Viimastel päevadel koer lasknud hommikul pikalt välja magada, mis toob kaasa huvitava fenomeni. Väljapuhanud aju hakkab igavusest niisama mängima ja igasugu totraid unenägusid genereerima.
Üleeile näiteks nägin unes, et idanaabri imperaator kutsus mind õhtusöögile. Juurdlesin omas peas, mis küll põhjuseks, miks minusugune suvaline tavakodanik peaks huvi pakkuma. Miskit muud pähe ei tulnud kui aeg-ajalt blogimine poliitika ja sõja teemal. Mingit hirmu polnud, et võiks ära mürgitada või lasta niisama maha lüüa nagu tal tavaliselt kombeks külalistega käituda.
Tegevus toimus sealjuures Tartus🙄 Riia mäel tulime emaga metroost välja (ärge küsige kuidas Tartusse metroo sai), raekoja kell hakkas lööma. Pilku tõstes üllatusin: silma hakkas hoopiski Kremli kellatorn, osutid seitsme peal. Paistab et jääme hiljaks laususin emale, tema vastas rahulikult: kiiret pole kuhugi, putja juures tihtipeale inimesed ootavad tunde enne kui vastu võetakse.
Ma ikka veits muretsesin ja viipasin takso. Tegu laste versioonist vana Volgaga, vaevu pigistasime end sisse teineteise taha. Juht ei mahtunudki. Ega ometi pea ise väntama hakkama, asusin uurima, kus pedaalid. Juht aga haaras mingit sorti auto nina külge kinnitatud rangidest kinni ning pani kremli torni poole liduma. Siinkohal kahjuks ärkasin üles, täitsa põnev olnuks teada edasist sündmuste käiku.
Teine uni seotud tööotsimisega. Igati mõnus ja pingevaba intervjuule minna, kui pens välja teenitud. Mõte vastu võtta vaid sellist tööd, mis huvipakkuv ja stressivaba ning järab piisavalt vaba aega. No ja siis turgatas pähe küsimus, aga miks ma üldse otsin tööd, võiks ju niisama logeleda :D
Kolmas täna hommikul seotud auto ärandamise ja kurjategijatega kaklemisega. Põhjus õige lihtne, sest eelmisel päeval virutati töökaaslase naise auto otse töökoha parklast. Kõik ilusti turvakaameras näha, tüübid parkisid oma masinaga (ilmselt varem varastatud) mõni koht edasi. Üks tuli välja, viibutas mingi ludinaga ukse juures, tegi ukse lahti, askeldas veits ja sõitis minema. Teine auto kohe järgi.
Politsei ütles, et neil pole aega autovarguste ja röövidega tegeleda, need omandanud epideemia mõõtmed. Soovitas mitte nii kalli, ilusa ja uue autoga sõita, ostku kindlustuse raha eest mõni vana või tavaline mudel, siis pole põhjust muretsemiseks. Tõepoolest, Torontos on teatud piirkondades kalli auto roolis ohtlik punase tule taga seisma jääda, kõrvalolevast autost astub tüüp välja ja võtab su masina GTA (Garnd Theft Auto) stiilis üle. Mul pole seni muret olnud, ükski terve mõistuse juures autovaras üle kümne aasta vanust universaalkerega Hyundaid ei himusta. Unenäos aga olin superman ja klohmisin neli kaaki laiali, ehkki üks üritas matsheetega kallale tulla. Ärgates adrenaliin laes, süda tagus nagu oleks maratoni finishis. Mis tuletas meelde, et igakuide jooksukokkuvõtte aeg.
Veebruaris sain rajale tagasi, tavalisest palju mahedam ilm aitas kaasa. 15 jooksuga läbisin 103.22km keskmise tempoga 4:44 min/km. Kiireim 5K 23:08, 10K 47:59 ja kilomeeter 4:14, parim keskmine tempo 4:35 min/km. Suusamäel neli korda mille jooksul 364 km kirjas, kaks kolmandikku sellest suuskadel. Jalutamist vaid 19 km kella järgi, tegelt ikka rohkem, sest sammusid keskmiselt päevas 14647. Kaal stabiilselt 78kg.
No comments:
Post a Comment
Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!