaapad ära🙄

Kõik sai alguse teisipäeval kui õhtul parklast lahkudes eessõitev kolleeg helistas: sul vasak esituli pime. Ennast sihuke pisiasi ei sega, hästivalgustatud tänavatel ei märkagi, aga annab põhjuse pollaril sind kinni pidada kui paistad teiste hulgast välja nagu Silver Ükssilm. Kui juba kinni peetud hakatakse igasugu ebamugavaid küsimusi esitama nagu kas juhiload ja kindlustus on või kelle autoga üldsegi sõidad. Ehkki olen suht seltsiv inimene hoian võimuesindajatest distantsi ja üritan suhtlemist vältida, kunagi ei või teada kas seadust kogemata rikkunud.

Järgmisel päeval autosse istudes meenus läbipõlenud tuli, kutsusin kiirelt kaasa välja, et ta minu auto eest ära sõidaks, võtan tütre oma. Meil nimelt erinevalt mitmetest naabritest selline alamklassi elamu kus vaid ühe auto laiune sissesõidutee. Krabasin enda masinast parklakaardi, toidukoti ja töösaapad ning viisin tütre auto juurde. Siis meenus, et earbuds (kõrvanupsud😁) jäid kööki, tormasin majja, krabasin need ja hüppasin autosse, kaasa oli juba eest ära sõitnud. Aega kippus napiks jääna, mingi õnnetus ja ummik kiirteel nagu GPSkaardilt võisin veenduda. 

Natuke sõidetud kuulsin kummalist tümpsatust. Enda arust ei sõitnud millestki üle, kuna muud heli ei järgnenud, rohkem ei mõelnud selle peale ... Kuni hakkasin tööl parkimisplatsil asju näppu võtma. Kus mu saapad on??? Esiistme juures polnud, tagaistmete juures ka mitte, tooli alla kuidagi ei mahu. Oh sa karvane ja sarviline kurat, panin kodus korraks katusele, et uks lahti teha ja siis jooksin kööki. Kolksatus sõidu ajal ilmselt saapad, mis katuselt alla vastu tagakapotti kukkusid. Kas naerda või vanduda, tegin kindluse mõttes mõlemat😁 Helistasin kaasale, ehk viitsib siva meie läheduses vaadata, äkki jalavarjud vedelevad kusagil tee peal - poole kildi ulatuses polnud.

Kandsin need igaveseks kadunud asjade nimekirja ja kordasin endale jällekord: Ära KUNAGI pane midagi auto katusele - kujuta ette, et tegu musta auguga, kus isegi informatsioon kaotsi läheb (osade teoreetikute arvates küll mitte). Aga eile tööle sõites nägin tee kõrval mururibal tuttavat saabast. Ei saanud kinni pidada kuid jätsin meelde. Täna peale hommikujooksu hüppasin ratta selga ja sõitsin lähemalt uurima. Ühe saapa leidsin, aga teist mitte. Eriti ei viitsinud pingutada ka, sest leitust oli ilmselt hulk autorattaid üle sõitnud, kandmiskõlbulik enam polnud. Kaotus polnud teabmis suur, suht kantud teised, plaanisin mingi soodukakampaania ajal niikuinii uued osta - nüüd siis olen fakti ette seatud.

Sellest ajast peale (hilisteismeline) kui autot juhtinud, olen ka igatsorti asju katusele pannud ja neist ilma jäänud. Meeldejäävamateks mu esimene Seiko elektrooniline kell. Võtsin randme pealt, et ratta vahetusel rihma mitte rikkuda, panin katusele. Hiljem leidsin mõnisada meetrit eemal mõnevõrra õhemas konditsioonis kui võrrelda tehasest tulnud parameetritega. Patarei õnnestus küll päästa😁 Alles hiljuti süstamatkalt tulles vilksatas miskit musta tahavaatepeeglis, nojah katusele "korraks" asetatud koerasitakott, seda ei riskinud kiirteel otsima minna😁 Termostops kohviga on õnnelikult pakiraami vastu toetudes kiirsöögikohast bensujaamani katusel püsinud. Tankima asudes avastasin meeldiva üllatusega veidi jahedamaks läinud joogi.

Noorest peast pidasin seda tähelepanematuse märgiks nüüd hakka või dementsust kahtlustama😜 Kas ainult minu kiiks või teil kah selline "händikäpp", et kipute auto katusele asju panema ja neist ilma jääma?